Katoliku kirik ja paavsti võim.
Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal.
Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha
sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest.
Seda nim. Simooniaks.
Gregoriuse reformid .
Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille
eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates
simooniat ja perekonnaelu . Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist
gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059
aastal otsustas lateraani kirikukogu , et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid .
Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus .
Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel
veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku
vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja.
Investituuritüli.
Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
artur sarapuu
Õppematerjali autor
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon.
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid