Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused (0)

Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest?
Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal . Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld , kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused korrapärased. Vihma sadas ka Mesopotaamias vähe ning sedagi peamiselt mägedega piirnevatel põhjapoolsetel aladel. Lõunapool oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul pidi aga maad kuivendama, sest seal olid soised alad.
Ühiskonnakorraldus oli Egiptusel ja Mesopotaamial suhteliselt sarnane. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, kellel oli piiramatu võim. Vaarao oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Kuninga võim tugines ülikkonnale, kellega valitseja oli sugulus - ja abielusidemetes. Ka uued valitsejad kerkisid esile nende seast. Mesopotaamias oli samuti võim ühe isiku käes. Mesopotaamiat valitses kuningas, kuid tuli ette ka vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek. Rahvakoosoleku mõjuvõim oli aga piiratud ning arvatavasti kiideti seal kuninga ja vanemate otsuseid heaks. Mõlema riigi puhul olid talupojad ja käsitöölised madalamal positsioonil, orjad olid aga sõjavangid või talupojad, kes olid kohuse täitmata jätnud. Egiptuses oli aga võimalik madalamast soost inimestel kõrgemale positsioonile saada, kui nad hakkasid kirjutajaks. Selleks pidi käima koolis, et õppida ära keerukas hieroglüüfkiri.
Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias austati väga paljusid jumalaid, mõnede andmete järgi võis neid Egiptuses olla üle 740. Egiptuses kujutati jumalaid sageli looma- või linnupeadega. Religioonide erinevus seisnes selles, et Egiptuses usuti surmajärgsesse ellu ning maine elu oli justkui ettevalmistus surmajärgseks eluks. Sellepärast mumifitseeriti vaaraod ning neile ehitati hauakambrid . Algul ehitati valitsejatele püramiide, kuid pärast hakati ehitama kaljutempleid, sest püramiidid olid väga silmatorkavad hauaröövlitele ja teine põhjus oli see, et püramiidide ehitamine oli väga kurnav rahvale ja võttis kaua aega. Erinevalt Egiptuse jumalatest olid Mesopotaamia jumalad inimesekujulised. Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma aga kardeti ning usuti, et surmajärgne elu on sünge ja rõõmutu.
Kultuur oli mõlemas tsivilisatsioonis kõrgelt arenenud. Egiptuses kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste . Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novelližanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on '' Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis. Mesopotaamia kirjandus on hästi säilinud, sest Assüüria kuningas Assurbanipal lasi oma õpilastel kõigist tollal kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Ninive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki Mesopotaamia tähtsamaid kirjandusteoseid. Kuna savitahvlid olid vastupidavad, säilisid nad väga hästi ja pakuvad hindamatut teavet Mesopotaamia kirjanduse, religiooni ja teaduse kohta.
Perekonnasisesed suhted erinesid Egiptuses ja Mesopotaamias veidi. Egiptuses oli tüüpiline perekonnamudel paarperekond , mis koosnes mehest, naisest ja nende lastest. Perekonnapea oli mees, kuid ka naisel olid oma õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis saada osa perekonna varandusest. Egiptuses oli naise positsioon suhteliselt kõrge. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja naisi oli ka kohtunike ja madalamate riigiametnike seas. Valitsejatel võis olla palju naisi ning enamasti oli üks neist peanaine. Peanaisel oli sageli mõju riigiasjade arutamisel. Mesopotaamia perekond oli patriarhaalne . Pereisal oli väga suur võim oma pereliikmete üle. Abielu oli leping peigmehe ja tema tulevase äia vahel, mis määras kindlaks naise ja mehe varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele ning lahutuse korral tuli see naise sugulastele tagastada. Mehel võis mitu naist olla, kuid naiselt nõuti ranget monogaamsust. Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus, kuid mees võis oma naisele armu anda. Igal naisel oli õigus kaasavara oma lastele pärandada.
Arvan, et Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid ei ole niivõrd sarnased, kui nad algul tunduvad. Lähtuti erinevatest uskumustest ja tehnoloogiast ning ka arusaam ühiskonnast oli üpriski erinev. Tänu nendele tsivilisatsioonidele oleme tänapäeval jõudnud palju kaugemale, kasutades samu tehnikaid, mida kasutati tol ajal.