10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ramifrazer
Õppematerjali autor
USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, u Fourth level 60% inglased
Iseseisvussõda-17751783, Uus-Inglismaa, keskkolooniad, lõunaosariigid. 1783 Pariisi rahu, Sb tunnistas 13 koloonia sõltumatust. Suhted teravnesid peale Seitsmeaastast sõda, lõppes 1763, lõpetas Pariisi rahu. Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbr
Inglismaa tõlgendas seda mässuna ja kehtestas sunniaktid: piirati kohalikku võimu, majutus inglise sõduritele, suleti Bostoni sadam) Iseseisvussõda 1775-1783 1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776.a Briti kuningliku valitsuse volitused Ameerikas lõpetada. Loodi regulaararmee, mille juhatajaks sai George Washington. Valgustuse vaimus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon avaldati 1776.a 4. juulil. Selles põhjendati oma tegutsemisviisi, loeti ette kuningas George III kuriteod ja sellest järeldati õigus iseseisvusele.
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega k
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania rajas Willian Penn Vastu K
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi 3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põhjused (lootus leida tööd)
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalits
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid