Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni.
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon
Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama.
võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule - palka -> 4x keskmine palk + erisoodustused( transpordikulud, eluasemekulud, telfooni kulud, kõik kompenseeritakse ) - ametisse valitud teatud valimiringkonnast *riigikogu ülesanded: - ratifitseerida välislepinguid - kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President
..................................7 Otsene järelvalve:........................................................................................................ 7 kaudne järelvalve:........................................................................................................ 7 11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel.........................................................7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus.....
Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult
tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4.Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve 5.Aruandmine parlamendi ees. 2.)kaudne kontroll. 1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini. 2.Varem parlamendis olnud ministrid toovad valitsusse parlamendi tööstiili. 3.parlament peab rohkem arvestama valijatega, kui valitsus, kuigi ka viimane ei saa seda eirata. *Seaduseelnõu menetlemine.
3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks
Kõik kommentaarid