Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Abielu mitut moodi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Abielu mitut moodi
Abielu on sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks, soo jätkamiseks ja perekonna huvides. Peale abielu aktsepteeritakse tänapäeva ühiskonnas ka kooselu, mis on mehe ja naise kooselamise tähistamiseks, arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud või mitte. Iga paar peab aga endale mitmete kooselamise vormide seast leidma omale sobivaima.
Üheks levinuimask kooselu vormiks on vabaabielu . See tähendab seda, et on ühine elamispind, lapsed ja vabaaeg aga ei ole ametlikult registreeritud. See sobib enamasti rohkem meestele, kes tavaliselt kardavad seotust, muidugi võib see olla ka plussiks, kuna annab rohkem valikuvabadust. Kuid enamasti põhjustab selline kooselu viis naistele turvatunde puudumist. Veel miinuseks selle juures on see, et ootamatute olukordade puhul ei ole seaduslikku turvatunnet ning lastele võib selline perekonna tüüp tekitada segadusi identiteedi kujunemisel.
Au sees on juba sajandeid olnud registreeritud abielu. Selline kooselu vorm meeldib tavaliselt kõige rohkem naistele, kuna see annab pere kõigile liikmetele moraalse ja majandusliku turvatunde. See tagab ka mõlemale osapoolele võrdsed õigused ja kohustused. Perekonna liikmed, eriti lapsed, on ka õnnetuste ja lahutuse puhul seaduslikult kaitstud. Negatiivseks selle abielu juures on selle lõplikkus, kuna see on tavalisel ühendab inimesi kogu eluks. Mehed võivad end tunda ka liiga seotuna ja see on neile psüühiliselt väsitav.
Vähem tuntud on külalisabielu. Paaril puudub ühine majapidamine ja lapsed ning vabaaega veedetakse eraldi. See sobib tavaliselt inimestele, kes elavad eri linnades ja ei ole veel valmis end täielikult siduma ühe inimesega. Selline harva kohtumine aitab ka suhet kirkana hoida ja hoiab ära konflikte, mis võivad tekkida kui ollakse liiga kaua koos. Selle suhte juures negatiivsuseks on see, et puudub turva tunne ja ei olda kindel teineteise truuduses. Võivad tekkida ka probleemid ühe osapoole armukadetsemisega.
Kõige vähem räägitakse fiktiivabielust, kuna see eksisteerib ainult paberitel. Paaril ei ole tavaliselt teineteise vastu mingeid tundeid, peale võibolla siis sõpruse. Seda tehakse, kuna ühel osapoolel on vaja abielu tunnistavat paberit, et tõusta karjääriredelil või unistuste täitmiseks. Kuid igal heal on ka halb pool. See võib osutuda takistuseks tulevaste suhete loomisel ja abiellumisel, kuna kõige pealt tuleb vana lahutada.
Alati kui otsustad, et oled leidnud selle õige tuleb enne kooselamist läbi arutada, mida suhtelt üldse oodatakse. Alles siis valida sobivaim abielu vorm. Noortele paaridele soovitatakse alati kõige pealt proovida vabaabielu ja siis mõelda alles registreerimisele. Tuleb teineteisega suhelda ja probleemid läbi arutada siis tuleb ka teineteise mõistmine ja see on ka üks armastuse aluseid. „Mida rohkem me armastame, seda avaramaks, täielikumaks ja rõõmsamaks muutub me elu.“(Lev Tolstoi )
Abielu mitut moodi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Faithy696 Õppematerjali autor
Erinevate abielu tüüpide analüüs meh, naise ja late seisukohast

Sarnased õppematerjalid

ABIELU MITUT MOODI
4
docx

ABIELU MITUT MOODI

ABIELU MITUT MOODI 1. Läbi aegade on abiellumine perekonna loomisega ühendatud olnud. Abiellumist sisaldavad ka tohutu hulk romaane ja muinasjutte, mis tihti päädivad pulmadega. Tänapäeval on kooselu vormide mitmekesisus ja tavaline abielu ei ole ainuke variant. Abielu on ametlik suhete korraldamine soo jätkamise ja perekonna huvides. Traditsiooniliselt on abielu mehe ja naise vahel. Praegusel ajal on populaarne vabaabilelu, mis võib kesta aastaid ja jäädagi kestma. See tähendab, et inimesed elavad koos ilma registreerimata. Sõna kooselu tähendab mehe ja naise koos elamist, seega käib kooselu alla nii abiellumine kui vaba abielu. Külalisabielu on eri elukohtades elavate inimeste suhe. Külalisabielu võib olla nii abielu kui ka vabaabielu korral ja seda iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed

Perekonnaõpetus
Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel
6
doc

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel?

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu

Perekonnasotsioloogia
Perekonnaõpetuse konspekt
40
docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille

Inimeseõpetus
Tänapäeva perekonnavormid
15
doc

Tänapäeva perekonnavormid

· Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev ­ inimene taastab oma energia Lapseeas ­ vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas ­ kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas ­ loob inimene uue perekonna. Vanemas eas ­ täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu ­ kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu ­ perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond ­ tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ­ ei saa või ei soovi. · Visiitabielu ­ abielus,kuid ei ela koos.

Inimeseõpetus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel

Perekonnaõpetus
Kahe inimese kooselu
62
doc

Kahe inimese kooselu

SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1

Ühiskond
Perekonnaoõigus
65
docx

Perekonnaoõigus

Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid

Perekonna- ja pärimisõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun