Demokraatia ja valimiste kontrolltöö (0)

1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti)
a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia
b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis
c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest „seisma“ saadikud - osalusdemokraatia
d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia
e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia
2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti)
1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 )
2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõtmine)
3)Rahva usaldusele kinnituse saamine ning hariv funktsioon.
3. Selgitage valimiste põhiprintsiipe: (5 punkti)
VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida.
ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid.
ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg)
OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised)
SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega.
4. Valmistele esitatud piirangud (2 punkti)
Too konkreetne näide kodakondsuspiirangu kohta:Valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik
Too konkreetne näide vanusepiirangu kohta:Valija peab Eestis olema vähemalt 18 aastat vana.
5. Märgi tabelisse õige vanus ja kodakondsus . (5 punkti) (1 punkt kui on õige nii vanus kui kodakondsus)
Ametiisik
Ametisse astudes peab olema vähemalt
Nõutav kodakondsus
EV president 40 aastane
EV peaminister 21 aastane
Tahkuranna vallavanem 18 aastane
Pärnu linnapea21 aastane
Europarlamendi s. 21 aastane
6. Nimeta majoritaarse valimissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti)
1) lihtsus ja selgus.Igaühele on selge,kuidas parlamenti pääseda
2)
6.1. Nimeta majoritaarse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti)
1) Annab eeliseid juhtivatele suurparteidele
2) Tihti peale lähevad teist erakonda valiva hääletaja hääl "kaotsi".
7. Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti)
1) Jaga saadikukohad parteide vahel propotsionaalselt ehk võrdselt neile antud häälyega

Kandidaadid seatakse ülesmerakonna valimisnimekirjas ning võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud

7.1 Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti)
1) Häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul.
2)Häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus