Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid (1)

Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid
Kõige olilisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid on sotsiaalne tegur ja ühiskondlik tegur.
Üks tähtsamaid sotsiaalseid tegureid on kodu. Esmase pildi annavad: vanemad (perekond). Kodus õpib laps käituma, kui vanemad on korralikud ja eeskujulikud siis laps teab kuidas peab õigesti käituma aga kui vanemad ei hooli lapsest ja ei anna talle eeskuju siis laps ei oska teistega arvestada ja õigesti käituda.
Teiseks tähtsamaks teguriks on ühiskond. Suurem osa ühiskondlikust tegurist on mõjutatud sellest milline on riigikord ja mis on riigis lubatud ja mis mitte. On riike kus on naistel vähem õigus või need üldse puuduvad. See tegitab suur ebavõrdsust naiste ja meeste vahel.
Tähtsaim sotsiaalne tegur on sõbrad. Sõbrad mõjutavad lapse käitumist. Kui laps satub halba seltskonda siis ta võib hakata käituma nagu teised aga kui lapsel on head ja korralikud sõbrad siis ta peaks ka käituma korralikult.

Koolil on küllaltki suur mõju lastele. Kooli mõjutab laste käitumist. Igas koolis on lapsi keda noritakse , tavaliselt tekib nendel tunne, et nad ei kuulu teiste hulka ja nad muutuvad väga araks. Need kes on kiusajad need arvavad, et nad võivad teha mida tahavad ja teised kuulavad neid. Tavaliselt kiusajad valivad endast nõrgemaid ja nooremaid, oma vanuses ja vanemaid nad ei julgeks kiusata.

Sotsialiseerumiseteooriad

George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid , missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust.
Margaret Mead tegi etnograafilisi uurimusi Samoe saartel Vaikses ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt.