Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab olema vähemalt 40a ning sünnilt eesti kodanik. Seejärel toimub Riigikogus hääletamine. Poolt peab olema vähemalt 2/3 riigikogu liikmeist. Kui vähemalt 2/3 on poolt, tunnistatakse kandidaat valituks ning president annab ametivande Riigikogu ees. Kui aga I hääletusvoorus pole 2/3 poolt, korraldatakse II hääletusvoor ja kui ikka ei, siis ka III. Kui siiski hääletatakse vastu, kutsutakse kokku valijameeste kogu. 12. Millisel juhul läheb presidendi valimise õigus üle valijameeste kogule? Mis on valijameeste kogu, (kellest see koosneb?) Kui ka pärast III hääletusvooru pole 2/3 Riigikogu liikmetest kandidaadi poolt. Valijameeste kogu on kogu, kus on peale Riigikogu liikmete veel vähemalt üks esindaja igast valla- või linnavolikogust. 13. Kas EV on suurem võim presidendil või parlamendil? EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia. 14
donald trump Donald John Trump (sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik, 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on Vabariikliku Partei liige. 8. novembril 2016 kogus ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel vajaliku arvu valijameeste toetuse. 20. jaanuaril 2017 toimus tema ametisseastumine. Trump on vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulus Ronald Reaganile. Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. 2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljardit USD. 2004. aastal hakkas ta
riigipeale laialdased volitused. Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme poliitiliste vabaduste taastamiseks ka astuti, nii võttis Riigikogu 1938. aastal vastu
Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning väikerahvad. Parlamenti pääsesid isegi illegaalsete parteide esindajad. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst
kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8. Täidesaatvat võimu teostav demokraatlikus riigis valitsus. Valitsus asub Stenbocki majas. 9. Eesti rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. 10. Parlamentaarne vabariik, sest Eestis on pigem presidendil tasakaalustav ja esindusfunktsioon. Ehk siis president ta on riigipea, kuid ei ole riigi juht. 11. Rootsi on küll demokraatlik riik, sest riiki juhib peaminister mitte kuningas. 12. Kohalikud ehk munitsipaalvalimised. Kohalikelvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla volikogu, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 13
mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: näited Tüüpiline näide Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm esmakordselt sisse viidi Euroopas on vähelevinud, kuid Ladina- Ameerikas esineb presidentaalse vabariigi vorm, kus president on praktiliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku võimu poolt nõrgalt
Deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule,vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas 1775-1783, mille lõpetas Versaills' rahu 1783.Rahuleppega tunnistas Suurbrit. endised asumaad vabaks.Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid.1781.aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitud president,kes on ühtlasi valitsuse juht.USA esimeseks presidendiks valiti George Washington,kes oli sellel ametikohal kaks ametiaega (1789-1797).Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu,täidesaava võimu peaks rahva poolt valitev kuberner. Seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumata kohtuvõimu kõrgemaiks organiks määrati Ülemkohus,mille liikmed valitakse eluksajaks. Ameerikasse sisserändajad olid inimesed kes :
· Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003 · Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003 Kronoloogia · 14. august Arnold Rüütel esines Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks häält. Teadustegevus · Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. · Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. · Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal
ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. 4. Valmistele esitatud piirangud (2 punkti)
2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja siis ka kolmas ning kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis valib presidendi valijatekogu. Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat tunnistatakse valituks ja president annab ametivande RK ees. 3.Vabariigi Valitsus kuidas moodustatakse?, millal tagandatakse?, millal ära kaob
a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti ülestõus 1791; Ladina-Ameerika riikide iseseisvumine 19.sajndi alguses)
1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usus põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Suurbritannia eeskujul kehtestati Indias parlamentaarne kord, kuid mitte monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma kahekojalisele parlamendile ning valijameeste valitus presidendile. Täidesaatvat võimu aga teostas valistsus eesotsas peaministriga. Juhtivaks erakonnaks jäi India Rahvuskongress. Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1056. aastal. Nagu India, jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Kuid Pakistani edasine areng erines idanaabrist. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuid sellest hoolimata kulutati seal palju raha relvastuse, muu hulgas ka tuumapommi hankimisele. INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID
