Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õnnelik lapsepõlv (0)

1 Hindamata
Punktid
Õnnelik lapsepõlv
Lapsepõlv on elu esimene etapp, mille me läbime. Selleks, et kogeda õnnelikku lapsepõlve, ei mängi rolli mis soost, rahvusest või elukeskkonnast sa oled. Kõige tähtsam on see, kes sind ümbritsevad. Üks tähtsaimaid asju lapsepõlves on armastus, hoolitsus ja positiivsus pere poolt.
Maailmas on väga palju inimesi, igaüks neist on omamoodi erinev. Kõigil on omad plussid ja miinused. See on normaalne, et erinevates rajoonides elavad erinevad inimesed, erinevates tingimustes. Aga siiski enamusel on katus pea kohal ja ka toit laual, mis peaks neis ikka positiivsust hoidma. Lapsele on vaja kodu, et ta teaks , et on olemas koht kus tal on hea ja turvaline olla. See näitab, et õnneliku lapsepõlve jaoks ei ole olemas kindlat mudelit. Kõigil tuleb see oma moodi.
Lapsel on vaja kindlasti kogeda läbi erinevaid asju, et väärtustada seda mis on tal juba olemas. Tunda rõõmu pisikestest asjadest ja õppida hoidma neid, vahet pole kas see asi on materiaalne või vaimne. Lapsel on vaja vähemalt ühte täiskasvanut inimest, kes on talle lähedane ja keda ta saab usaldada . See inimene peaks teda suunama elus õigele teele. Andma talle valikuvabadust aga samas andma talle mõista, mis on õige ja vale. Kindlasti peaks laps ka ise proovima läbi asju, et teada saada mis on tema jaoks hea ja halb. Lapse mõtte maailm ja kujutlusvõime on asjad, mida ei tohiks lastel keelata mõelda nii nagu nad tahavad. Nende jaoks on tähtis, et nad saavad mõelda nii nagu neile meeldib ja see muudab neid õnnelikuks. Ka mänguasjad on need, mis muudavad lapsi asju paremini väärtustama.
Õnnelik lapsepõlv koosneb kindlasti ka paljudest mälestustest. Kõik hea ja halb lapsepõlves teeb inimesest teistest inimestest erineva persooni. Lapsepõlv on täis rõõmsaid ja kurbi hetki . Tähtis on lapsena kindlasti sõpradel ja suhtlemisel, sest nii saab lapsena kõige kergemini õppida tundma inimesi ja nende iseloome. Mida rohkem laps erinevate inimeste kokku puutub, seda julgemaks ja mitmekülgsemaks laps muutub.
Inimene areneb kogu elu, sest ta on sündinud siia eesmärgiga. Lapsepõlve peab nautima nii kaua kui on võimalik, sest seda aega ei saa kunagi tagasi, mis on lapsepõlves. Kõik need mälestused, naermine , nutmine ja kõik selline on see, mis mängib suurt rolli lapsepõlves. Lapsena tuleb ära proovida nii palju asju kui võimalik, sest täiskasvanuna ei või enam sellised olukordi tekkida või asi jääb lihtsalt aja ja raha taha.
Lapsepõlves kõige tähtsam on pere, armastus ja rõõm asjade üle.
Õnnelik lapsepõlv #1 Õnnelik lapsepõlv #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Salmejumps124 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................

Psühholoogia alused
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja

Perepsühholoogia
Psühholoogia - isiksus
8
docx

Psühholoogia - isiksus

PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality ­ persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed ­ 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ­ ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs ­ erinevate muutujate seoseid u

Enesejuhtimine
ASTRID LINDGREN
14
doc

ASTRID LINDGREN

Lapsepõlv oli Astrid Lindgreni kirjandusliku loomingu eeldus. Ta oleks justkui terve elu jätkanud elamist lapsepõlves. Seal liigub ta kergelt ja takistamatult, ronib üle kõigi aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid. See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest midagi ei ole varjata. Tegelikult tuleks sellega piirduda, tema elulooline kirjeldus peaks lõppema seal, kus lõpeb lapsepõlv. Täiskasvanu rollis olemine tekitas temas melanhooliat, mis aastatega järjest süvenes. Tunded, mis teda sütitasid olid koguaeg seotud lapsepõlvega: looduselamustega, raamatutega, vanematearmastusega, sõprusega, kaastundega, ootamatu mängulustiga. Kirjanik ise sageli ja selgesti kuulutas, et ta kunagi ei tahtnudki kirjutada täiskasvanud lugejale, kuna ainult lapsed loovad imesid. Tema poolt loodud kirjanduse

Kirjandus
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

· Otsida professionaalset abi ja nõustamist, kui ülehoolitsemine on juba pikaajaline harjumus ja seda on raske muuta Tähelepanu Tähelepanu on piisavalt siis, kui tuntakse ennast kellegi hoole all turvaliselt, toetatuna, aga mitte ülehooldatuna. Küllalt julgena, et midagi ise teha proovida. Piisavalt kindlalt, et tunda ennast tunnustatuna ja et luua sidemeid. Liiga palju tähelepanu röövib lapselt algatusvõime. Head vanemad tahavad, et nende laps oleks õnnelik. Aga kui see on ainus eesmärk ning lapse heameeleks tehtaks kõik tema jaoks võib lapsest kasvada nn 5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus

Lapse areng
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
30
docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine

Psühholoogia
Reimani isiksusetüübid
16
docx

Reimani isiksusetüübid

16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui

Psühholoogia
Psühholoogia eksami materjal
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun