Arnold Rüütel (2)

Sarnased õppematerjalid

8

pptx

Arnold Rüütel

Arnold Rüütel Kaspar Kaare SA-18  Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane. Eesti Rooma Klubi liige. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Elulugu Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 (90 aastane) Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. 1946­1949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse

Ühiskond

10

docx

Konspekt Eesti neljast presidendist

analüütik[4],[5]  1988–1993 "Raadio Vaba Euroopa" Eesti toimetuse direktor  1993–1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos  1996–1998 ja 1999–2002 Eesti Vabariigi välisminister  1999 Riigikogu liige  2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige  2004–2006 Euroopa Parlamendi liige  alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president (Toomas Hendrik Ilves) Works Cited Arnold Rüütel. (n.d.). Retrieved from vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_R %C3%BC%C3%BCtel Konstantin Päts. (n.d.). Retrieved from vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts Lennart Meri. (n.d.). Retrieved from Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri Toomas Hendrik Ilves. (n.d.). Retrieved from Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves

Ühiskond

2

doc

Arnold Rüütel

Nissi Põhikool Arnold Rüütel referaat Koostas: Nissi 2012 Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste

Eesti keel

10

doc

Eesti Vabariigi presidendid

presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Oli Eesti Kongressi liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.

Ajalugu

30

docx

EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS

...............4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL....................................................................................................10 5. TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................14 SISSEJUHATUS 2

Ajalugu

3

docx

Ühiskond

Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. 5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Ta on lõpetanud Jäneda Põllumajandustehnikumi, töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, ta on saanud põllumajandusteaduste kandidaadiks ning kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. 1964. aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. Ta oli EKP Keskkomitee liige. 1988

Ühiskonnaõpetus

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord  1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit

Ühiskonnaõpetus

37

odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)