Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab (0)

Arvamustöö
Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab ?
On see tõsi või ei?
Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon .
1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest.
1789. aasta 17. juunil liikus rahvas oma olukorra parandamise suunas, asutades Asutava Kogu mille eesmärgiks oli saada lahti liigsetst maksudest ja teistest privileegidest. Siiski rahulolematus aina kasvas ning kuu aega hiljem Algaski Prantsuse Revolutsioon, kus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati mitu vangi. Revolutsionääride motoks sai : "Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi.
Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung : "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks.
Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte . Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus . Olles suunanud oma pilgud Kesk - Idale, kaotati enamus oma võidetud aladest Euroopas. Peale seda naasis Napoleon Prantsusmaale, kus aga selgus et kodanlik valitsus oli kokkuvarisemise äärel.
1799. aastal 9. novmbril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades end Esimeseks Prantuse Konsuliks, pannes lõpu Suurele Prantuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile.
Terve Euroopa jälgis pingsalt Prantusmaa revolutsiooni arengut ja sündmusi, kuid on teada, et kõigil oli hirm et rahva mässamine võib jõuda ka mujalgi Euroopasse. Tõsiasi on see, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud, ning kuna hukati ka Louis XVI naine, Marie- Antoinette , püüti iga hinna eest teiste sinivereliste elu hoida.
Kui poleks olnud rahva ülestõusu ja revolutsiooni, poleks ka Napoleon võimule tulnud.
Nagu teada, Napoleoni hilisemad vallutused ulatusid Venemaani välja, kuigi, ta pidi leppima kaotusega.
Rahva võim on tugev ja rahvaga peab arvestama. Võiks öelda, et kuningas Louis VXI on oma saatuses ise süüdi, poleks kehtestanud liiga kõrgeid makse, oleks ehk rahvas rahumeeli makse edasi maksnud.
Arvan et kõikjal Euroopas oli tol ajal töörahval raske põli (suured koormised , palju tööd) kuid keegi ei julgenud oma riigijuhile vastu hakata, kuni tegid seda prantslased .
Julgus lõpuks hukata oma kuningas on väga julge samm, kuid see näitab vaid tugevust, inspiratsiooni ja suurt vaimu, lootes et on tulemas parem tulevik, ehk siis nende loosungi järgi: "Vabadus, võrdlus, vendlus". Idee poolest oleks ühiskonnas siis kõigil võrdsed koormused, võrdsed õigused, puudub diskrimineerimine , oleks ideaalne riik.
Mina ise arvan et Prantsusmaal oli tol ajal väga suur võim ja suurem osa Euroopast kartis pigem oma rahva mässu kui Prantsusmaad, sest idee oli muuta kõik võrdseks.