toiduvarud said otsa. 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus säilitas ikka oma senise maaomavalitsuste süsteemi. Maakondade tasandil jäid teise astme omavalitsuslikeks institutsioonideks endiselt maakonnanõukogu ja -valitsus. Uus valimised võeti vastu Riigikogus Maakonnanõukogude valimise seaduse alusel. Uus valimiskord erines eelmisest palju rohkem. Kui 1917.aastal valiti saadikud valijameeste poolt, siis seekordsed valimised olid otsesed. Iga maakond moodustas omaette valimisringkonna, jaoskonnad organiseeriti kõikides valdades. Valimisõigus oli kõigil antud linna või valla territooriumil elavatel 20 aastase vanusepiiri ületanud Eesti Vabariigi kodanikel. Maakonna ja nõukogude saadikud tuli valida nimekirjade alusel, mida pidid tõendama valijad 25 allkirja alusel ning nimekirjad tuli esitada vähemalt 30 päeva enne valimisi. 1927 nimetati
Igal valijal peab olema võrdne arv hääli. · Hääletamine on salajane. Keegi ei tohi su valimist mõjutada. Salajasuse põhimõtte on ohtu seadnud elektroonilised valimised ning seetõttu on lubatud kuni valimiste päevani oma häät muuta. · Valimised peavad olema otsesed. Hääl peab minema otse mingile erakonnale või kandidaadile. Ameerika presidendi valimiste puhul absoluutse hääleõiguse printsiip ei kehti. Süsteem toimib läbi valijameeste. VALIMISTE ETAPID: · Ettevalmistus: o Moodustatakse valimiskomisjonid o Moodustatakse valimisringkonnad. Gerrymandering - valimisseaduse ja- ringkondadega manipuleerimine. Näiteks Tallinna linnvolikogu suurendamine 50-lt kohalt 79-le. · Valimiskampaania: o Algab saadikukandidaatide registreerimisega. Registreerida võib üksikkandidaadina või erakonna nimekirjas. Iga kandidaadi pealt tuleb maksta
liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. 1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999. Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on kaks tütart ja viis lapselast. Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001 valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks. Vabariigi Presidendi ametisse astus Arnold Rüütel 8. oktoobril 2001. Arnold Rüütel 1928.a Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Abielus Evelin Ilvesega. Kaks Tütart ja üks poiss. Luukas Kristjan sündinud 1987. aastal, Juulia Kristiine sündinud 1993. aastal ja Kadri Keiu sündinud 2003. aastal. Haridus 1976 Columbia ülikool (USA), BA psühholoogias; 1978 Pennsylvania ülikool (USA), MA psühholoogias.
,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. 14.) Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Riigivõimu aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Neist esimene valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga, teises esindab iga osariiki kaks senaatorit .Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president ,kes on ühtlasi valitsuse juht. Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja erinevused nende vahel olid suured .Ühine organ oli kongress, kus igal osariigil oli üks hääl.
institutsioonide poolt. Eelmises põhiseadusega lubatud seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 1938. aasta veebruaris toimunud Riigivolikogu valimistel, mille eel piirati opositsiooni kampaaniavõimalusi, saavutas võidu valitsuse poolt organiseeritud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, mis sai 54. Opositsioonile antud häälte hulk ületas küll võimulolijate oma, kuid opositsiooni killustatuse tõttu ei pääsenud see mõjule. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukesena kandideerinud Konstantin Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis, aga ka paljudes teistes Ida- Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide puudumise ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Eestis kujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nimetasid tasakaalustatud riigikorraks ja juhitavaks demokraatiaks, oli Euroopas
inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu(1783). Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid(USA). Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni, mis lõpuks hakkas kehtima 1789a. Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valitud valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president(USA esimeseks presidendiks valiti George Washington, kes valitses 2 ametiaega(1789-1797). Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks FriedrichII FriedrichII oli Preisi kuningas ja valgustatud valitseja, kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz.
-eesti lipu levitamise kampaania -kodukaunistamise kampaania -hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine Rahva heaolu kasvas Pehme diktatuur *1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu *1.jaanuar 1938 jõustus EV kolmas põhiseadus *Uus põhiseadus Riigipea President (6aastaks)-valiti rahva poolt oste või valijameeste poolt Parlament (2-kojaline) 1.koda-80liikmeline Riigivolikogu(5aastaks) 2.koda-40liikmeline Riiginõukogu *K.Päts valiti presidendiks *Nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas K.Eenpaluga *Riik väljus pikaleveninud poliitilisest kriisist *E's oli väljakujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nim. tasakaalustatud riigikorraks või "juhitavaks demokraatiaks" 28.Välispoliitika
voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse
Riigikogu või valimiskogu. 1) Konstantin Päts oli President ajavahemikus 24.04.1938 -17.06.1940 2) Lennart Meri oli pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes 23.04.1992 - 10.10.1992, valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. 3) Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001. a valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks. 4) Toomas Hendrik Ilves valiti 2006 aastal Eesti Vabariigi presidendiks ja alates 2011. aastast jätkab ta sel kohal teist ametiaega, mis saab nüüd 2016. aastal läbi. 1. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 3 1.1. Valimine ja ametiaeg Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu või valimiskogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl
troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president.
Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna. Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. ,,USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat." Erinevate võimuharude autonoomia ehk isesesivus on väga suur. + Pikaajalised stabiilsed valitsused
Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi
1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE
Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam
konkreetse poliitilise otsuse poolt või vastu · Referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohalt olulised küsimused. 2. Valimised · Riigikogu valimised on iga 4a. tagant · Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on iga 5a. tagant · Euroopa Parlamendi valimised on iga 5a. tagant · President valitakse iga 5a. tagant riigikogu või valijameeste poolt Valimissüsteemid · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem (nt. USA) · Proportsionaalne süsteem (nt. Eesti) 3. Olles pidevalt aktiivne kodanik · Nõudmiste esitamne saadikule (nt. kiri) · Osaledes poliitilistes ja kodanikualgatuslikes aktsioonides · Survegrupid (erakonnad, Green Peace, looma kaitsjad)
Parek 4,2 % maavalitsustest. Vastavalt KOV-ide Kehtetuid 1,1% suurusele tulevad sealt ka valijamehi Rüütel ei omandanud poolthäälte enamust, mistõttu läks valimine II vooru, kuhu pääsesid kaks paremat II voor Meri 59 häält Probleem valijameeste süsteemiga on see, Rüütel 31 et · valijameeste arvu proportsioonid on kaheldava väärtusega. · Samas saab nõnda president valitud kaudselt mitte-kodanike
Assamble Nationale (Saadik, Senat)
2 kojaline
Üldine
Koloniaalimpeerium
Protektoraadi süsteem – välipoliitika kaitse
Ministere des colonies – otsene haldamine
IV vabariik
Režiim on parlamentaarne
Parlament kahekojaline
Ülemkoda – Le Conseil de la République:
Sarnaneb V vabariigi senatiga
Uuendatakse kolmandiku osas iga 3 aasta tagant valijameeste poolt, kes ise valitud
otseste valimiste teel
Alamkoda – Assemblée nationale:
Kontrollib valitsust
Võib valitsuse kukutada häälteenamuse alusel: motion de censure
V vabariik
- Assemblée nationale (Alamkoda)saab laiali saata valitsuse (motion de censure)
- ühine istung s+s valib presidendi
- Ülemkoda (conceil de la Republique)
- Otsevalimnine
7
suhte Valérie Trierweileriga. Tänapäeva Prantsusmaa Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil
ülemjuhiks George Washingtoni. Pärast seda, kui kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja ähvardas nende juhid üles puua, võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusedeklaratsiooni. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjaga, mille lõpetas Versailles' rahu. Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president. Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus. 15. RAHVUSVAHELISED SUHTED JA DIPLOMAATIA Riikide vaheline suhtlus tihenes 16.-17. Sajandil ning selleks hakati looma alalisi diplomaatilisis esindusi. Varsti selgus, et alaliste diplomaatiliste esinduste olemasolu ei välista vajadust erakorraliste saatkondade järele. Tekkis nüüdisajalgi tarvitatav nimetus erakorraline ja täievoliline suursaadik.
ametikoha tõttu. 1938. a veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse järgi. Opositsiooni tegevus olid endiselt kitsendatud, ent valimistel said tema kandidaadid peaaegu pooled kõigist häältest. Nii võib tõdeda, et Pätsi pooldajaid ja vastaseid oli enam-vähem ühepalju. Tänu enamusvalimistele said valitsuse pooldajad Riigivolikogus 66, opositsiooni esindajad vaid 14 kohta. 24. aprillil 1938 valiti K. Päts valijameeste poolt ainsa kandidaadina EV esimeseks presidendiks, nimetas ametisse uue valitsuse Karl Eenpalu juhtimisel. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas ,,vaikiva ajastu" lõppu ja teatud sammu demokraatia suunas. VI riigikogu ja presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938.a võttis Riigikogu vastu amnestia seaduse, mille alusel vabanesid vanglast poliitilised vangid : 104 kommunisti ja 73 vapsi. 3
esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele. Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor, rahvusvaheliselt tuntud folklorist, folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on kaks tütart ja kuus lapselast. Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001 valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks. Vabariigi Presidendi ametisse astus Arnold Rüütel 8. oktoobril 2001. Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Haridus : 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias Teenistuskäik : alates 2006 Eesti Vabariigi president 20042006 Euroopa Parlamendi liige 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige 19992002 Eesti Vabariigi välisminister
Selle seadusega ühendati Eesti rahvuslik maa-ala üheks kubermanguks. Kubermangu asjaajamine anti valitsuse määratava komissari kätte, kellele nähti ette kaks abi.Ette nähtud oli Eestimaa kubermangu maanõukogu moodustamine nõuandva organina kubermangukomissari juures. Maakondades oli ette nähtud luua maakondade maanõu-kogud. Omavalitsusorganite valimised olid mitmeastmelised, valdades valiti valijamehed. Maanõukogu liikmed valiti maakondade valijameeste koosolekutel, linnades tulevaste linnavolikogude liikmete hulgast. Reeglina valiti üks saadik iga 20 000 elaniku kohta. Uute parteide sünd Toimunud Maanõukogu valimistele töötasid vastu Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning siinsed venelastest võimumehed ja ametnikud, kes tajusid oma tähtsuse kaotust. Ka Ajutine Valitsus kartis anda maanõukogule liiga suurt võimu, sest see võinuks olla eeskujuks muudele liikumistele
Vanuseline piirang: õigus kandideerida igal 21- aastasel kodanikul, õigus valida igal 18- aastasel kodanikul. Põhiseaduse kohaselt võib piirata hääletamist ka isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. EIK pidas absoluutset hääletamise keeldu nende inimõiguste rikkumiseks, võib kaaluda mõistetud karistuse raskust. 3) Otsesed valimised-valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel.Keelatud on valijameeste kasutamine, kuid on lubatud mandaatide jaotamine nimekirjade alusel. Erandiks on ainult asendusliikme asumine Riigikogusse, mis sõltub valimistulemuste väljakuulutamise järel tehtud otsustest. Kui Riigikogu liige asub ministri kohale ja ta määratakse ametisse, siis tuleb ta asemele asendusliige. 4) Salajased valimised-peab olema tagatud isiku vaba valik, ei ole võimalik tuvastada, kuidas konkreetne isik hääletas
• Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. • Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. • Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta.
t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond. Piirangud: vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised
- Riigipea võimupädevus on päritav. B: - võimu jagatakse suursenjööridega; - Võimu jagatakse seisulike esinduskogudega; - Võimu jagatakse parlamendiga C: monarh ei jaga kellegagi võimu – absolutismi õitseng nt Louis XIV ajastu 2. Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele monarhiale: - Võimuallikaks rahavs, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; - Riigipea valitakse kas otse rahva polt või valijameeste kaudu; - Võimud on lahutatud - Parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon - Lahutatud võimudel üksteise osas poliitilise kontrolli ja tasakaalustamise võimalus ( nt parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust, riigipel on kas absoluutse või suspensiivse veto õigus paralamendis vastu võetud seaduastele, riigipea võib teatud juhtudel parlamendi laiali saata, seaduse vastavuse põhiseadusele
aastani on selles tehtud 26 parandust, neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist valitakse esindajad otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga (Esindajatekojas on 345 saadikut), ja Senatist, kuhu igast osariigist valitakse 2 senaatorit 6 aastaks. Iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik Senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kelle rahvas valib valijameeste kaudu 4 aastaks ja kes sellele ametikohale võib olla valitav 2 korda järjest. (ENE 1, 1985, lk. 177-178) Vastavalt põhiseadusele võib presidendiks valida isiku, kes on sünnilt USA kodanik, vähemalt 35-aastane ja USA-s alaliselt elanud vähemalt 14 aastat. President moodustab kabineti (valitsuse), mis koosneb departemangude (ministeeriumide) juhtidest sekretäridest; ta on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja, nimetab ametisse (kooskõlas
pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised. 13. Kas USA president valitakse otse? 2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16
1781.a mood.riigid konföderatsiooni-riikide liidu.ainus ühine organ-Kongress,igal osariigil 1 hääl.Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni.Ühed poold.tugevat keskvõimu,teised demokraatiat,kodaniku vabadust:uue põhiseaduse kirj.James MadisonKonstitutsioon kehtis 1789a,mis muutis USA liitriigiks.Riigivõimu aluseks Montesquie võimude lahususe teooria.Seadusandlik võim-Kongress(koosneb Saadikutekojast ja Senatist)Täidesaatva võimupeaks sai rahva valijameeste kaudu president,ühtlasi valitususe juht.valiti ka asepresident.USA esim.presidendiks valiti Iseseisvussõjaaegne ülemjuht GEORGE WASHINGTON(presid: 1789-1797) Osariikide seadusandlikuks org.Seadusandlik kogu,täidesaatva võimu peaks rahva valit.kuberner.Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks Ülemkohus,liikmed valiti eluksajaks.Konstitutsioone i andnud kodanikuõigusi maa põliselanikele ega neegerorjadele.usa riigikorraldus oli eeskuj.palj.teistele riikidele
aga valimistsensused: vanuseline tsensus (valida võivad 18-aastased, kandideerida 21-aastased), kodakondsuse tsensus (KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus), teovõimelisus, süüdi mõistetud ja karistust kandvate inimeste valimisõiguse piiramine, kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute kandideerimisõiguse piiramine. Otsesed valimised valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine. Samas on lubatud mandaatide jaotamine nimekirjade alusel. Ühetaolised valimised kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel peab olema võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiiviivses valimisõiguses tähendab see seda, et kõigile kandidaatidele tuleb anda võrdsed võimalused. Salajased valimised hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt
Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a. Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) b. Kaudselt valitavad (nt valijameeste kaudu) 2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus
Siis on tegu parlamentaarse vabariigiga, kus presidendil on üksnes suspensiivne õigus2. See tähendab, et president ei saa parlamendis vastu võetud seadust tühistada, ta saab üksnes sellele allakirjutamisest keelduda ja selle parlamenti täiendusteks tagasi saata. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks
ajalukku kuuludes ei jäta kunagi ükskõikseks. Seda riigipea olemuslikku funktsiooni on Eesti Vabariigi president aastail 1992-2001 Lennart Meri täitnud 9 aastat ehk kaks valimisperioodi kindlasti meeldejääval moel. Tema oli Eesti nägu;' resümeerib Riigikogu endine liige Peeter Olesk.Presidendi ametiajal kujundas Meri oma ametist institutsiooni, kasvatades samas rahva toetust endale. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks. Sedakorda tehti otsus valijameeste kogus, kus Meri võitis jälle oma vastaskandidaadiks olevat Rüütlit häältega 196:126. Võib põhjendatult öelda, et Lennart Merist sai presidendiaastate jooksul tõeline maa isa. Kahtlemata oleks tal olnud tugevat toetust kolmandakski ametiajaks, kuid Eesti põhiseadus ei anna selleks võimalust. Meri järglaseks valiti 21. septembril 2001 talle kaks korda alla jääma pidanud Arnold Rüütel. Literaat Enn Soosaare sõnul pidi Lennart Meri alustama presidendi ametiaega nullist. Meri
Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid. 6.2. Riigipea roll presidentalismi korral: Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja- Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei
Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid. 6.2. Riigipea roll presidentalismi korral: Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-
jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4
mida rohkem hääli erakond saab, seda rohkem kohti saab ta esinduskogus (modifitseeritud D'Hondt). Kas sellised mehhanismid, mis eelistavad e proportsiooni mõjuajad on lubatavad ühetaolisuse põhimõtte kohuselt. Modifitseeritud D'Hondt on kasutusel RK valimistel, KOV valimistel asendati see tavalise D'Hondtiga, mis eelistab rohkem hääli saanud erakondi vähem. · Otsesus Riigikogu valitakse otse rahva poolt mitte valijameeste kaudu. Kas suletud nimekirjad vastavad otsesuse põhimõttele? · Salajasus hääletamine on salajane siis, kui hääletajal on võimalik jätta enda teada, kelle poolt ta hääletab. Probleemiks on nii kodus hääletamine kui ka e-hääletamine. Öeldakse, et see on tagatud ümberhääletamise võimalusega. Salajasus on ka objektiivne nõue kas on kohustus jätta oma valik enda teada? Kas on lubatav kuulutada oma valikut valimiskomisjonis kõvahäälega
India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit. Valitsusjuht on peaminister, kelle määrab Rahvakoja enamuspartei või koalitsiooni ettepanekul president. Kehtib 1950.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud. Rahvaarvu järgi on India Hiina järel teisel kohal maailmas ning rahvaarvu absoluutse juurdekasvu poolest 1. kohal
annaabi.ee 
