Keskaegne linn - piiripealne maailm (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Keskaegsed linnad.

· Linnakodanik - pürjel e. bürger - oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik · Linnakogukonna liikmeks saadi: linnas sündides rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused)  3 TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll

Ajalugu

4

doc

Keskaegsed linnad

Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. 2.välisilme Linna ümber müür, Kuidas nägid välja Linna pääses hästi valvatud ka väljaspool müüre müürid,kuidas neid väravate kaudu, linna keskel

Ajalugu

6

doc

Tsunftikorraldus keskajal

Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Teha aga midagi ei saanud: linn suurenes pidevalt uustulnukate ning põgenenud talupoegade arvel. Nendel aegadel eksisteeris reegel, mida raad oma huvides tunnustas: kui põgenenud pärisori oli elanud linnas ühe aasta ja ühe päeva, siis sai ta vabaks. See tähtis seadus kindlustas tööjõu pideva juurdevoolu, eriti pärast nälga ja epideemiat. Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest johtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused.

Ajalugu

3

doc

Ajaloo kordav tööleht vastustega

3. Millistes Euroopa piirkondades oli keskajal kõige rohkem linnu? Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust:

Ajalugu

20

doc

Keskaeg

KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus

Ajalugu

8

doc

Vastused kontrolltööde raamatu küsimustele: keskaeg, islam

hulgaliselt vürste ja süües üliteravat toitu. Privaatsus oli kõrgema staatuse tunnus. 28) Milles erines keskajal talurahvakultuur aadli- ja linnakultuurist. 2 näidet Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste suhtarv oli väiksem. Abiellumiseks pidi olema piisav varandust, nii et abielluti põhiliselt keskeas, maal aga noores eas. See tekitas linnas tõsiseid kõlblusprobleeme, levis prostitutsioon. Mida rikkam linn, seda rohkem vaeseid. Maal ei olnud nii palju vaeseid, ikka igaühel oli oma maatükk, kust ta töötas. Linnas väärtustati raha ja raha eest sai osta kõike. Linlaste väärtushinnangud erinesid suuresti nendest, mida kuulutas katoliku kirik. Linn oli omamoodi patupesa. 29) Linnad kujunesid keskajal hariduse, arhitektuuri ja kirjakultuuri keskusteks. Esitage väite kinnituseks igast valdkonnast üks näide.

Ajalugu

24

odp

Keskaegne linn

turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege  Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi  Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu elama pidid See koostati lähtudes kaupmeeste ja käsitööliste

Ajalugu

10

docx

REFERAAT: linnade majandus; käsitöö ja kaubandus

Ja Tsunft siis oli inimene, kelle põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Saime samast peatükist teada mis asjad on gildid need on just kui nagu mingid kogukonnad, grupid. Viiendas ehk siis referaadi viimases peatükis on käsitletud Hansat, Vahemere linnad, Kaubalinnade liitusid. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajaloo õpik ,, Inimene ühiskond kultuur ,, 2. Osa ,, keskaeg ja varauusaeg" Paragraaf 21 ,,Linnade majandus: Käsitöö ja kaubandus ,, ­ leheküljelt alates 123 kuni 127. 2. http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.htm 3. http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaeg_linnapi lt.jpg 4. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaeg _linnapilt.jpg&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/kes kaeg_exe/kolmanda_seisuse_kasvatamine

Ajalugu

Kommentaarid (1)