Konservatism (0)

Konservatismist üldiselt:

Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism , mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon , poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke 'i, kes arvas , et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö kujunevad iseenesest välja. Burke konservatiivse ideoloogia seisukohad kujunesid lõplikult välja vastukaaluks 19. sajandi Prantsusmaa Revolutsiooni radikalismile.
Aja jooksul on konservatismi jaotatud mitmeti. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks . Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism.

Konservatsimi põhivaated:

Üldistavalt võttes võib konservatismile omaseks pidada järgmiseid põhimõtteid:
1)Traditsionalism- tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamist ning järk-järguliste reformide teostamise vajadust.
2)Inimolemuse ebatäiuslikkus- et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu , on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses. Samuti, et inimvõimed on piiratud.
3)Terviklik ühiskond- konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik
4)Antikommunism- tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust sallivust kommunistliku ideoloogia suhtes.
5) Moraal - on kõige aluseks, ilma selleta poleks ettekujutust, mis on hea, mis halb, mis õige, mis vale ja milline oleks õiglane ühiskond.
6)Töö- on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks.

Konservatism kuni teise maailmasõjani:

Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud nagu liberalismis. Seega olid nad pigem demokraatiavastaselt meelestatud, sest leidsid , et lihtinimesi ei tohiks niivõrd vastustusrikka asja kui võimu juurde lasta, kuna nad lähtuvad kitsastest omahuvidest ega pööra tähelepanu kogu ühiskonna jaoks olulistele asjadele. Seetõttu pooldasid nad valmistsensusi. Erinevalt liberalistidest leiavad konservatiivid , et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Kui aga klassikaline konservatism oli 19. sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud, lähenesid seniste peavastaste( konservatiivide ja liberalistide) seisukohad tunduvalt ja uueks konservatiivide põhivastasels sai sotsialism , mis tegelt mitmeti konservatismiga sarnaneb: ka seal rõhutakse riigi suurt tähtsust. Nad kartsid seda, et sotsialistide võit toob kaasa revolutsioonid, seega kaose ja vägivalla.

Konservatism peale teist maailmasõda:

Konservatiivid tunnistavad et majanduses on üksikisikude egoism hea ning seda ei tule piirata. Muudel aladel jäävad konservatiivide vaated samaks kuni 21. sajandi alguseni, kui hakkab saabuma nn. Ideoloogia lõpp. Konservatism hakkab samastuma teiste suundadega ning tekib olukord, kus nt. Erakonnad ei tugine niivõrd enam oma ideoloogiate vaadetel, vaid pigem ideedel , mis rahvale rohkem meeldiksid. Seetõttu on traditsioonilist konservatismi tänapäeval raske leida.

Konservatism Eestis:

Isamaaliitu võib pidada suurimaks konservatiivseks erakonnaks Eestis. Isamaaliidu poliitika ülesandeks on tagada inimestele vaba eneseteostus , kuid vabadusega ei kaasne üksnes õigused, vaid ka kohustused. Ta lähtub subsidiaarsusprinsiibist ühiskonnas- ühiskond ja riik sekkuvad ainult siis, kui väiksemad grupid ei suuda enam oma ülesannetega toime tulla. Väga tähtsaks peetakse ka idenditeeti, traditsioonide järjepidevust, keele ja kultuuri säilitamist.
Isamaaliidu sotsiaalpoliitika eesmärgiks on kindlustada inimväärne elu kõigile, kaitsta vaesuse ja mahajäetuse eest, tugevdada valikuvabadust ja omavastutust ning tagada ühiskonnale turvatunne ning tasakaal. Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus.
Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand , riigi terviklikkus , rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud.

Mõned konservatiividena tuntud poliitikud :

Ronald Reagan - USA president 1981-1989
Margaret Tatcher- Suurbritannia peaminister 1979-1990
Winston Churchill - Suurbritannia peaminister 1868 ja 1874 -1880