VARAUUSAEGNE RIIK (0)

5 VÄGA HEA

VARAUUSAEGNE RIIK
KORDAMINE

Mõisted
Monarhia – valitsemisvorm , kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh
Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule
Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga
Vabariik – riigivorm , mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad
Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega
Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine
Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid )
Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu
Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest
Diplomaat – riigi esindaja välismaal

Muutused varauusaegses sõjaväes
Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi , mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng 16.saj. Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid. Vastuseks hakati valmistama järjest paksemaid turviseid, kuid lõpuks tuli neist loobuda , sest paksu raudrüüga polnud võimalik lahinguväljal liikuda .
Et musketite tulejõudu ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Nüüd andsid tuld järgmised read, kuni jõudis järg esimesteni, kes olid jõudnud selleks ajaks oma relvad uuesti laadida . Algul oldi 6 reas, hiljem tulirelvade paranedes 3 reas. Et kõik toimiks oli rividrillis vaja väga tugevat distsipliini .
Uut tüüpi lahingutaktika vajas professionaalseid sõdureid , kes olid seda harjutanud, usaldasid üksteist ning pidasid auasjaks raskes seisus lõpuni võidelda. Armee põhiosa moodustasid vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks. Kui riigil oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepingud sõjaliste ettevõtjatega, kellel oli palgasõdurid .

Kurnamissõda, kaitseehitised , sõjaväe varustamine
Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. Selle tulemus oli ettearvamatu . Sõja tulemus sõltus eelkõige vastase kindluste ja linnade vallutamisest . See võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala, mis tähendas linnade ja kindluste sissetuleku kaotust.
Müüride ette hakati ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti viltused, et suurtükikuus kahju tegemata eemale põrkaks. Rajati bastionid. Uut tüüpi kindlustused pikendasid sõda. Ehitustööd olid ülimalt kallid.
Varauusaegsed sõjad vajasid järjest rohkem sõdureid. Selliseid vägesid oli väga keeruline toiduga varustada. Tüüpiline 60-tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000-3000 looma liha. Kogu seda toiduvaru polnud võimalik kaasa vedada, seega muretseti toitu kohapealt . Kas osteti kaupu kindlaksmääratud hindadega või võeti toitu külaelanikelt vägivallaga ähvardades.

Varauusagsed valitsusmudelid
Absolutism – See oli paljudes Euroopa maades riigikorraks. Kuningal oli piiramatu võim. Kõige parem näide on Louis XIV aegne Prantsusmaa. Tema valitsusajal muutus Prantsusmaa Euroopa võimsamaks riigiks, seepärast proovisid paljud Euroopa riigid seda jäljendada.
Vabariik – Oli Madalmaades, kus valitsesid enamjaolt linnade valitud esindajad. Kõige tähtsamad otsused otsustati esinduskojas.
Parlamentaarne monarhia – oli absolutismis ja vabariigi vahepealne vorm. Seal piirasid kuninga võimu rahvaesindused, millele kuulus õigus seadusi välja kuulutada või kuninga antud seadusi kinnitada. Oli Inglismaal.

Versailles ja Louis XIV õukond
Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles külla . Lossis oli kokku 2300 ruumi ning 67000 m² põrandapinda. Kõige uhkem ruumid oli peeglisaal , kus laemaalingutes kujutati kuninga võidukaid lahinguid. Ehitamisel said tööd parimad arhitektid ja kunstnikud .
Kõik tähtsamad isikud liikusid ümber kuninga. Aadlikud pidi järgima ranget ja keerulist etiketti. Louis XIV oli väga uhke oma kaunite jalgade ja balletitantsu oskuse üle. Väliskülalised olid sellest toredusest pahviks löödud. Juba kuninga ärkamine hommikul oli eraldi suur tseremoonia . Terves lossis oli ainult üks tualett ning seepärast oli lossiv väga ebameeldiv lõhn.

