Riikogu ja valitsus. (0)

1.Riigikogu – tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid (nimeta)
RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid
2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine.
4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine
5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt
Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist – jaanipäevani, teine septembrist – jõuludeni.
Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist – septembrini võib korraldada erakorralist istungit.
RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget.
Komisjon : tegeleb mingi kindla valdkonnaga
Fraktsioon : RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s.
Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit)
Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel
Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon , väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon
2.Vabariigi president – peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida?
Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni.
Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik
Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja siis ka kolmas ning kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis valib presidendi valijatekogu. Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat tunnistatakse valituks ja president annab ametivande RK ees.
3.Vabariigi Valitsus – kuidas moodustatakse?, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded!
Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament . Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda.
Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid , sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majanduse vallas: koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist, juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat, koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist, arendada side- ning transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: korraldada haridust ja meditsiini, tagada inimväärne elatustase, maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng, kaitsta elu- ja looduskeskkonda. Välissuhtluse vallas: korraldada suhtlemist teiste riikidega, tagada riigi välisjulgeolek.
Portfellita minister – minister, kellel ei ole oma ministeeriumi
Kantsler – ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik
Riigisekretär – ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, nimetab ja vabastab ametist peaminister . Riigikantselei juht.
Riigikantselei – täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei.