*Paarperekond Paarperekond (mees, naine, laps) *Täiskasvanud lapsed lahkuvad kodust *Naise tähtsus suurem (võis lahutuse korral saada *Naise tähtsus väike varanduse) *Naistel õigusi vähe *Naise õigused tagatud *Mees võis naise ära tõugata, kui see ei suutnud talle poega sünnitada *Valitsejatel palju naisi *Valitsejatel polnud palju naisi *Naise roll märksa suurem *Isa roll määrava tähtsusega (õpetas poega) *Abieluleping Tempel (jumala kujud; lihtinimesed ei saanud sisse, avatud vaid preestritele; altaril ohverdamised, altar templi ees) Kirik (ainult ristiuks, jumala kuju pole, RISTID; rahvale sissepääs; altar kirikus sees, ohverdamist ei toimu)
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid...
ning selle kõnelejate ajaloost. Usutakse, et tswa keele esivanemad tulid pigem Kesk-Aafrikast ning kuna toimus masside liikumine lõuna poole, siis nendega liikus kaasa ka tswa keel. Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi. Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad muutused kerkima ühes Portugali kolooniatega, kes vahetult enne 16ndat sajandit praeguse Mosambiigi aladele tungisid. Nad lubasid vallutatud alade valitsejatel küll tegutseda, ent range järelvalve all. Lõpuks, 20. sajandil, kukkus Portugali võim kokku ning Mosambiik sai iseseisvaks. (vt Strategyleader) Muud keelelised näited Enda keele kohta ütlevad tswalased (või vatswad) xitswa. Tswa rahvas mitmuses on vatswa Üks Tswa elanik on mutswa Tswa elanikud on osa suuremast Nguni etnilisest grupist, mille kohta öeldakse Tsonga (Vatsonga). (vt Strategyleader) Kasutatud kirjandus: https://www.eki.ee/knab/lgv/nkbs.htm https://www.ethnologue
kultuur. Kellavärgiga apelsinis oli väga hästi välja toodud vene keele mõju Inglismaal, mille oli põhjustanud kunagine väga suur Nõukogude Liidu võimu haare. Selle tagajärjel toimub kultuuride segunemine ja üha rohkem näeme maailmas ringi reisides endale tuttavaid ja harjumuspäraseid jooni. Kui keeled on sarnased siis ka tihtipeale on kultuurid sarnased, näiteks soome ja eesti keel ning kultuur. Suur roll kultuuri mõjutamisel on ka kunagistel valitsejatel riigis Eesti puhul Venemaal. Alati ei ole keelte ja kultuuride segunemine põhjendatud teistest keeltest üle võetud sõnadega või kunagiste valitsejatega. Pea igast maailmanurgast võib leida eestlaseid, kes üritavad sealset eesti kultuuri kõrgel hoida, õpetades eestlaste kultuuri oma järglastele, elukaaslastele ja rajades Eesti päraseid muuseumeid ja hooneid võimaldades välismaalastel lihtsalt tutvuda Eesti kultuuriga ja õppida selle kohta
sõltuvad ametipositsioonist. Valgustust ei tohi mitte mingil moel piirata või takistada, sest see oleks kuritegu inimkonna vastu. Piirates valgustust, piirataks samaaegselt ka inimeste võimalust paremale elule ja enesearengule. Inimene isiklikult võib küll enese valgustust edasi lükata, kuid sellest lahtiütlemine tähendaks, et ta tallab inimkonna pühad õigused jalge alla. Eelkõige tuleks alaealisusest vabaneda religioonis, sest just selles valdkonnas on valitsejatel huvi mängida rahvale eeskostjat. Kui valitseja soosib religioonis valgustust, on tal võimalik liikuda veel edasi ja aru saada, et kui anda rahvale võimalus avalikult oma mõtteid avaldada seadusandluse kohta, on võimalik välja töötada parem seadusandlus. Kui lasta inimestel vabalt mõtelda, tekib olukord, kus inimesed muutuvad iseseisvalt mõtlevaks ja tegutsevaks ning isegi valitsusele, kes juba varem kohtles inimesi inimese vääriliselt, toob see kasu.
Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus.Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad rahvalt toetuse lubades palju vallutada(ei jätaks ütlemata et timokraatidel domineerib söekas hingejagu).. Aristokraatias ei tohtind olla isikliku vara, aga timokraatid teevad seaduse ümbernii et valitsejatel võib olla isiklik vara. Ja just neist saavad oligarhid. Oligarhia on rikka vähemuse võim(valitsejatel domineerib ihalev hingejagu). Nemad lõid varandusliku sensuse- sul peab olema vara et valida ja veel rohkem raha et kandideerida. Oligarhid said aina rikkamaks ja rahavs jäi vaesemaks. Rahvas võtab võimu üle ja tuleb uus võim: demokraatia mis teadagi tähendab rahvavõim. Demokraatia oli Platoni arvates halb(see oli mõistnud hukka tema õpetaja) ning
Preestrid kandsid oma seisuse märkidena sulgi, lootoselehti ja linde. Vaaraode regaalid olid sügavalt sümboolse tähendusega. Karjusekepp ja koot tähistasid võimu Egiptuse riigi ning selle maadel töötavate karjuste ja viljakasvatajate üle. Jumalate, kuningate ja kuningannade võimusümbolite hulka kuulus aasaga rist, mis sümboliseeris igavest elu. Sümboli kasutusala on ebaselge, kuid on arvatud, et neid võidi kasutada sandaalidel paelte sidumiseks. Ainult Egiptuse valitsejatel oli õiguskobra kujutisele, mida võib leida niihästi kuningatroonilt kui kapuutsitaoliselt peakattelt, mis on saanud tuntuks Ramses II skulptuuridelt ja Tutanhamoni surimaskilt. Kleopatra ja talle eelnenud valitsejad kandsid keerulist peaehet, milles kaks sulge sümboliseerisid kandja kõrget seisust, päike, maakera ja jäärasarved aga olid viljakuse sümboliks. Ihu ligidal kanti mitmesuguseid õnnetoovaid amulette ehk ohutisi, nagu näitekspüha põrnikat skarabeust, ja need
hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus. Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne- Euroopas lõppes küll pärisorjus varem, kui idas, samas oli lääne pool ja ajast eest. Keskajal ei olnud linnad, nagu nad olid varem olnud. Võrreldes Rooma aegsete ja peale keskaega valminud linnadega olid keskaegsed linnad ligilähedased külale
Filosoofid. Thales : maailm on tekkinud veest, pole võimalik astuda 2x ühte ja samasse jõkke Demokritos : maailm koosneb tühjusest ja aatomistest Sokrates: iroonia, ämmaemand, mõistatuse defineerimine, üldistus. sofistid: võtsid raha, aristokraatide õpetlased Platon : isee õpetus, asutas akadeemia Aristoteles: platoni õpilane, lõi loogika reegli, jalutades toimus õppetöö. Hellenismi periood:riik ja ühiskonnakorraldus: * sõjavägi koosnes palgasõduritest * rikkalik elulaad valitsejatel *orjapidamine * monarhia linnad: *Polis kaotas tähtsuse * orjapidamine suurenes * linnanõukogu võim vähenes kirjandus: * Aleksandria luule * teater kaotas tähtsuse * luule sisu muutus filosoofia: peamiseks probleemiks tõusis hingerahu * 3 peamist koolkonda * stoitsism ja künism religioon: *kummardati idamaade jumalaid * uued usulahud * müsteeriumid teadus: * teaduskeskus oli Aleksandria * kujunes haruks * tiguülekanne Hellenismi suurriigid: Egiptus, Makedoonia, Süüria
Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. 9.-10. sajandil iseloomustanud katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirkuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus, mis jättis neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja
Siiski rahulolematus aina kasvas ning kuu aega hiljem Algaski Prantsuse Revolutsioon, kus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati mitu vangi. Revolutsionääride motoks sai : "Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi. Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed
Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu ● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid ● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis efektsema väljanägemise hoonetele) Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 2
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada
Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Sarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg. Kujundsik) Assüüria valitsejatel olid suurimad lossid, näiteks Sargon II lossis Horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil. Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid, seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga (kuningas pidi ennast tõestama)
Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Frangi valitsejad hakkasid maid jagama koos seal elavate talupoegadega. Maatüki saaja pidi endale soetama raskeratsaväelase varustuse sissetuleku eest. Maatüki andjat nimetati senjööriks ning saajat vasalliks
Paraku ei kestnud nõukogude võimu ja tõeliste kunstnike mesinädalad kuigi kaua. Soosingu säilitamiseks, tellimuste saamiseks ja rahus elamiseks tuli rakendada end riigivankri ette ja käia õiget jalga. Noore ja areneva kunstnikuna ei võinud ega tahtnud Sostakovits sattuda ametivõimudega avalikku konflikti. Temast sai kas teadlikult või tahtmatult järjekorras teine suur jurodivõi-helilooja (esimene ,,ullike" oli Modest Mussorgski). Riigis, mille valitsejatel olid oma alamate saatuse määramisel täiesti vabad käed, pani Stalin Sostakovitsi korduvalt proovile ja alandas teda avalikult, kuid jagas talle kohe seejärel kõrgemaid tiitleid ja autasusid. Stalin nägi, et nõukogude filmidel oli võimas emotsionaalne mõju, mida omakorda tugevdas Sostakovitsi muusika. Diktaatori meelest oli suurim propagandistlik väärtus Sostakovitsi niinimetatud sõjasümfooniatel (reekviemidel), seitsmendal ja kaheksandal, mille ta kirjutas maailmasõja ajal
Perekonnasisesed suhted erinesid Egiptuses ja Mesopotaamias veidi. Egiptuses oli tüüpiline perekonnamudel paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende lastest. Perekonnapea oli mees, kuid ka naisel olid oma õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis saada osa perekonna varandusest. Egiptuses oli naise positsioon suhteliselt kõrge. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja naisi oli ka kohtunike ja madalamate riigiametnike seas. Valitsejatel võis olla palju naisi ning enamasti oli üks neist peanaine. Peanaisel oli sageli mõju riigiasjade arutamisel. Mesopotaamia perekond oli patriarhaalne. Pereisal oli väga suur võim oma pereliikmete üle. Abielu oli leping peigmehe ja tema tulevase äia vahel, mis määras kindlaks naise ja mehe varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele ning lahutuse korral tuli see naise sugulastele tagastada. Mehel võis mitu naist olla, kuid naiselt nõuti ranget monogaamsust.
kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega.
äärsete piirkondade vahel maismaad pidi ning alates 14. Sajandist algas ka otsene laevakaubandus Inglismaale ja Madalmaadesse. Põhja-Euroopa kaubandust kontrollis Hansa liit, kuhu kuulus ka Eesti neli linna: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Aastal 1370 saavutas Hansa liit kaubandusliku ülemvõimu Läänemerel. Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele, mistõttu tekkis pangandus. Raha müntimise õigus oli riikide valitsejatel, suurfeodaalidel ning suurematel linnadel. Peamiselt olid pankurid juudid, sest nende usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest. Ajapikku muutusid pangad ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid sageli pankadest sõltuvuses. Keskajal uuenesid töövõtted väga aeglaselt. Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli
kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. Keskaegne Prantsusmaa Next.svg Pikemalt artiklis Keskaegne Prantsusmaa
- lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 4. Katoliku kirik ja paavsti võim.Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks.Gregoriuse reformid.Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks
paarituks, kuidas juhtub. • Parimad mehed viibiksid koos parimate naistega, järglaskond peab kõige parem olema • Naised sünnitagu vanuses 20-40, mehed täitku mehekohustused vanuses 25-55 • Kui sünnib laps, võetakse imik ema juures ära ja antakse ammede hoole alla, vigased lapsed hukatakse või jäetakse käsitöölisteks. (VALITSEJAD JA SÕJAMEHED) • Tulevastel sõjameestel ja valitsejatel puudub isiklik elu, on ainult elu, mis kuulub riigile kui tervikule. • Sotsiaalne müüt - tuleb sisendada ideaalse riigi kodanikele, et veenda neid • Propagandistlik vale, mida kasutatakse riigi kui terviku ning inimeste enda huvides • Ideaalset riiki iseloomustavad omadused: 1) Tarkus - selle anndavad riigile valitsejad, kes võtavad vastu tarku otsuseid riigi juhtimiseks.
Pereisal väga suur võim. Perepeaks oli mees, aga Abielu sõlmiti peigmehe ja tagatud olid ka naise õigused tulevase äia vahel lepinguga, Naine säilitas abielludes oma mis määras kindlaks vara ja peale lahutust võis varalised suhted. pretendeerida osale sellest. Mehel võis olla mitu naist ja Valitsejatel oli palju naisi seksuaalsuhted väljaspool Naised said tegutseda ka abielu. kõrgemates ametites. Naisel ei tohtinud, kui naine reetis meest siis seoti ta patustanud mehega kokku ja visati jõkke.
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 P...
Jaanuaris 1689 kokku tulnud parlament kuulutas Orjane, William III nime all Inglismaa kuningaks. Riipoore oli veretu hinnatakse seda kui Kuulsat revolutsiooni. Samal aastal võeti vastu õiguste bill, mis reguleerid parlm õigusi kuninga võimu piiramisel. 1) kuningas ei saa peatada seaduste toimet 2) parlament koguneb regulaarselt 3)maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompententsi . Võeti vastu veel ususallvuse akt- pidi lõpetama usutülid. Kuna viimastel valitsejatel lapsi pold reguleeris parlament 1701.a vastuv troonipärimise aktiga ka selle küsimuse. Järeltulijaks nim James II noorem tütar Anne. Parlamentarismi areng 18.saj- Kuningavõim nõrgenes. Kujunes välja tava,et võimul on see partei millel on parlamendis enamus.Kuna Annal ei olnud lapsi läks troon Hannoveri dünastiale. Uued valitsejad ei osanud inglise keelt, ei saanud osaleda salanõukogu koosolekutel- see muutus kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Uue süsteemi arengus
Niiluse üleujutused vahelduvad nagu jumalikud vaaraod. Kui Horos(vaarao) sureb on põud. Kui ta maetakse on külviperiood (üleujutus), kui Osiris ellu ärkab, on viljalõikuseaeg... Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? naine säilitas abielludes õigused oma varale ning võis lahutusel pretendeerida osale perekonna varadest. Üksikjuhtudel on naised töötanud isegi alamastme riigiametnike või kohtunikena. Valitsejatel oli nn peanaise kõrval ka liignaisi. Vaaraod abiellusid tihti ka oma õdede või poolõdedega. Sageli omasid vaaraode abikaasad arvestatavat mõju riigiasjade ajamisel ning tuli ette juhuseid, kus naised tõusid valitsejatena ka riigi etteotsa. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? Vaarao Kõrgem ametkond keskmise ja alamastme ametnikud lihtrahvas orjad Kirjelda elu Sumeri linnriikides. Millega tegelesid preestrid?
James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks. Kuna riigipüüre toimus veretult hakati seda hiljem nimetama „Kuulsaks revolutsiooniks“. 8. Õiglase sõja idee Sõda peeti küll suureks nuhtluseks, kuid siis arvati, et valitsejatel on kohustus oma õiguste kaitseks relvad haarata. Sõjaliselt edukaid valitsejaid austati. Õiglaseks peeti sõda siis, kui valitseja või tema alamate õigusi oli rikutud. Vallutamise eesmärgil polnud sõda lubatud. Nii juhtuski, et kuningad läksid sõtta muudel eesmärkidel, aga enese õigustamiseks toodi väljamõeldud põhjused. 9. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon
Minu arvates oli Platoni ideaalriigi idees mitu nõrka kohta. Tema ideaalriik eeldab, et kõik on rahul enda kohaga ühiskonnas ja elavad täiuslikus harmoonias. Ma arvan, et ühel hetkel sooviksid inimesed ikkagi vaheldust ja kõik inimesed ei nõustuks sellega, et riigis langetatakse otsuseid ilma rahva kaasamiseta. Alati on ühiskonnas erinevate vaatepiltidega inimesi ning harmooniat on väga raske saavutada. Platon räägib, et tulevastel valitsejatel peaks olema kindel haridus ja kasvatus, mis kasvatab nendest filosoofid. See tähendab, et on juba varem ära valitud, kes saab tulevikus valitsejaks ja teda hakatakse juba varakult treenima. Alati ei pruugi aga inimene kasvada üles heaks valitsejaks või filosoofiks ning ka see on minu arust üks nõrk koht Platoni arutluses. Veel ütleb Platon, et inimestele tuleks jaotada loomulike kalduvuste põhjal ülesandeid. Ta ei too välja, mis
-MAAD MAA E- LIIVI-MAA Novgorod Brügge Lüübek MERI Tallinn Hamb. Tartu Riia · Vahendati: idast: karusnahad, kala, vaha, teravili, lina, kanep, puit. läänest: kalev, sool, heeringas, vürtsid, metall, luksuskaup. · Pangandus: · Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele. · Raha müntimise õigus oli: riikide valitsejatel suurfeodaalidel suurematel linnadel = raha väga mitmekesine erineva väärtuse ja väärismetellide sisaldusega käibel ka araabia ja Bütsantsi mündid · Esimesed pankurid olid: jõukad kaupmehed juudid (usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest) · %-d olid kõrged (kuni 20%), põhjuseks suured riskid · alates 12.sajandist hakati kasutama ka veksleid (= kadus vajadus suurte rahasummade transpordiks / seotud juutidest pankuritega)
Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel 1. Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3. Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse.
9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia). Ortodoksse ja katoliku kiriku õpetuse areng kulges järjest enam eri suundades. Oluline erinevus ida- ja läänekiriku vahel oli ka vahekord ilmaliku võimuga . Cluni liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu.
järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse vähendamist muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregoorius VII järgi
Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal. Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu Korraldusi oli 4 liiki: 1. Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule. 2. Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3. Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul. Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex. Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust
01.053. 1. Kuni 20. eluaastani. Õpetatavateks distsipliinideks on gümnastika (kehaliste harjutuste valdkond, mille eesmärk on aga lõppkokkuvõttes ikkagi hinge mitte keha täiustamine – see et keha nõrkus ei saaks hingele tema püüdlustes takistuseks) ja muusika (kõik, mis kuulub muusade valdkonda). 2. 20.-30. eluaastani. Õpetuse sisuks on matemaatilised ained. 3. 30.-35. eluaastani. Õpetuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel täita veel erinevaid ülesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks niiöelda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab nö valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal
*Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. *Tublimatest kasvatagu sõjamehed *Võimekad naised väiksid pääseda filosoofide hulka *Riigis kõik filosoofide range kontrolli all *valitsejatel ei või olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama *Ta hindas Spartat Aristoteles *inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu
Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofis saavad riigi etteotsa. Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. Tublidest ja arukamatest kasvatatagu sõjamehed ja kõige arukamatest filosoofid-valitsejad. Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama. Reaalsetest riikidest hindas ta kõige enam Spartat. Aristoteles - Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi
Ta on hinnaline vääriskivi.Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. Topaasi seostatakse tarkuse, rikkuse ja küllusliku eluga. Ta kiirgab sisemist valgust, mis võidab pimeduse. Meeletasandil soodustab ta uute ideede omaksvõtmist ja annab juurde tarkust. Topaas kujutab valguse poole sirutuvat teadvust. Ta kaitseb vaenlaste eest ja aitab valitsejatel eristada tõelisi sõpru lipitsejatest. Ta on aga ka elurõõmu ja seesmise rikkuse sümbol, kiirates kehasse soojust ja valgust ning ravides masendust. Toob edu ettevõtmistes ja aitab unistusi teoks teha. Turmaliin Hollandlased tõid 1703. aastal kive nimetusega turamali Sri Lankast Euroopasse. Vääriskivina kasutati varem punast turmaliini (rubeliiti), mis oli kunstnike talismaniks, sest see kivi ergutas loomejõudu
ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. (1) ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA Pealinn: Pariis Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 60,186 mln Riigikord: vabariik Riigipea: F. Hollande Peaminister: Jean-Marc Ayrault Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn: "Marseljees" Rahaühik: franc fran?ais; 1 FRF=2, 38... EEK; 1 FRF= 0,15245 euro Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. SKT: 2
Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes. 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? Elanikkonnakihid järestikus 1) Vaarao 2) Preestrid 3) Sõdurid 4) Kirjutajad 5) Käsitöölised 6) Talupojad 7) Orjad. 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? Naiste õigused olid Egiptuses tagatud. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis ka pretendeerida osale perekonna varandusest. Valitsejatel seevastu oli palju naisi, kelle seast üks oli enamasti peanaisena teistest tähtsam. Nii mõnigi kord oli peanaine vaarao õde või poolõde. Sageli oli peanaisel arvestatav mõju ka riigiasjade, eeskätt õukonnasisestel probleemide arutamisel. Naiste postitsioon oli Egiptuses nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna üsna kõrgel kohal. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja üksikutel juhtudel oli naisi ka kohtunike ning madalamate riigiametnike seas. 17
arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid nii peenemates kommetes, idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. 7. Kuidas kujunesid välja tsentraliseeritud monarhiaga Prantsusmaa ja Inglismaa? (valitsejad) Prantsusmaa oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud , kuid tegelikku võimu valitsejatel vasallide üle polnud. Inglismaal valitses tugev kuningavõim. XII sajandil puhkes terav konflikt Inglise ja Prantsuse kuninga vahel maavalduste pärast Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeltulijad, siis kuulus see piirkond neile enestmõistetavalt ka edaspidi. Abielude teel liitsid nad oma valdustele teisigi Prantsumaa piirkondi. Nii oli mõne aja pärast Inglise kuninga käes Prantsusmaal rohkem maid kui Prantsuse kuningal
tehtud muudatused on rahva jaoks sunnitud, millega ei tõuse mitte mingisugust tunnustust. Üheks tähtsaimaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada selline sõjavägi, mis suudab vastu astuda mis tahes ründajale; või peab ta alatasa teistelt kaitset otsima ning müüride vahele varjuma, suutmata vaenlasele lahinguväljal vastu astuda. Sellistel valitsejatel soovitab Machiavelli oma linna kindlustada ja ülejäänud valdus tähelepanuta jätta, samuti panna rõhku oma alamate kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad austavad. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi; ning ta lükkab täielikult tagasi palgaarmee pidamise idee, kuna „nigela“ palga eest ei soovi keegi valitseja eest surma minna
Too hariduskik jaguneb kolme etappi: Kuni 20. eluaastani. petatavateks distsipliinideks on gmnastika (kehaliste harjutuste valdkond, mille eesmrk on aga lppkokkuvttes ikkagi hinge mitte keha tiustamine see et keha nrkus ei saaks hingele tema pdlustes takistuseks) ja muusika+kunst. 20.-30. eluaastani. petuse sisuks on matemaatilised ained (loodusteadused, meeltega tajutav maailm). 30.-35. eluaastani. petuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel tita veel erinevaid lesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks niielda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab n valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse vlja parimad ja endid enim igustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal viks lhemalt vaadelda seda, milline on Platoni kunstiksitlus
tegudes. Tuleb jälgida, et liigne enesekindlus ei muudaks teda ettevaatamatuks ja liigne usaldamatus talumatuks. Inimestel on vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb ennast armastama, kui seda, kes paneb ennast kartma. Valitseja peab eemal hoidma teiste varast. Kui aga valitseja on koos sõjaväega, siis ei tohi ta unustada julmust ega halastamatust, sest ilma nendeta ei hoia ta sõjaväge ühtse ja võitlusvalmina. Tark valitseja tugineb sellele, mis on tema. XVIII PEATÜKK KUIDAS TULEKS VALITSEJATEL JÄRGIDA AUSUS Olemas on kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil. Valitseja aga peab oskama mõlemat kasutada.valitseja ei tohi ega saa oma sõna pidada siis kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust murdma. Valitsejal pole vaja omada kõiki häid omadusi tegelikkuses, kindlasti on tal aga vaja tarvis neid näida omavat. XIX PEATÜKK PÕLGUSE JA VAENU VÄLTIMISEST
Kõike seda tuleb eluaeg õppida. Umbkaudu sellist olukorda nimetabki Beck "refleksiivseks moderniseerumiseks": miski pole seal enam enesestmõistetav, kõikesöövitav modernsus on hakanud uuristama ka iseenda eeldusi. Üsna hõlbus on ette näha, kuidas riskiühiskonna vulgariseeritud mõiste võib osutuda mugavaks ideoloogiliseks relvaks valitsejate käes. Riskide teadlikule ülespuhumisele sai juba viidatud. Riskiühiskonna kontseptsioon lubaks ka valitsejatel ütelda neile, kellel on kehvasti läinud (nt sundüürnikele), et elu ongi üks suur valik ja riskimine, kus ei maksa loota riikliku poputaja peale. Või siis arutleda umbes nii: unustage sellised "modernse" aja hüved nagu kindlustatud pension, arstiabi, töökoht ja haridus, sest riskiühiskonnas osalevad kõik suures loteriis, hakake ettevõtjaks ja investeerijaks. Paraku aga on selle loteriiga nii, et enamasti mängitakse seal võõraste panustega ja riskeeritakse teiste heaoluga
) HAGIOGRAAfILISED- pühakute elulood. Kesksaja levinuim žanr. Ahtosantoorium- elulugude kogumik. ÕIGUSESSE PUUTUVAD KIRJUTISED: * kohtumaterjalid (inkvisitsioon), * diplomaatilised allikad, * seadusandlused, * kirikuõigusallikad e kanooniline (sinodite, paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine
Calawdewos (1540-1559) saavutas aga Etioopia keisrina edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud, kuid Adalis oli pärast Calawdewosi tapmist tekkinud näljahäda, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest paljude väikeste üksuste asemele, kus igal oli oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused ja mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628. aastal toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem keelustati katoliiklus ning jesuiidid pagendati. Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss), mis oli sel ajal Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas. 17. - 18. saj. oli Etioopias vaimse elu edenemine, oluliseks keiser
Ideaalriigis on 3 klassi valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Alama klassi käsitöölised saavad ka neist kasvandikest, kes on just mitte kõige paremate kasvandike järeltulijad. Hiljem lastakse emadel lapsi toita, kuid siis ei tea enam keegi, kes on kelle laps. Platoni arvates hoitakse nii ära omakasupüüdlikkust ja kõik emad hakkavad armastama kõiki lapsi. Kõik mehed on isad ja naised emad. Seega puudub tulevastel sõjameestel ja valitsejatel isiklik elu on vaid elu, mis kuulub riigile, kui tervikule. Osaliselt olen ma nõus Platoni riigiga ning osaliselt mitte. Osaliselt olen nõus sellega, et lapsed võetakse vanematelt ära ning kasvatatakse ühiselt, et ei tekiks ebavõrdsusi ja halvustavat käitumist, kuid samas ei see kõige parem, et vanemad ei saa ise oma lapsi kasvatada ning lapsed ei tea kes on nende bioloogilised vanemad. Siis on kõik lapsed ühesugused, sama arvamusel, samade käitumisnormidega, kommetega jne. Riik
Pealegi on Hiina varemgi jäigalt seisnud rahvusvahelise sekkumise vastu riikide siseasjadesse. Süüria konflikti lahendamine on jällegi tõstnud esile Westfaali rahu aegadest 17. sajandil pärit riikide siseasjadesse sekkumise taunimise põhimõtete vastuolu kaasaegse rahvusvahelise ühiskonnakorraldusega, mis väärtustab inimõiguseid ja peab neid riikide õigustest olulisemaks. Riikide suveräänsuse printsiip ei luba 21. sajandi valitsejatel karistamatult pidada sõdu oma enese rahvaste vastu. Kuid Süüria ühiskond on kodusõja tagajärjel lõhestunud. Assadi vastase opositsiooni moodustavad erinevad kildkonnad islami äärmuslastest liberaalse intelligentsini, keda ühendab vaid vastasseis valitsevale režiimile. Paljud toetavad Assadi režiimi sel lihtsal põhjusel, et nad kardavad opositsiooni võimuletulekut veelgi rohkem. Nagu “Araabia kevade”
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks
annaabi.ee 