Inglise kodusõda
Charles I oli käinu sõjas mis ei osutunud edukaks. Ta kehtestas makse parlamendist mööda minnes. Teda kahtlustati katoliikluse soosimises. Kui Charles I tahtis Inglismaale sisse viia uut kirikukorraldust, kutsus ta üle pika aja raha saamiseks kokku parlamendi, ent parlament asus kohe kuninga ja ministrite vastu võitlusesse süüdistades neid Inglismaa vana poliitilise korra hävitamises. Charles tungis 1642. aastal parlamenti, et oma tulisemaid vastaseid vahistada, kuid need olid juba põgenenud. Mõlemad pooled hakkasid vägesid koguma. Kui parlamendi sõjavae ette asus Oliver Cromwell said kuninga väed lüüa. Kogu sõja ajal oli üks parlament ehk „Pikk parlament“, mis oli 12.aastat. Parlamendi enamus oleks tahtnud nüüd kuningaga ära leppida, aga Cromwell sundis sõjaväega mõõdukamad saadikud parlamendist lahkuma ning ülejäänud saadikutest moodustatud tribunal mõistis Charles I surma, kui riigireeturi. Inglimaa kuulutas välja vabariigi, aga Cromwell võttis endale sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. Ta saatis parlamendi laiali ning tegutses sõjaväe toel. Ta kehtestas väga ranged seadused ning nõudis, et inimesed loobuksid igasugustest lõbustustest.

Kuulus revolutsioon
Kui James II tuli troonile tekitas tema katoliiklasi soosiv poliitika kogu maal ärevust. Aadlikud sepitsesid kuninga vastu vandenõu ning pakkusid trooni Oranje Willemile Madalmaadest, kes tuli oma vägedega Inglismaale ning sellepeale põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights ), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks. Kuna riigipüüre toimus veretult hakati seda hiljem nimetama „ Kuulsaks revolutsiooniks“.

Õiglase sõja idee
Sõda peeti küll suureks nuhtluseks, kuid siis arvati, et valitsejatel on kohustus oma õiguste kaitseks relvad haarata. Sõjaliselt edukaid valitsejaid austati. Õiglaseks peeti sõda siis, kui valitseja või tema alamate õigusi oli rikutud. Vallutamise eesmärgil polnud sõda lubatud. Nii juhtuski, et kuningad läksid sõtta muudel eesmärkidel, aga enese õigustamiseks toodi väljamõeldud põhjused.

Kolmekümneaastane sõda
1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon . See oli paljusid Euroopa riike kaasanud sõda, mis jäi viimaseks Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu.

Põhjasõda
Toimus 1700.-1721. aastal
Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi. Venemaa eesmärk oli kehtestada ülemvõimu Läänemerel.
1709. a – Poltaava lahing – rootslased piirasid Karl XII juhtimisel Poltaava ümber, kuid said sealt lüüa.
1721. aastal lõppeb sõda Uusikaupunki rahuga.
Tulemus: Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ning ei olnud enam Euroopa suurriik , Venemaa tõusis suurriigiks ning sai ülemvõimu Läänemerel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Berthold Õppematerjali autor

Kokkuvõte teemast, mis on abiks kontrolltööks kordamisel.

parlament järg monarhia louis xiv charles i cromwell armee versailles Monarhia Absolutism Vabariik Revolutsioon Restauratsioon Puritaanid Patsifism Diplomaat

Sarnased õppematerjalid

pptx

Sõjandus

Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskajal paigutati jalav

Ajalugu

pdf

Euroopa 17.-18.sajandil

51) ● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad on aga kohustatud kuuletuma. 5) VAIMULIKUD - paavst, preestrid, mungad, nunnad. AADLIKUD - sõjaväelased, kuningad jne. LIHTRAHVAS - arstid, talupojad. 7) Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuset maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. ● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel vastutusala. ● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku arendamiseks.

Ajalugu

odt

Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a.

Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. kuningakotta koondus üha rohkem asjaajamisi ning see nõudis järjest suurema hulga ametnike tööd. absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. 17.saj. loodi alalised sõjaväed. alalise armee olemasolu tugevdas kuningavõimu, aga nõudis ka senisest suuremaid kulutusi. riik varustas sõjaväe relvastusega ning riietas ühesugustesse, kirevatesse mundritesse. alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele. kehtestati kindel kord, mille aluses hakati iga aasta sõjaväkke saatma kindel arv mehi. nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid. paranes sõdurite väljaõpe. väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Iseloomusta merkantilistlikku majanduspoliitikat.

Ajalugu

doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

· Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära) Kultuuriline ühtsus MERKANTILISM Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis

Ajalugu

doc

Uusaeg

b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900)

Ajalugu

doc

Valgustatud Absolutism

Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I:

Ajalugu

docx

Absolutism ja valgustus

Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.

Ajalugu

doc

Euroopa 17-18 sajand

Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid