Vana-Mestopotaamia, -Egiptuse, Assüüria, Babüloonia kunst (0)

Vana-Mestopotaamia kunst
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised . Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat , kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris.
Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur – reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi ka eraldiseisvaid feljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega . Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest. Reljeefi näited – Urnanše oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid : preester -kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest.
Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanše ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos.
Assüüria ja uus-babüloonia kunst
Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega.
Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega.
Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn. Peavärv oli pühendatud jumalanna Ištarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Leidus reljeefe millel kujutati loomi või müstilisi olendeid. Reljeef surev emalõvi . Piiblis räägitakse Paabeli tornist . See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat.
Vana- Egiptus
Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos.
Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: šaakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga . Kivist haudehitised : , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis . Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Džoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde.
Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine . Templi väravaehitis on püloon. See koosnes kahest ülespoole ahenevast kiviplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis pidulik tee mida võisid ääristada sfinksid. Püloonid olid värviküllased.
Jumal Horus vaarao Nektanebosiga – skulptuur
Suurimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris. Karnaki tempel. Samas piirkonnas Ramses II matusetempel ja Hatšepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina. Abu Simbeli kaljutempel.
Haudehitis Kuningate org, mis oli kaljuseintesse raiutud. Puutumatuna säilinud Tutanhamoni haud.
Egiptuse kujutav kunst on seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraid ja jumalusi – ranged, suursugused ja üldistatud. Nt sfinks Giza suurte püramiidide juures. Ka on mykerionse ja ta naise kuju gizast.
Egiptuse reljeef oli enamasti madaleljeef, sageli ka süvendreljef. Inimese ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe.
Seinamaal. Maaling: noored neiud peol. Samamoodi nagu skulptuuris, olid lihtrahva ja loomade maalid palju vabamad ja elavamad.
Ehnatoni -aegne kunst.
Memnose koloss – istuva vaarao kuju.
Aton kulutati ainujumalaks. Teda kujutas suur päikeseketas. Vaarao nimeks sai Ehnaton . Ta tegi uues pealinna 350 km Niilusest allapoole. Atoni templites polnud salapäraseid ruume . Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kõiki ruume. Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiuse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed olid päikesekiiretle avatud. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena haiglasena.
Reljeefid kadunu vend oma abikaasaga, ja Ehnaton Nofretete ja nende kolm tütart ja Ehnaton koos perekonnaga kummardab jumal Atonit, tutanhamoni tooli seljatugi
Kujud : Nofretete pea ja Vaarao Ehnatoni kuju Karnaki Amoni templist.
Vaaraode ilme: unelev, äraolev pilk ja salapärane muie. Teda pole ilustatud , ta mõjub maisena, elavana kuid siiski ülevolevalt. Ehnatoni pere on kujutatud väga ilusana. Eriti kuulus on portree Nofretete värvitud lubjakivist portreebüst.
Ehnatoni reformidel polnud püsivat mõju. Ta jõudis valitseda 17 aastat ja pärast tema surma said Amoni preestrid oma võimu tagasi. Pealinn viidi Teebasse tagasi. Linn hävitati.
Kõige suuremad kujud laskis endast raiuda vaarao Ramses II , Abu-simbeli templi ehitaja.