Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ENSV kultuuri loomine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kultuuri loomine ENSVs
Nõukogude liidu kultuuripoliitika eesmärgiks oli „ sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku“ kultuuri juurutamine ühiskonnas. Selle elluviijad tahtsid, et inimeste seas ei tekiks rahutusi ega teisitimõtlemist. Samas pidi teistele riikidele ning inimestele endile tunduma, et kõik on demokraatlik ning rahvuslik. Tegelikkuses toimis tsensuur koos pideva meelsuskontolliga, mis pidi takistama vaba mõtte levikut. Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit, tulemuseks hävitati suur osa iseseisvusalgsest perioodikast ja ilukirjandusest. Sotsialistliku mõtlemise levikut aitas kiirendada propaganda riigi poolt. NSVLis oli selleks punapropaganda , mis pidi aitama kogu vaimuvaldkonda allutada kommunistliku režiimi korrale.
Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks . Need eestlased, kes põgenesid lääneriikidesse (Rootsi, Soome jne.) moodustasid väliseesti kultuuri – said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada .
Paljud kõrgharitlaskonnas olid sunnitud oma senist loomingut „ümber hindama “ ning taluma repressioone. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu - ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine . Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks . Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris.
Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959 . aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem erinevalt eelnevale ainesüsteemile. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ning valikuvabadust.
Arvan, et sellise kultuuripoliitika negatiivseks küljeks oli vaba loomingu peatamine ja ulatuslik punapropaganda. Positiivseks võib lugeda seda, et loovinimesed tegutsesid aktiivselt, et oma mõtteid avaldada n-ö ridade vahel. Halb oli ka kohustuslik keskharidus , sest siis pidid koolid „läbi vedama“ ka vähemvõimekad õpilased, kes keskhariduse omandamise asemel oleks keskendunud eriala omandamisele.
ENSV kultuuri loomine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pole.sinu.asi.see Õppematerjali autor
See on arutlus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuuri loomisest. See on minu enda looming, et palun mitte teha plagiaati. Selles on ka minu arvamust

Sarnased õppematerjalid

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis
2
docx

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest

Ajalugu
Eesti NSV kultuurielu
1
docx

Eesti NSV kultuurielu

Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid.

Ajalugu
Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus
2
doc

Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus?

Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim seadis eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli. Kogu ühiskonnas valitses ideoloogiline surutis, mis tähendas, et varem või hiljem pidi hoomatav paisuma nii suureks, et isegi NSV ei oleks suutnud seda peatada. Eesmärke viidi ellu erinevatel viisidel. Esiteks hävitas nõukogude võim valikuliselt eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajargsetel aastatel hävitati

Ajalugu
Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile-
1
doc

„Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?“

,,Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?" Nõukogude võim seadis eesmärgiks sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamist ühiskonnas , mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli see Stalini ajal , kuid üsna ka Breznevi ajal. Sulaperioodil asi pehmenes pisut, kuid ka sellega ei kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit.

Ajalugu
Nõukogude Eesti-ENSV
7
doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri

Ajalugu
Ajalugu 2- 39-43 ptk
2
doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega

Ajalugu
Ajalugu 20-saj kordamisküsimused
5
doc

Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

Stalini surma järel hakkas Malenkov majanduspoliitikat muutma, püüdis arendada kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus. Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned

Ajalugu
Nõukogude Eesti
12
doc

Nõukogude Eesti

Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid ­ uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun