Vana-Mesopotaamia (0)

VANA- MESOPOTAAMIA
Jaguneb neljaks ajastuks :
1)Sumeri- Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr
2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr
3) Assüüria u 1500-625 eKr
4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr
Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala.
Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid . Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse dešifreerida.
u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad . Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
3. aastatuhande 2. poolel ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla, sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks valitseja ülistamine.
18. saj. eKr. Kuulsa seadusteandja Hammurapi ajal sai tähtsamaks keskuseks Babüloni linn.
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaim ehitusmaterjal oli savitellis , mõned põletatud, enamik ainult päikese käes kuivanud. Seetõttu ei ole ehitistest palju säilinud.
Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, aga neid kasutati peamiselt keldrites, kuna puudus sideaine . Ehitiste laed olid peamiselt puidust.
Templikompleksid olid lisaks pühamule ka tähtsad ühiskondlikud hooned. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat .
Tsikuraat – suur astmeline tempel, tavaliselt u 50-60 m kõrge. Ehitati toortellistes. Tippu viis sakmeline käänakutega tee. Tipus asus ruum jumala kujuga.
Kujutavas kunstis oli põhikohal skulptuur - enamasti ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid -steele ja vabafiguure.
Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega).
Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana.
Mesopotaamias võib leida hiljem Egiptuses edasi arendatud stiili – figuuride kehaliselt võimatu, aga vaatajale ilmekas poos maalidel või reljeefidel.
Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus . Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased.
Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees)
Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr.
8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Šarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg. Kujundšik)
Assüüria valitsejatel olid suurimad lossid, näiteks Sargon II lossis Horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil.
Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid , seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga (kuningas pidi ennast tõestama)
Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis.
612. a. e.Kr vallutasid Babüloonlased Ninive.
625. a. e.Kr taastas Babülon oma iseseisvuse. Järgnes Uus-Babüloonia hiilgav kuid lühike õitseaeg. Nn. kaupmeeste kuningriigis oli kaasaja suurim linn (Babüloonia), kus elas u 300 000 elanikku.
Uus-Babülooni ümbritses oma pealinna tohutu paksude müüridega, milledes oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn.
Peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile (ilu ja armastuse jumalanna) ning sellest lähtus lai peatänav, millel peeti pidustusi ja rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuritud tellistes, eelistati sinist ja kollast tooni. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi ja fanastilisi olendeid, samuti ornamentikat.
Tähtsaimaks ehitiseks oli pea(sõja)jumal Marduki tempel e. Paabeli torn. See oli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja olevat olnud 7 astanguga 90 m kõrge.
Babüloonias asusid ka Vana Maailma imeks kuulutatud Semiramise rippaiad – uhked ja suured astmelised aiad, jahiplatsid jms. Sekke asukohta tänapäeval kindlaks pole tehtud. Semiramis oli valitseja Nebukadnetsar II naine.
539. e.Kr. Vallutasid võimsalt kindlustatud Babüloonia pärslased. Reeturlikud garnisoniülemad avasid neile lihtsalt väravad.