Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana (0)

Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana
Demokraatia on valitsemisviis, millest olenevalt kuulub võim rahvale. Läbi aegade on kõik riigid selle nimel vaeva näinud. Paljudes maades soovitakse demokraatiat siiani. Seal usutakse, et niisugune valitsemine on rahvale parim, sest saadakse ise otsustada kõige ja kõigi üle. Nagu igal asjal on ka sellel nii häid kui ka halbu külgi. Mitte ükski asi pole üdini hea. Nii on ka demokraatiaga. Ühed räägivad, et demokraatia on parim ning teised jällegi laidavad seda. Selleks, et mõista, kas niisugusse valitsemisviisi tasub uskuda või mitte, tuleb lähemalt vaadelda nii plusse kui miinuseid.
Demokraatlikus riigis on antud igale kodanikule võimalus valida enda rahvale esindajad. Seda näeme iga nelja aasta tagant kui tänavatel hakkavad ilutsema valimisplakatid. Just siis muutuvad riigikokku pürgijad kõige aktiivsemaks. Kuid mida tähendab valimisreklaam meie jaoks? Leian, et selle kaudu üritatakse inimesi mõjutada üht kindlat inimest valima, sest nagu alati, on keegi, kes soovib kogu võimu endale haarata. Näiteid ilutsevad alati valimisplakatitel sõnad, mis lubavad nii üht kui ka teist. Küll öeldakse, et tõuseb pension, küll palgad . Enamus inimesi on nii naiivsed, et jäävadki seda uskuma. Küll aga unustatakse,et need on vaid tühipaljad sõnad, mis peale valimisaega jälle sama kergelt unustatakse. Nii „juhtub“ igal korral. Kas niisugust teguviisi peetakse siis tõesti meie riigis tavaliseks? Miks keegi sellele vastu ei astu? Tegelikult otsest tagajärge ma sellel ei leia, küll aga kaudse. Rahva pidev petmine viib tihti usalduse kadumiseni ning kuidas toimib demokraatia ilma selleta?- Ilmselt ei toimikski. Just seetõttu viib ühe inimese kange võimuiha demokraatia hukuni. Seda küll õnneks vaid kaudselt.
Teisalt käsitletakse demokraatiat kui inimese võimalust kujundada ise oma riiki. Meie president , Toomas Hendrik Ilves, ütles Eesti Vabariigi 93. Aastapäeva kõnes: ,, Meil siin, nagu me põhiseadus seda ütleb, on kõrgeim võimukandja ikka Eesti rahvas ise. Ja mitte vaid valimiste päeval, nagu käimasolev kampaania pidevalt rõhutab. Vaid tõesti iga päev.“ See on minu arvates kõige parem tsitaat, mis räägib demokraatiast kui millestki heast, sest tihti unustatakse see lihtne tõde ära. Oma sõnavabadus „leitakse“ alles valimispäeval kui tuleb minna oma arvamust avaldama. Rahvas ei mõtle, et neil on vabadus öelda kõik välja 395 päeva aastas, mitte kord 4 aasta jooksul. Kahjuks ei saada sellest aru ning kritiseeritakse riiki, kuigi kodanikud ise ei kasutanud neile antut õigesti.
Vaadeldes demokraate plusse ja miinuseid, jõudsin järeldusele, et niisugune valitsemiskord on uskumist väärt kui kodanik ise on suuteline õigesti käituma. Kui inimesel pole mingit eesmärki ja tegutsemisjulgust, ei saagi öelda, et sellisel juhul kohe sellesse uskuda ei tasuks . Inimesed peaksid kasutama ära neile antud sõna- ning valikuvabadust.
Sain 4 