Egiptus ja Mesopotaamia (5)

EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA .
KRONOLOOGIA
EGIPTUS
Vana riigi periood ( u. 2700- 2200 aastat eKr.)
* Püramiidid
* Tsivilisatsiooni teke
* Religiooni alged
Vaheperiood
* Sisesegadused
* Kodusõjad
* Mitu sõltumatut ala
Keskmise riigi periood (u. 2000- 1650 aastat eKr.)
* Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks
* Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba
* Elukutseline sõjavägi
Vaheperiood 1650-1550 eKr
* Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased
* Riik oli taas jagunenud
Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.)
* Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema
* Välise võimu hiigelaeg
* Alistati paljud alad
* Arenesid diplomaatilised suhted
* Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel
* Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II
Hiline periood (u 1075 – 525 a eKr)
* Ülem – Egiptus eraldus Alam – Egiptusest
* Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla
MESOPOTAAMIA
Sumeri linnriigid
* III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk , Ur jm.
* Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid
* u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad
Vana – Babüloonia
* Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused.
* 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad
Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr)
* Mesopotaamiasse rändasid aramealased
* Babüloonia allutati Assüüria ülemvõimule
* Vallutati Iisrael, Egiptus
* 668-627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda Ninive raamatukogu
Uus - Babüloonia riik ( 626 - 539 eKr)
* Babüloonia lõi Assüüriast lahti ja purustati Assüüria sõjavägi ja riik
* Uus-Babüloonia hiigelaeg, (605-561 eKr) loodi rippaiad, Paabeli torn
* Hävitati ja vallutati Jeruusalemm
* Pärsia ülemvõimu aja algus
EGIPTUS
MESOPOTAAMIA
Looduslikud olud
Vihma peaaegu ei saja.
Niiluse korrapärased üleujutused tagasid viljaka mulla.
Talvel vili küpses ja kevadel koristati saak.
Maa muutus viljatuks kõrbeks kuni järgmise üleujutuseni.
Kunstlikud niisutussüsteemid.
Loodusvarade poolest vaene.
Palju savi, pilliroogu. ( savist ehitati ja savile kirjutati)
Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt. (tänu sellele oli arenenum suhtlus teiste riikidega)
Ühiskonnakihid
Ülemkiht:
Ülikud - suurmaavaldajad, vaaraoga abielu kaudu seotud.
Kuningad - määrasid ametisse ülemvalitseja ja Nomoste asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja pealikud .
Kirjutajad - ülikute ja muu elanikkonna vahekiht , kontrollisid töötajaid kõigis üksikasjades.
Sõjavägi :
Uue riigi ajal oli alaline armee.
Sundvärbamine
Eluaegne väeteenistus.
Veteranid said enda valdusesse maatüki.
Töötegijad:
Talupojad - ülesandeks harida maad, niisutussüsteemide korrashoid ja rajamine, nad olid sunnismaised.
Käsitöölised - töötasid ülikute või kuningate losside/templite juures täites nende tellimusi.
Orjad - kohustuste täitmata jätmise pärast orjastatud talupojad või sõjavangid. Väike osatähtsus ühiskonnas.
Preesterkond:
Suurmaavaldajad, kõrge prestiiž, majandasid templeid.
Kodanikkond:
linnriigi jõukamad mehed. Enamasti olid nendeks sõltumatud talupojad ja käsitöölised.
Sõjavägi:
koosnes talupoegadest ja käsitöölistest
Rentnikud ja orjad:
neid polnud eriti palju, neid kasutati teenijatena koduses majapidamises
Kuningas:
Kuningas oli sõjaväeülem, kohtumõistja, seadusandja. Pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku, arvestama kõrgkihiga.
Ta oli jumalate kaitse all
Ühiskond
Maaühiskond.
Väga traditsiooniline, hierarhiline .
Absoluutse võimuga jumal-kuningas.
Ühiskond allutatud riigi rangele kontrollile.
Linnaühiskond.
Sõjandus
Eluaegne väeteenistus.
Jalavägi, eliitvägi ja kaarikud .
Egiptuses polnud palju sõdu, kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud. See kaitses riiki võõrmõjude eest.
Sõjavägi kutsuti kokku vajadusel.
Teenistusse astuti kuninga käsul.
Ülikutel kaarikud, talupojad ja linnaelanikud moodustasid jalaväe.
Alates Assüüria riigist alaline sõjavägi.
Mesopotaamia oli sõjakas. Pidevad konfliktid ja pisisõjad.
Kirjaoskus
Hieroglüüfkiri (u 1000 hierog.)
Arenes piltkirjast
Hieraatiline kiri (kasutasid ülikud)
Poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjad
Kirjutati papüüruse peale
Eraldi ühiskonnakiht – kirjutajad, raske amet, õpiti u 5 aastat
Kiilkiri
Kiri arenes välja piltkirjast
Savitahvlitele vajutati kiilukujulise otsaga märke
Olid olemas koolid, templite juures
Kirjaoskus levinud, õpiti ka nt matemaatikat
NINIVE raamatukogu - oluline allikas
Kangelaseeposed nt ''Gilgameš''
Jumalad
Palju rituaale seoses nendega. Neid ülistati ja neist peeti palju lugu. Sageli olid nad looma/linnu peaga. Nt pistrikupea = Horos.
Umbes 740 jumalat.
Tähtsamad jumalad:
RA - päiksejumal, hiljem Amon -Ra
HOROS - taevajumal
OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja.
Jumalatel inimlike iseloomujooni.
ANU - taevajumal, jumalate isa
ENLIL - tuule, tormi, vihma, piksejumal .
EA - maa-aluste vete ja sügavuste isad, tark, kaval.
Surmajärgsus
Pärast surma oli samasugune elu nagu eluajal.
Surnukeha mumifitseeriti e. palsameeriti.
Palsameeriti selleks, et surnukeha säiliks. Ainult siis järgneb hauatagune elu.
Võeti välja kõik sisikond, ajud ninakaudu, aga süda pandi tagasi. Asetati organid eraldi anumatesse ja puhastati . Kõht topiti mürri ja vürtse täis ning õmmeldi uuesti kinni. Siis asetatakse keha soodasse. 70 päeva pärast pesevad nad surnukeha ja mähivad linasesse riidesse. Peale seda asetatakse muumia sarkofaagi.
Surmajärgsus ei olnud eriti suure tähelepanu all.
Sooviti olla õnnelik maises elus.
Surnute hinged läksid Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu.
Teadusharud
Praktilise suunitlusega.
Arstiteadus.
Olid osavad kirurgid , sooritasid keerukaid silmaoperatsioone. Mõistsid, et haiguse tõrjeks ei ole vaja maagiat vaid diagnoosi ja ravi.
Astronoomia .
Kasutasid päikesekalendrit. Oskasid ennustada tähe (Siriuse) järgi Niiluse üleujutusi.
Geomeetria .
Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. Need teadmised olid vajalikud ehitustööde tarbeks.
Matemaatika .
Võtsid kasutusele tänapäevani kehtiva süsteemi, et arvu suuruse määrab numbrite järjekord.
Oskasid arvutada ruut- ja kuupjuurt.
Astronoomia.
Kasutasid kuukalendrit, uurisid tähti, arvatavasti oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi.
Kirjandus
Lühivormid
Ülistuslaulud jumalatele
Sinuhe jutustus:
Räägib sellest, et inimene tuleks matta kindlasti ta kodumulda, sest siis saab ta hingerahu.
Armastasid kangelaslaule muistsetest suurkujudest.
Eepilised poeemid.
Eeposed nt ’’Gilgames’’
Perekond ja naise olukord
Tüüpiline peremudel oli paarperekond .
Perepeaks oli mees, aga tagatud olid ka naise õigused
Naine säilitas abielludes oma vara ja peale lahutust võis pretendeerida osale sellest.
Valitsejatel oli palju naisi
Naised said tegutseda ka kõrgemates ametites.
Perekond oli patriarhaalne .
Pereisal väga suur võim.
Abielu sõlmiti peigmehe ja tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks varalised suhted.
Mehel võis olla mitu naist ja seksuaalsuhted väljaspool abielu.
Naisel ei tohtinud, kui naine reetis meest siis seoti ta patustanud mehega kokku ja visati jõkke.