...... 8 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Kontrolli ja vabaduse dilemma on sotsiaalteadlasi kaua vaevanud. On üritatud mõista, kas indiviidil on üldse valikuvabadust, või mõjutavad kõiki vabade otsustena tunduvaid tegevusi siiski ühiskonnanormid ja sotsiaalne struktuur. Antud dilemmale lahenduse leidmisega on tegelenud paljud teadlased. Saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: ,,Inimesed kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel." Sama lugu on ka geograafiaga. Inimesed kujundavad selle olles mõjutatud mitmetest tingimustest
pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust Kõige olulisem kõrgkool Tartus (Tartu Riiklik Ülikool-TRÜ) Vaimne vastupanu venestamisele Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid liberaalse ajajärgu NSV Liidus Pessimism ja minnalaskmis meeleolu Päevakorrale tõusid ideoloogilise võitluse loosungid, Karl Vaino Vastupanukultuuri tekke aeg
Nii proovib ta kujundada enda mina- teadvust. Margaret Mead tegi etnograafilisi uurimusi Samoe saartel Vaikses ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt.
1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem erinevalt eelnevale ainesüsteemile. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ning valikuvabadust. Arvan, et sellise kultuuripoliitika negatiivseks küljeks oli vaba loomingu peatamine ja ulatuslik punapropaganda. Positiivseks võib lugeda seda, et loovinimesed tegutsesid aktiivselt, et oma mõtteid avaldada n-ö ridade vahel. Halb oli ka kohustuslik keskharidus, sest siis pidid koolid ,,läbi vedama" ka vähemvõimekad õpilased, kes keskhariduse omandamise asemel oleks keskendunud eriala omandamisele.
olulisimast mõjurist Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·
Kriminaalõiguslik sanktsioon. (2) Käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepannud isikut karistatakse ainult sõjasüüteo toimepanemise eest isegi siis, kui süütegu vastab teistele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Absoluutselt määratletud dispositsioon (määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust); Kriminaalõiguslik sanktsioon. § 95. Tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjategevus Tsiviilelanike ründamise eest sõjategevuse piirkonnas või tsiviilelanike eluks hädavajalike toidu- või veevarude, külvide või koduloomade hävitamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise või ohtlikke jõude sisaldavate ehitiste või seadmete ründamise eest – karistatakse viie- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.
kooselamise tähistamiseks, arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud või mitte. Iga paar peab aga endale mitmete kooselamise vormide seast leidma omale sobivaima. Üheks levinuimask kooselu vormiks on vabaabielu. See tähendab seda, et on ühine elamispind, lapsed ja vabaaeg aga ei ole ametlikult registreeritud. See sobib enamasti rohkem meestele, kes tavaliselt kardavad seotust, muidugi võib see olla ka plussiks, kuna annab rohkem valikuvabadust. Kuid enamasti põhjustab selline kooselu viis naistele turvatunde puudumist. Veel miinuseks selle juures on see, et ootamatute olukordade puhul ei ole seaduslikku turvatunnet ning lastele võib selline perekonna tüüp tekitada segadusi identiteedi kujunemisel. Au sees on juba sajandeid olnud registreeritud abielu. Selline kooselu vorm meeldib tavaliselt kõige rohkem naistele, kuna see annab pere kõigile liikmetele moraalse ja majandusliku turvatunde. See
raamatupidajatele. Raamatupidaja peab olema usaldusväärne, otsustusvõimeline, objektiivne ja profesionaalne. Põhilised teemaringid: Ausus ja objektiivsus - Kõik raamatupidajad peavad olema õiglased ja ausad. Otsused peabad olema läbi mõeldud ja planeeritud. Käitumisviis - Peab lähtuma kutseala standardist ja tagama tegevuses kõrge kvaliteedi. Raamatupidaja peab kasutama enda töös teadmisi ja kogemusi. Nad ei tohi kliendi valikuvabadust piirata. Usaldusväärsus - Raamatupidajal on kohustus kliendi või tööandja puudutava informatsiooni omandamisel konfidentsiaalsuse kohustus. Raamatupidaja võib tööalast informatsiooni avalikustada ainult sel juhul kui ta on saanud tööandja loa või kui seda nõuab seadus. Tasu või teenustasu - Raamatupidaja peab oma tööd tegema hoolikalt ja asjatundlikult. Tasu saamiseks lähtutakse ülidselt olemasolevate oskuste ja teadmiste eest. Loeb ka kogemused ja eelnevast koolituse tasemest
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks
turvaline olla. See näitab, et õnneliku lapsepõlve jaoks ei ole olemas kindlat mudelit. Kõigil tuleb see oma moodi. Lapsel on vaja kindlasti kogeda läbi erinevaid asju, et väärtustada seda mis on tal juba olemas. Tunda rõõmu pisikestest asjadest ja õppida hoidma neid, vahet pole kas see asi on materiaalne või vaimne. Lapsel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut inimest, kes on talle lähedane ja keda ta saab usaldada. See inimene peaks teda suunama elus õigele teele. Andma talle valikuvabadust aga samas andma talle mõista, mis on õige ja vale. Kindlasti peaks laps ka ise proovima läbi asju, et teada saada mis on tema jaoks hea ja halb. Lapse mõtte maailm ja kujutlusvõime on asjad, mida ei tohiks lastel keelata mõelda nii nagu nad tahavad. Nende jaoks on tähtis, et nad saavad mõelda nii nagu neile meeldib ja see muudab neid õnnelikuks. Ka mänguasjad on need, mis muudavad lapsi asju paremini väärtustama. Õnnelik lapsepõlv koosneb kindlasti ka paljudest mälestustest
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid
Liigitamine väljendamise viisi järgi: · lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata · kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud vm. käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata
Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate seas ning nende valitud ametnike ettevõtmiste seas. Ühtse heaolu nimel peab rahvas
päeva aastas, mitte kord 4 aasta jooksul. Kahjuks ei saada sellest aru ning kritiseeritakse riiki, kuigi kodanikud ise ei kasutanud neile antut õigesti. Vaadeldes demokraate plusse ja miinuseid, jõudsin järeldusele, et niisugune valitsemiskord on uskumist väärt kui kodanik ise on suuteline õigesti käituma. Kui inimesel pole mingit eesmärki ja tegutsemisjulgust, ei saagi öelda, et sellisel juhul kohe sellesse uskuda ei tasuks. Inimesed peaksid kasutama ära neile antud sõna- ning valikuvabadust. Sain 4
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos
neid, kes julgevad oma arvamust levitada ning seeläbi hakatakse järjest rohkem tegema otsuseid ise oma tahtest sõltuvalt. Just seda peabki Kant silmas valgustatuse all. Kant küll ütleb, et tolleaegne ühiskond pole päris kindlasti veel valgustatud, kui on tegemas jõudsaid edusamme selleks saamiseks. ,,tehke ise otsuseid, kuulake vaid sõna". See lause näitab selgelt seda, et inimestest oodatakse enamat kui ainult põllulapi harimist. Oma artiklis toob Kant esile veel selle, et inimeste valikuvabadust tuleks innustada, mitte tahuda. Üha rohkem tuleks panustada inimeste pealehakkamisele ja vabameelsusele. Kandi artikli põhiideeks pakuksin välja inimeste julgustamist ise otsuseid tegema ning oma saatust ise kujundada. Selline peaks olema tulevik Valgustatuks saab vaid läbi enda pealehakkamise, mitte kuuletudes eelnevatele põlvkondadele. Teet Järv
haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poliitilise aktiivsuse ja osaluse kodanikuühiskonna tegevustes. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. Kolmandaks, töö-jaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide
vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana. ● Sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõisteta. ● Nad ei reageeri korrale kutsumisele, kui neid ähvardatakse. ● Oma vajadusi teavitades ei ole nad tagasihoidlikud. ● Enese väärtustamine pole neile mingi probleem. ● Neil on raske alluda vastuvaidlematult autoriteetidele, kes ei tunnista valikuvabadust ega põhjenda oma nõudmisi. ● Teatud asju nad lihtsalt ei tee. ● Nad ei lepi konservatiivsete süsteemidega, kus loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. („Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud.“,2008, Caroll, Tober) Ameerika tervendaja sensitiiv ja Nancy Ann Tappe eristab 4 tüüpi indigolapsi : ● Kunstnikud ● Humanistid ● Konseptualistid ● Intermensionaalsed indigod Kunstnik-indigo
hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Koolidelt nõuti maksimumlähedast õppeedukust, millest tuli kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks: kohustuslikus korras sai lõputunnistuse ka paljud sellised õpilased, kes seda oma õpitulemuste alusel tegelikult ei väärinud. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuse süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Õlikooli lõpetamiseks tuli omandada kohustuslikud kursused ning üliõpilase ainete valik oli minimaalne. Nõugokude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kodudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni.
elavad inimesed ei usalda teisi, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi (nt võõramaalasi või erineva seksuaalse suundumusega inimesi) enda kõrval. Samuti hindavad neis ühiskondades inimesed oma tervist suhteliselt viletsaks, ei pea oluliseks soolist võrdõiguslikkuse, loodushoiu ega säästva eluviisiga seotut. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. 1. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. 2. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. 3
vastu kas või ennast ohverdades. Aldous Huxley teoses ,,Hea uus ilm" peategelane Metslane otsustas ennast lõpuks üles puua kuna tema jaoks olid uue maailma väärtushinnangud kaldunud inimlikkusest liiga kaugele. Utoopiad peavad silmas kõigi heaolu ja üritavad tagada inimestele näiliselt kõige rasekemini kättesaadavad väärtused elus, aga kõige selle saavutamiseks on vaja hakata muutma käibetõdesid ja pärssima valikuvabadust, mis lõpuks viivad ühiskonna hukatusse. Utoopiad, jõudes reaalsesse ellu, hõlmavad tavaliselt suuremaid huvigruppe. Läbi aegade on inimesed üritanud kontrollida nii minevikku, olevikku kui tulevikku. Ainus vahe tuleneb asjaolust, et ajalugu üritatakse muuta selleks, et varjata ühe osapoole vigu kannatajate eest või lihtsalt manipuleerida nendega, kes ei mäleta. Hea
1. osa *Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8- klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks ; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel.
VALIKVASTUSTES PAKSEMAS KIRJAS ON MINU VASTUSED. Kontrolltöö 1. Looduse põhivormideks on A) keha B) väli C) nähtus D) aine E) aeg 2. Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Ei ole, sest vaatlejad saavad olla ainult need, kes saavad ja töötlevad saadud infot maailma kohta. Vaatlejal on valikuvabadus. Arvuti, mis on varustatud veebikaamera ja mikrofoniga ei ole valikuvabadust. Nad peavad tegema seda tööd, mida inimene käsib. 3. Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Näide: keha. 4. Skalaarsed suurused on A) mass B) kiirus C) jõud D) aeg E) töö 5. Vektoriaalsed suurused on A) jõud B) mass C) rõhk D) nihe E) aeg F) kiirus 6. füüsikalise suuruse kindel väärtus on a) mõõdis
õigused, vaid ka kohustused. Ta lähtub subsidiaarsusprinsiibist ühiskonnas- ühiskond ja riik sekkuvad ainult siis, kui väiksemad grupid ei suuda enam oma ülesannetega toime tulla. Väga tähtsaks peetakse ka idenditeeti, traditsioonide järjepidevust, keele ja kultuuri säilitamist. Isamaaliidu sotsiaalpoliitika eesmärgiks on kindlustada inimväärne elu kõigile, kaitsta vaesuse ja mahajäetuse eest, tugevdada valikuvabadust ja omavastutust ning tagada ühiskonnale turvatunne ning tasakaal. Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism
korrapärase planeeringuga, pseudovõlvi ja lubimörti tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt 8. INKADE RIIK, KUI TOTALITAARNE RIIK (tv.99) · Eraomandust ja kaubalis-rahalisi suhteid ei tuntud, kõik kuulus riigile. · Riik määras vastavalt vajadusele lapse elukutse, valikuvabadust polnud. · Kontrollile allusid kõik inimese toimingud sünnist surmani. · Oli korralik teedevõrk ja kulleriteenus, et saaks kiiresti edastada teateid ja paigutada sõjaväge. 9. INDINAANIRIIKIDE HÄVIMISE PÕHJUSED (tv.100) · Eurooplaste relvastu ületas indiaanlaste oma, sest neil olid tulirelvad · Eurooplastel oli mõeldud konkreetne strateegiline kava indiaanlaste ala hõivamiseks · Indiaanlased ei olnud ühtsed, erinevate hõimude vahel olid vastuolud 10
KODUTÖÖ 2 ESSEE Kas olla või omada? Elame ajastul, kus on palju valikuvabadust. Tundub, et kõigi jaoks on kõik teed valla, tuleb ainult tahta. Igaüks teeb valikuid oma väärtustest lähtuvalt ja sellest kujuneb iga konkreetse inimese elukäik. Aga kas me saame siiski alati valida seda, mida soovime? Eesti ühiskonnas on ebavõrdsus – ühiskond jaguneb vaesteks ja rikasteks, inimestele pole tagatud võrdseid võimalusi, varanduslikud vahed on suured. Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta
Põhjalikult revideeriti õppeprogramme. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8-klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid
tulenevalt peab töötajaid täiendama. · Konkurents toob kaasa majandusliku ebavõrdsuse. Vaesem osa vajab riigi toetust, et toime tulla. Konkurentsi poliitiliseks kandjaks turul on valitsus. Valitsus peab soodustama konkurentsi. Konkurentsipoliitika on turumajanduse keskne osa. Konkurentsipoliitikas on välja kujunenud 2 põhisuunda, mida riigi väljaantud seadused peavad taotlema. Ühelt poolt tuleb kindlustada konkurentsi olemasolu, mis hõlmab nii tegevus- kui valikuvabadust ja tähendab võitlust monopolismi vastu. Teiseks konkurentsipoliitika suunaks on võitlus konkurentsi aususe eest. Seega põhieesmärk ongi ausa ja tegusa konkurentsi tagamine majanduses. Konkurents peab soodustama majanduslikku vabadust, toodete uuendamist jne. EBAAUS KONKURENTS Kõlvatuks konkurentsiks nimetatakse tegusid, mis on vastuolus kaubanduse heade tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsi eeliste saamist. Siia hulka kuuluvad:
keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.21). Sellega tuleks nõustuda, sest üldjuhul on ka näiteks ametid ära sildistatud, on kindel veendumus on kaugsõidu autojuhid ja ehitajad on mehed, kuid alati leidub ka erandeid, seega ei tohiks ameteid ja iseloomuomadusi sildistada. Antud uurimuses on uuritud, kui palju ajaleheväljaanded kasutavad mees-liitsõnasid
Eesmärgipüstituse rusikareegel. Kliendisegmendid: kõrge kasumlikkusega lühiajalised kliendid kõrge kasumlikkusega pikaajalised kliendid madala kasumlikkusega lühiajalised kliendid madala kasumlikkusega pikaajalised kliendid Lojaalsusprogrammi koostamine sihtrühmaspetsiifiliselt, erinev strateegia neile neljale. Lojaalsusprogrammide kriteeriumid. Kahte tüüpi tõelised ja seotusprogrammid. Hea programm peab vastama CALCULATIVE'i 18le kriteeriumile: hoomatav jälgitav tasemeline valikuvabadust pakkuv universaalne piiratud kumulatiivne sünergiline käegakatsutav motiveeriv kaasav väärtuslik väärtustatud lihtne kerge eksklusiivne efektiivne nauditav Ühetasemelised programmid vs mitmetasemelised programmid.
(sõltuvusse asetav). Sõnum: teie olete klient nr. X ja me saame teiega kähku hakkama! Meetod: kiire, efektiivne, standardiseeritud, mehhaaniline, nõudmist ootav. Käitumine: ükskõikne, külm, rutiinne, apaatne, mittehuvitatud. Eirav (sõltuvusse asetav). Sõnum: me suudame ja me tahame hoolitseda teie eest! Meetod: kiire, efektiivne, püsiv, organiseeritud kaasaegne, pakkuv, algatusvõimeline. Käitumine: vaba, peremehelik, sõbralik, isiklik, huvitatud, taktitundeline. Kehtestav (valikuvabadust tekitav). vanusest (lapsed ja eakad kliendid) ning meile võõrast kultuurist tulenevate vajadustega kliendid. puuetest(nägemis-kuulmis-, kõne- ja liikumis- ning vaimupuudest) johtuvate erivajadustega kliendid. sõnad, žestid, pildid või objektid, mis kannavad teatud tähendust. surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad, on selliste omadustega isikud, kes on antud kultuuriruumis hinnatud ja kelle käitumine on mõjuavaldav.
Suurem vajadus omada head mainet, kui eri-erilist olekut. Teise näitena ajajärkudest võib tuua meedia arengu. Massimeedia algusega tulnud rahva kogunemine väheste raadiote või televiisorite juurde, kust tuli kas üks või vähe valikuid. Kanalite valiku suurenemine, mis lubab valida oma lemmiku. Võrreldav modernse identiteediga. Ning lõpuks, hetkel rohkem tulevikumuusikana olev arengusuund, mis annab võimaluse tellida koju mitte valitud kanalite hulgast hetkel tuleva, vaid valikuvabadust suurusjärgu võrra suurendava "video on demand" elemendi. Sel viisil kaob keskendatus ühele temaatikale vaid ning avaneb võimalus proovida siit ja sealt. See viimane võimalus on väga kooskõlas postmodernse tähelepnu pööramisega hetkemeeleolule. Viimase süsteemiga lähedalt seotud on ka interneti trendid viimase 10 aasta jooksul. Kui algul oli internet info väljapanemise võimalus, siis dünaamiliste serverivõimaluste selgumisega muutus suuremate
Ja korra juba midagi õppima asudes ei julgeta enam asja pooleli ka jätta, kuna aega on juu juba nii palju raisatud. Siis jääbki kivi juba allamäge veerema, kus tudengist saab sunnitööline ja lõpptulemusena on küll jahh ehk kuidagi kõrgkool läbi, kuid teadmiste pagas suhteliselt kesine. Lahendust otsida ei ole kindlasti lihtne ja mõnede arust ehk isegi ka ebavajalik. Kuid minu silmis on üha enam tunnustust leidnud need kõrgkoolid, mis pakuvad suuremat valikuvabadust. Äsja sisseastunut ei panda koheselt küsimuse ette, et mida valida vaid lastakse tal ajapikku endal see õige tee üles leida. Toetan ka sellist ülesehitus rohkem, kus jahh sa valid endale suunitluse( kas reaalharu,humanitaar jne), kuid selle kindla valiku tegemine lükkub teise ülikooli aastasse. Ja kui mitte päris nii radikaalseid muutsi koheselt mitte hakata läbi viima, tuleks ehk suurendada vabaõppe võimalusi. Et
seisukohalt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast heinakuhjast süüa. Selline olukord oleks aga täiesti absurdne. Indetreminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega on meil siiski tahtevabadus olemas. Igal inimesel on olnud ometi selliseid olukordi, kus ta on tundnud tõelist valikuvabadust . Nt kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõige pealt ma mõlten millised valikuvõimalused mul üldse on, seejärel kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja halvad küljed. Ning valin lõpuks selle, mis paistab mulle kõige kasulikum. Kui ma aga niimoodi arutlen, ei tohiks kellelegi jääda kahtlust, et valiku tegin mina ja mitte keegi teine. Samuti ei ole ju mu valik ka mingite tingimustega üheselt määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku
tarbija õigused, kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele. 8 Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid, ahistamise, sunni, sealhulgas füüsilise jõu kasutamise ning liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse. Tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba ja teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks. Tarbijakaitseameti õigused ja kohustused Tarbijakaitseamet on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus. • Tarbijaühendusel on õigus: • osaleda tarbijakaitsepoliitika kujundamisel ning elluviimisel
.. Nad hangusid. Olid jääfiguurideks tarretunud, pilgud peatunud mitte uisuplikal, aga minul. Mida ta järgmiseks teeb? Siis tajusin ma ära selle muutuse, kus tald ühelt pinnalt teisele astudes su mõistusse kiilu lööb osa sinust jääb kaldale, osa tõttab edasi. Selge mõtlemine taandub ja sa lihtsalt liigud eesmärgi poole nagu rida binaarkoodi, millel pole käitumiseks mingit valikuvabadust. Sinu programmeerija on kaldale jäänud. Ma libistasin taldu mööda kohati karedat, kohati plusskraadidest vesiseks muutunud jääjõuetust ja jõudsin lahvanduse servale. Pind mu jalge all käitus nagu garantiiaja ületanud klaaspaneel, pragunes, raksatas mu südamelöögid rütmist välja, valmistas mind ette supluseks kaks uppumas on seltskond, ei keegi pea üksi surema siin. Mis?
........................................................................................4 3. VALIKUVABADUS......................................................................................................... 6 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED.........................................................................7 Teeninduskorralud3 1. KOKKUVÕTE Filosoofilise mõttekultuuri võib jagada kaheks: üheltpoolt valikuvabadust toetav, teiselt poolt seda vältiv ehk jaotav filosoofia. Imelik on aga see, et nii teenindaja kui ka omanik ei teadvusta tänasepäevani seda, et nende heaolu sõltub ainult läbimüügist mitte enam planeerimisest, normist ega ka millegist muust. Samuti peab töötaja aru saama, et töötasu pole primaarne, vaid primaarne on tööpanuse sisuline külg, mida tööandja peab oskama väärtustada. Et teenindusühiskond aru saaks, et jaotuslik maailmavaade tuleb seljataha jätta ning edasi
Seevastu väliselt motiveeritud tegevuste puhul nähakse tegevuses vahendit soovitud lõpptulemuse saavutamiseks (nt õpetaja kiitus, hea hinne, vanemate poolt lubatud preemia jne) või ka ebasoovitavate tulemuste vältimiseks (nt halb hinne, karistus, hüvedest ilmajätmine). Õpilaste sisemise motivatsiooni toetamine: – Püüdke õpilaste tähelepanu ja siduge ülesanded/harjutused õpialaste huvidega. – Võimaldage lastele mõningast otsustus- ja valikuvabadust. – Pöörake rohkem tähelepanu õppimisele ja arusaamisele kui õpilaste käitumisele. – Edastage õpilastele sõnum, et usute nende soovi õppida. Tegevusstrateegiad. Tegevusstrateegiad võib üldjoontes jagada kaheks – meisterlikkusele suunatud strateegiateks ja vältivateks strateegiateks. Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus, seda ka raskete ülesannete puhul.
vahel. Mulle aga see ei meeldinud see, et kui läbitakse elementaarõpe, siis määratakse kõikidele meestele ja naistele nende töö, mida nad teevad terve oma elu. Mina aga sooviksin ise valida oma edaspidise töö, ning õppida mingit kindlat eriala, mis mulle ka huvi pakub. Õnneks on minul see võimalus täiesti olemas siin Eestis. Mina soovin, et kõigil inimestel on valikuvabadus. Kui me aga mõtleme korraks Araabia maade peale, kus naistel pole mitte mingit valikuvabadust. Naised pannakse varakult mehel ning nad peavad lapsi kasvatama kodus. Üldjuhul naised ei saagi seal minna ülikool, ega õppida midagi juurde, peale oma algteadmiste. Selles raamatus esineb minu meelest monarhia, kuna on üks suur pealik, keda tuleb austada. Ilm tema loata ei saa midagi teha ning sellel pealikul on ka piiramatu võim seal riigis. Tänapäeva Euroopas oleks see täiesti ennekuulmatu. Peaaegu kõikjal on demokraatia, see on riigikord, mis tavaliselt rahvale meeldib
4 Z TEOORIA et kõik töötajad omavahel läviks. Selline terviklik orientatsioon ehk organisatsiooni keskne tunnus, säilitab vältimatult tugevat sotsiaalset atmosfääri, mis on kõigi Z teooria ettevõtete üldtunnuseks. Sotsiaalse võrdsuse tunnustamine eeldab, et iga inimene saab rakendada valikuvabadust ja töötada autonoomselt, ilma pideva järelvalveta, tänu usaldavale õhkkonnale. Usaldus rõhutab uskumust, et ükski inimene ei soovi teisele halba. See omadus, vahest rohkem kui ükski teine, tingib kõrge usalduse, lojaalsuse ja produktiivsuse taseme Z- tüüpi organisatsioonides. (Ouchi, 1982: 60-68) 5
loomuse põhjal. Kurjus pidi tekkima seal, kus oli valik - teha head või kurja. Sellega jõuame taas selle juurde, et vaba valik on inimesel, seega inimene on valinud teha kurja. Peab tunnistama, et vaba valik on meil inimestena tõepoolest olemas. Kui uskuda, et me olem Jumala loodud olendid, siis ilmselt pidi Jumal andma inimestele selle 3 Elmar Salumaa "Süstemaatilise teoloogia käsiraamat" võimaluse valida ka muud teed kui tema tahet, vastasel juhul ei eksisteeriks vaba tahet ja valikuvabadust ja ilmselt ei oleks meie praegune maailma selline nagu ta on. Niisiis, kristlase jaoks võib üheks kurjuse olemasolu seletuseks olla see, et igasuguse kurjuse tekkimiseks on vajalik vaba tahe ja kuna inimesed on vaba tahtega olendid, on nemad ka kurjuse ilmumise põhjuseks, kuid ikkagi mitte otsesteks loojateks. Inimese jaoks, kes ei soovi või ei näe tunnistada, et kurjus tõepoolest võib-olla tulnud maailma läbi inimeste valikute, on kiusatus lükata vastutus kurja eest Jumala peale
Kultuur ja isiksus Margaret Mead (1901 1978) Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Abram Kardiner, Ralph Linton Kultuur ja inimeste isiksus mõjutavad teineteist vastastikku. Baasiline isiksuse struktuur selline mis on iseloomulik kõigile (või enamikule) antud ühiskonna liikmetele Primaarsed institutsioonid (toidu hankimise viis, laste kasvatamise kombed jne.) tekitavad ühiskonna liikmetes baasilise isiksuse
Ebaõnnestunud esemed, mis muidu oleksid minema visatud, muutuvad hinnaliseks omaduseks, kui vigadega kaasneb püsiv nappus. Võimalused tunduvad meile väärtuslikumad, kui nad on vähem kättesaadavad. Inimesi motiveerib enam mõte millegi kaotamisest kui millegi samaväärse saamisest. Nappuse printsiibi allikad: 1) See kasutab ära meie nõrkust osteteede vastu. 2) Kui võimalused muutuvad vähem kättesaadavaks, kaotame me valikuvabadust. «Kohtuvate kahetse» iga - aeg, mida vanemad tunnevad kui probleemset perioodi, milles lapsed käituvad kõige tõrksamalt (kaheaastased ja teismeliseeas lapsed). «Romeo ja Julia efekt» - kui vanemate vastuseis tugevamaks muutub, siis juhtub sama ka armastuse kogemisega lastel. Seaduse järgi on valmis tegutsema vaid need, kelle vabadust see ei piira. Inimeste kõige efektiivsemaks strateegiaks ei ole mitte oma ebapopulaarsete vaadete
või osa ei kasutaks. Hamleteid : · Juhan Viiding intelligentne ja keeruline · Merle Jääger punkarlik, kriitikutes väga vastuolulised seisukohad · Marko Matvere suhteliselt kaasaegne Üks olulisemad probleeme, mida lahatakse: Kas Hamlet oli tunde või teoinimene? Shakespeare tragöödiad kokkuvõttes: suurimaks paheks kasuahnus, mis viib hukatusenim kaitseb mõtte-, tunde- ja valikuvabadust. Kaks eraldiseisvat draamateost on ,,Talve muinasjutt" ja ,,Torm" - reaalsus ja fantaasia segunevad, autor viib lugeja unistusteriiki. Shakespeare on üks olulisemaid renessansi kirjanduse austajaid, kelle jaoks humaansus on ääretult oluline. Probleemid mõjuvad kaasaegsena, olenemata ajastust. Hamleti monoloog (faktidega põhjendus) 1. Miks püstitab selle küsimuse? 2. Miks jõuab sellisele lahendusele? Moliere
Kuidas nad ära tunda? 1.Nad tulevad siia maailma, tunnetades enese kuninglikkust (ja tihti nad ka käituvad vastavalt). 2. Nad usuvad, et ,,väärivad siinolemist" ning on üsna üllatunud, kui teised seda arvamust ei jaga. 3. Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem. Nad räägivad tihti vanematele, ,,kes nad on". 4. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteetidele (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust). 5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee; näiteks järjekorras ootamine on nende jaoks raske. 6. Neid muserdab see, kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega, kus loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. 7. Nii kodus kui koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi, mõjudes aga sealjuures sagedasti ,,süsteemipurustajatena" (kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga). 8
3 2.9 Erioskusteta raamatupidaja on kohustatud kasutama asjakohast konsultanti, hankima vajalikku teavet või suunama raamatupidamise "teenuse" tarbija edasi, vaatamata sellele, et nimetatud tegevus võib kaasa tuua lepingu kaotamise. 2.10 Konsultandi valikul tuleb lähtuda kliendi soovist. Raamatupidaja ei tohi kliendi valikuvabadust piirata, vaid pigem soovitama ekspertabi kasutamist. 2.11 Konsultant peab osutatava teenuse piirama konkreetse ülesandega, mille ta sai raamatupidajalt või raamatupidamiskohustuslase esindajalt, kui klient ei ole soovinud teisiti. Samuti on konsultandil kohustus toetada lepingut täitva raamatupidaja olemasolevat suhet raamatupidamiskohustuslasega. Konsultant ei tohi kritiseerida raamatupidaja kutsealast tegevust. 2
heaolu vastu, võttes seda kui loomulikku osa töötajate vahelises suhtes. Suhted inimeste vahel kipuvad olema mitteformaalsed ja suurt rõhku pannakse sellele, et kõik töötajad omavahel läviks. Selline terviklik orientatsioon ehk organisatsiooni keskne tunnus, säilitab vältimatult tugevat sotsiaalset atmosfääri, mis on kõigi Z teooria ettevõtete üldtunnuseks. Sotsiaalse võrdsuse tunnustamine eeldab, et iga inimene saab rakendada valikuvabadust ja töötada autonoomselt, ilma pideva järelvalveta, tänu usaldavale õhkkonnale. Usaldus rõhutab uskumust, et ükski inimene ei soovi teisele halba. See omadus, vahest rohkem kui ükski teine, tingib kõrge usalduse, lojaalsuse ja produktiivsuse taseme Z-tüüpi organisatsioonides. (Ouchi, 1982: 67-68) 7 KOKKUVÕTE
kirglikku joovastust Kreeta päikse all küpsenud viinamarjade mahlakusest". Lisaks tundsin väga palju äratundmisrõõmu nähes ajaloos ja kunstiajaloos õpitud mõisteid. Kuigi tegin ka sellesse analüüsi mõisteseletuse osa, siis tean ma enamikke neid sõnu suurepäraselt. Sellest loetelust näen ära, kui palju kool on ikkagi mulle andnud. Uhke! Üks raamatu moraale on minu arvates see, et inimesel on vaja tunda tõelist armastust, suuremat valikuvabadust ses osas, sest see aitab tal olla üle iseendast ning õppida mõelda rohkem teiste peale. Raamatus võis näha, kuidas Nero suhtumine üldse elusse Acte juuresoleku mõjul muutus. Poppae Sabina kui asendaja juuresolek pigem kibestas teda veelgi rohkem, kuigi tema seda õnneks pidas. Temast sai julmur. Liiga suur armukadedus on isekus ning tegelikult mitte päris armastus, eriti Poppae Sabina näitel, kes otse kui vikatiga Nero lähedastel päid otsast niita lasi, kahtlusi külvas
Rahvamajanduse kogutoodang (RKT): kodumaise päritoluga tootmistegurite (sõltumata kas need asuvad siseriigis või välisriikides) toodetud kaupade ja teenuste kogusumma. (Rahvuslik koguprodukt). RAHVAMAJANDUSE PÕHIMÕISTED · rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. RT=SKT sünonüümid SKT RT-st rahalises väärtuses suurem (RT-st arvatakse maha kaudsed maksud ja amortisatsioonikulud) · inimarengu indeks hinnatakse ja võrreldakse inimeste valikuvabadust rahva keskmise eluea, hariduse taseme ja ühe elaniku kohta tuleva sissetuleku (SKT/a elaniku kohta) alusel 1990-st alates avaldab ÜRO indeksitabeleid, indeksi väärtus alla 0,5 tunnistab riigi madalat arengutaset. · Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus · Devalvatsioon raha kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Kasutatakse riigi majandustegevuse korrastamiseks pärast pikemaajalist kõrget inflatsiooni, sh eksprodi soodustamiseks
kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O’Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O’Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O’Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O’Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus – Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu. Ainus mõnu on sadistlik võidurõõm. Piinatseenid pärinevad Orwelli haiglakogemustest.
annaabi.ee 
