Nsvl noorte elu (0)

1. osa
*Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 . a. 8-klassiline kooliharidus , mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks ; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel.
*Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad , Kodutütred ja gaidid.
2. osa
*Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite?
Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal.
*Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid?
Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega.
*Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja?
Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range.
*Kuidas suhtuti koolist puudumisse ja hilinemisesse?
Kui puuduti siis pidi kindlasti tooma arstitõendi ja kui hilineti tõsteti teema klassi ees üles, et häbi hakkas ja enam hilineda ei julgenud.
*Kui pikad olid vaheajad ? Kas külmapühasid oli?
Umbes samad aga jõuluvaheaeg oli lühem ja suvevaheaeg algas mai lõppus. Külmapühasid oli ikka.
*Kas olete rahul tolleaegse haridusega?
Enam-vähem, rohkem oleks võinud olla inglise keelt ja vähem vene keelt.
*Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada?
Ainult NSV siseselt.
*Kui suured olid klassid /koolid?
Koolid olid väga suured, oli neli paralleeri ja igas klassis oli üle 30 õpilase.
*Kuidas kooli saadi? Kas kool oli kaugel?
Jalgsi, kool oli umbes poole kilomeetri kaugusel.
*Millised olid kooli ühiselamud?
Väga koledad, remontimata. Pesemiseks olid kraanikausi külma veega.
*Milline oli koolitoit ?
Enamasti vastik, palju oli keedetud sibulaid ja söökla haises sibulate järgi.
*Milliseid lõbuüritusi toimus koolis?
Teemapäevad, erinevate rahvuste päev ja peod.
*Kas esines koolivägivalda?
Ikka, kiusamist ja norimist.
*Kas koolis oli arst?
Jah, dr. Johanson .
*Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus?
Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg .
*Kuidas suhtusite Stalinisse? Hitlerisse? Leninisse?
Stalin oli paha, tema kuriteod tulid avalikuks. Hitler oli ka halb kuna oli nats suure kodumaa vaenlane. Lenin oli pühak.
*Kas noorteorganisatsioonid olid kohustuslikud?
Pioneerid ja oktoobrilapsed olid aga komnoored olid vabatahtlikud. Surve oli suur kommunistleke noortega liitumiseks.
3. osa
* Minu kooliaeg on vanematega värreldes palju vabam ja loovam, kindlasti ka lihtsam ning õpilased võivad oma arvamust avaldada. Tänapäeval pole enam nii, et kõik mida õpetaja ütleb on alati õige, sest tänapäeval võib kõigil olla oma arvamus ja selle eest sind ei karistata. Aga NSV ajal ei tohtinud sul oma arvamust olla. Tänapäeva kool on palju lapsesõbralikum.Lapsed ei pea tänapäeval koolis enam füüsilist tööd tegema. Enam pole ühiskondlikku survet astuda mõnda noorteorganisatsiooni.
*Eriti palju uusi asju ma teada ei saanud kuna ma teadsin enamus asju juba varem. Natuke sain ikka targemaks ja see on positiivne. Negatiivne oli see, et vanematel ei olnud kõik asjad enam väga hästi meeles.
*Ma ei tahaks eriti käia Nõukogude aegses koolis, sest see oli liiga range.
*Noorte-ja lasteorganisatsioonidest sain teada, et oli suur surve ühiskonna poolt neisse astuda. Pioneer ja oktoobrilaps pidid sa olema ja seda ei küsinud sinu käest keegi. Pioneerid ja oktoobrilapsed tegelesid enamasti lihtsate ühiskondlike töödega näiteks lehtede riisumine, ravimtaimede korjamine ja vanapaberi kogumine. Komnoor olemist sai valida aga, kui sa ei olnud komnoor siis sinult pidevalt küsiti, et miks sa ikka ei ole ja nii edasi. Kui sa komnoor ei olnud siis sa ei pääsenud paljudele pidudele ja üritustele. Surve oli suur organisatsiooni astumiseka.
*Tänapäeval pole noorteorganisatsioonid seotud eriti kooliga, nendes osalemine või mitte on nüüd igaühe oma tahe . Nõoukogude ajal olid kool ja noorteorganisatsioonid tihedalt seotud. Õpilaste arv oli tollal noorteorganisatsioonides palju suurem, kui tänapäeval.