konstitutsioon ja presidendi ameti määramine) 8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K. Päts ja J. Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, parlament saadeti ,,suvevaheajale" (vaikivasse olekusse), seadusandlus läks riigivanema kätte, demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga. 11. Valitus võttis neilt võimu ära, selletades seda sellega, et rahval on psüühiline haigus valimiseelsest ägedast propagandast KONTROLLTÖÖ KORDAMINE1. Millal võeti vastu I Eesti Vabariigi põhiseadus ja millise riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4
Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja
üldkoosolekul 22. juulil 1937. Millal jõustus? 21. detsember 24. jaanuaril 1934 1. jaanuaril 1938 1920 Kellele kuulus Seadusandlik 1934. aastal Seadusandlik seadusandlik võim? võim kuulus saadeti riigikogu võim kuulus Mitu koda , mitu ühekojalisele vaikivasse riigikogule , liiget? parlamendile, kus olekusse, uus riigikogu muudeti oli 100 liiget. loodud riigikogu kahekojaliseks, oli vähendati riigikogus oli 101 viiekümne liiget. liikmeliseks, president jäi küll
baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel. *Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku:
majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10. Kirjelda Eesti rahvusvahelist seisundit 1930-tel aastatel. (lepingud, koostöö, suhted naabritega) Kujunesid ohuallikateks kommunistlik Venemaa ja natslik Saksamaa. Inglise- Saksa mereväeleping, mis andis mä’rku, et inglismaa on valmis andma läänemere piirkonna saksamaa ja venemaa kontrolli alla. Venema aktiviseerumine, Balti Antandi sõlmiti üksmeele ja koostöö leping septembris 1934.
ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus,
Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Olemasolev Riigikogu tuli sügisel küll kokku, kuid kuna rahvasaadikud söendasid riigivanema tegevust arvustada,, kuulutas uus siseminister Jaarel eenpalu Riigikogu intungjärgu lõppenuks. Riigikogu liikmed olid sunnitud laiali minema, parlament oli surutud ,,vaikivasse olekusse". Vaikivasse olekusse jäid ka erakonnad, kuni nad 1935. Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.)
Põhiseaduslik kriis. Kehtiva põhiseadusega ei ole võimalik riiki valitseda. Põhiseaduse muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933. a oktoobris Vabadussõjalaste poliitilised ideed. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Miks nimetatakse riigipöördele järgnevat aega vaikivaks ajastuks? 2.oktoobril 1934 parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Opostisiooni roll vaikival ajastul. Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. Hariduselu 20-30-ndatel aastatel. Sarnasused: Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja õpikud, uued koolimajad. Erinevused: Põhikool 6-klassiline ja 5- klassiline gümnaasium, suurenes kutsekoolide arv. Kuidas mõjutas üleminek autoritaarsusele kultuurielu?
mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930
otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust. 1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel. Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis majanduskriis. 1934. aastal järgis järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis Pätsi eeskuju ja teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas
Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi valitseda"
erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis. Tehes kokkuvõtte eelnevalt arutletust, arvan, et üheks suurimaks demokraatia kriisi põhjustajaks Eesti vabariigis võib pidada ülemaailmset majanduskriisi, kuna sel perioodil oli Eesti väga halvas majanduslikus seisus ning siis ilmnesid kõige suuremad kriisi tagajärjed, seda eriti rahvale, kelle heaolu langes halvemuse poole. Samuti ei saa mainimata jätta seda, et
korruptsioonis ja nõudsid uuemat valitsust. Rahvusühtsuse õhutamine ja lubadus parandada rahva elu. 10. Mis oli riigipöörde põhjuseks? Kes tegid ja millal? Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvate valmiste eel. Taheti koondada võimu ühte kätte. Teostasin Laidoner ja Päts 12. märtsil 1934 11. Seleta lahti tasalülitamine, too näiteid milliste meetmete abil seda ühiskonnas tehti (4) Tasalülitamine tähendas Riigikogu seadmist vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 1) piirati ajakirjanike sõnavabadust 2)Moodustati valitsust toetav Isamaaliit 3) avalik elu piirati täielikult 4) keelustati kõigi erakonna tegevus 12. Millal ja kelle sai EV oma esimesekspresidendiks? 24. aprillil 1938 Konstantin Päts 13. Seleta lahti mõiste vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord, propaganda, igasuguse omategevuse ära keelamine, ajakirjandus ja media alla surutud 14. Iseloomusta 1930 aastate välispoliitikat
12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt - Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit 1938- jõustus uus põhiseadus, sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati. Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920. aastal jõustunud 3. Põhiseadusest? - Rahvaalgatus kaotati - Loodi presidendi ametikoht
Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn
saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud Riigikogu söandas valitsuse tegevust arvustada, kuulutati 02.10.1934 istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse. Ühiskond Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Riigikogu valimised: märtsikuu 1. pühapäeval 4 aastaks. Avatud ja suletud nimekirjad. Valimisõigus on vähemalt 18- aastasel Eesti Vabariigi kodanikul. Kandideerida saab vähemalt 21- aastane Eesti Vabariigi kodanik. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid. Kohalike Omavalitsuste valimised: oktoobrikuu 3. pühapäeval 4 aastaks. Avatud nimkirjad.
12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul.
Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse:
sõltumatu Presidendi institutsioon puudus. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. Majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse suhteliselt kiire vahetumine, tekitasid rahva hulgas rahuolematust. Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. See nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. Uue põhiseaduse võimalusi kasutas ära-sealhulgas vapside endi vastu-Päts, kes sundis 1934.aastal Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reziimi. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli teiste diktatuuridega võrreldes leebe, pealegi majanduslikult edukas. Läti ja Leedu Ka Läti valis 1920.aastatel tugevalt parlamentaarse riigikorra, kuid erinevalt Eestist oli Lätil olemas võrdlemisi piiratud volitustega president. Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt
oli see asjaolu tingitud sisepoliitika nõrkadest külgedest ja riigis toimuvatest segadustest. Aastatel 1921 1931 tegutses Eestis näiteks 11 parteid, mis ilmselgelt näitab, et ükski neist polnud suuteline looma tugevat valitsust. Täna sellele asjaolule teostasid kommunistid 1. dets. 1924.a ka mässu. Õnneks ei suudetud sellega aga midagi saavutada. 1934. a 12. märtsil teostati riigipööre, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Peagi saadeti riigikogu laiali ja parlament jäi vaikivasse olekusse. See soodustas aga vaenlase võimalusi rünnakuks, mida kasutatigi. Eesti iseseisvuse vastane tegevus nii vaenlase poolt, kui ka keeruline olukord sisepoliitikas saidki põhjusteks, miks kaotati iseseisvus. Saksamaa huvisfääris olles loodeti paljuski liitlaste peale, kes aitaksid Eesti iseseisvust häda korral hoida. 1930. aastate lõpuks olid Eesti pinged niivõrd teravnenud, et vajati kohest abi. Suhted naabritega olid küllaltki head, kuid nende abile ei saanud ometi loota.
kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri mässu. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil . Vapside liidud suleti ning nende ajalehed pandi kinni, liidrid vangistati. Raudteed, telefon ja telegraaf läksid kaitsevägede ülemjuhataja otsealluvusse. Autoritaarsed tunnused- Riigikogu pandi vaikivasse olekusse ehk enam kokku ei tuldud. (poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud . Rahval ei olnud otsest võimalust juhtide otsuseid mõjutada. Ei propageeritud vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning
ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit.
Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit
· Järgnesid edukad aastad: 1. Margad vahetati kroonideks 2. Majandus tõusuteel · Tähtsamad riigitegelased olid: 1. K.Päts 2. J.Tõnisson 3. J.Laidoner · Riigikord parlamentaarne · Riigipea=riigivanem (presidendi ja peaministri ül. koos) · Vapside (vabadussõja liikmed) liikumine nõudis riigis tugevamat korda ja juhti · 1933 võeti vastu uus põhiseadus · 1934 sundis Päts riigikogu vaikivasse olekusse: 1. Keelati erakonnad 2. Kehtestati autoritaarne reziim 3. Algas Pätsi aeg
1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80 Riiginõukogu 40 veebr Riigivolikogu valimised ◦ Rahvarinne 24. apr Päts presidendiks
tagasi minna vahetati vangid Vaikiv ajastu: - kaitseseisukord - rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") - Trükikodade tsensuur - Riiklik kontroll kõige üle - Demakraatlik kord asendus autoritaarnse diktatuuriga - Sisepoliitiline olukord peale 12.03.1934 aasta riigipööret: Kaitseseisukord, keelustati kõik poliitilise dmeeleavaldused ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust ( tsensuur)Mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes
·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. ·Mark vahetati krooni vastu, majandus asus tõusuteele, organiseerides impeeriumi provintsi majanduse ümber iseseisva riigi majanduseks. ·Tähtsad riigitegelased- Päts ja Tõnisson. ·Vapside liikumine vabadussõdalased Tulemus põhiseaduse kriis, tugeva presidendivõimu loomine ·12.03.1934 a. sundis riigivanem K.Päts Riigikogu (uue põhiseadusega) ,,vaikivasse olekusse`` - keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reziimi. ·Algas nn Pätsi aeg. 10. Nimeta demokraatlikule riigile iseloomulikud tunnused: majanduses, poliitikas ja ühiskondlikus elus, kultuur ja ideoloogia 1) majanduses: ·riigi väike sekkumine majanduslikku ellu ·vabaturumajandus ·eraomanduse olemasolu, eraettevõtluse teke ·konkurents 2) poliitikas ja ühiskondlikus elus ·mitmeparteilisuse olemasolu ·võimude lahusus
Peale riigipööret tõrjuti riigijuhtumisest ja ajalehest ,,Postimees" (mille peatoimetaja oli ligi 40 aastat). Sai demokraatliku opositsiooni liidriks. 1938. veebruari valimised näitasid ta populaarsust. · Peale riigipööret sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund (alates 1935 Kaarel Eenpalu). · 2. oktoobril 1934 kuulutab Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõpetatuks parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". · Isamaaliit valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon. · Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega. · Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine. · 1. jaanuaril 1938
1929. aastal uue poliitilise jõuna tegevusse astunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu projekt ning uus põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt vähendati parlamendi mõjuvõimu ja loodi riigipea ametikoht. Kahjuks aga ei saanudki see ilmselt parem demokraatlik skeem tööle hakata, sest 12. märtsil haarasid sõjaväelise riigipöördega võimu K. Päts, J. Laidoner ning triumviraadi kolmandaks liikmeks sai Karl Einbund. Ilma ametliku otsuseta saadeti parlament vaikivasse olekusse ning seadusandlik võimgi koondus valitsusele. Demokraatialootused ja alged kustutati ja pead tõstis tol ajal Euroopas leviv autoritaarne valitsemisviis oma tsensuuri, õiguste piiramise, propaganda ja ainuparteilisusega (Isamaaliit), kehtis kaitseseisukord (eesmärgiks stabiilsus, ohtu nähti kommunistides 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ja vapsides, kelle organisatsioon aga keelustati ja suleti). Ainsaks opositsiooniks jäigi nn
allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935. Aastal keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nn Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 2. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu, suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2.oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40
Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. · Majanduskriis ja krooni devalveerimine tekitas rahulolematust vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. Tulemus oli põhiseaduse kriis. Rahvahääletusele pandi mitu põhiseaduse projekti ja 1933 leidis vapside oma heakskiidu see nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. · 1934.a. Riigivanem Päts sundis Riigikogu vaikivasse olekusse, keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reiimi. Järgnes nn. Pätsi aeg, mis oli leebe, vabameelne ja majanduslikult edukas. 10. Demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses : kapitalism, konkurents, eraomandi olemasolu, ettevõtlus, vabaturumajandus (ehk riik ei sekku). · Poliitikas : puudus oma põhimõtete vägivaldselt pealesurumine, pluralism ehk mitmekesisus.
ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 3. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 5. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse
omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund *Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised *2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12. märtsi riigipööre ja Riigikogu seadmine nn vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile
Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki neid samme põhjendati vabadussõjaleste väidetava riigipöördekavaga, ent süüdistusi polnud võimalik tõestada. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Edaspidi parlamendil kokku tulla ei lubatud Riigikogu jäi "vaikivasse olekusse". Kõik erakonnad keelustati, nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile, paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigi elualade üle. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Selle vastu protesteerisid paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased, ent demokraatiat ei suudetud kaitseseisukorra tingimustes siiski taastada. 1937. a. lasi Päts koostada III põhiseaduse, mille kohaselt oli
12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus 1935 – keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi
12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) · 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre. Kohus mõistis 133 vabadussõjalast 1163 aastaks vangi. · Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi
Kasutati ka opositsiooni-tegelaste äraostmist, pakkudes neile hästitasustatud kohti riigiametites. Vabadussõdalasi arreteeriti pärast seda kui nad olid opositsioonile uut elujõudu andnud. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. „Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2. oktoobri istungijärgu lõpetatuks kuulutamist sõitsid Rahvasaadikud laiali, rohkem neid enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult parlamenti laiali ei saadetud. Parlament jäi „vaikivasse olekusse“. I Põhiseadus (15.juuni 1920) II Põhiseadus (jaanuar 1924) III Põhisadus (1.jaan. 1938) * Kõrgeim võimukandja rahvas * Riigivanema võimupiiride * Riigipeaks oli president, (õigus valida alates 20.a) laiendamine. valiti rahva poolt kuueks * Seadusandlikku võimu teostas * Rahvas valis riigivanema aastaks. Riigikogu
Päts ja J.Laidoner 12.märts 1934 toime veretu sõjaväelise riigipöörde. *Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. *Sulgeti EVL organisatsioonid (~400-), keelati poliitilised +Riigikogu kiitis valitsuse vabadussõjalaste vastased sammud heaks *Seadusandlik võim koondus dekreediõigust omava riigipea kätte *Riigikogu ei kutsutud enam kokku aga ei saadetud ka laiali; sunniti n-ö "vaikivasse olekusse" *1935a. keelati lõplikult erakondade poliitisilste ühingute tegevus ***Algas poliitilises elus nn "vaikiv ajastu" *Parlamentaarse demokraatia lammutamin ja autoritaarse valitsuskorra järk järguline sisseseadmine. *Riigijuhtime läks 3le: Riigivanem Konstantin Päts Sõjavägede ülemjuhataja Johannes Laidoner Siseminister Kaarel Eenpalu Kes võtsid endale kogu vastutuse riigi ja rahva saatuse eest.
*Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938)
politsei asus vabadussõdalasi arreteerima puhastustööd riigiametites. Hilissuvel algas P. ja L. otsustav tegevus. Karl Einburd määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks- kujunes kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ajakirjanduse kontroll laienes ka teistele elulaadidele. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus
riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Tänapäeva põhiseadus: president valitakse riigikogu poolt 4ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul, milles on 101 liiget. On õigus peale panna veto ja ennetähtaegselt laiali saata. Eesti kultuuritegelased kahe maailmasõja vahelisest ajast. Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Friedebert Tuglas, Amandus Adamson. Vaikiv ajastu. Algas riigipöördega. Riigikogu saadeti vaikivasse olekusse, vt Autoritaarne Eesti. Mahatma Gandhi. Sun Yatsen. Mao Zedong. Chiang Kaishek. Gandhi – olulisim rahvajuht Indias, kes pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallata. Tema eestvedamisel algas 1930. aastal allumatusekampaania (inglise kaupade boikot, alkoholi mittetarvitamine, soolaretk mere äärde) Sun Yatsen – Hiina riigi ühendamisega hakkas tegelema rahvuslikkodanlike jõudude juht Sun Yatsen. 1921
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi
Venemaa tunnistas esimese riigina Eesti iseseisvust de jure (juriidiliselt). · 1.detsembril 1924 suruti maha kommunistide mässukatse Tallinnas. · 1930 puhkes Eestis majanduskriis, mis aitas kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemiseni ja vabadussõdalaste liikumise populaarsuse kasvamiseni. · 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris "vaikivasse olekusse". · 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. · 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid. EESTI NSV (NSVL okupatsioon Eestis) (1940 1991): · 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre; kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august).
Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. Hakkas kehtima tsensuur; Riiklik Propaganda Talitus-jagas ajakirjandusele sobivat infot valitsuse kohta ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmeid kampaaniaid: võõrapäraste nimede eestistamiseks, kodukaunistamiseks, rahvuslippude soetamiseks jms. Riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Võitlus opositsiooniga: opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Suleti ,,Maaleht" ja ,,Postimees". 1935. a. suvel vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Kolmas põhiseadus: 1. jaanuaril 1938. a. jõustus kolmas põhiseadus. Riigipeaks sai president, kes valiti kuueks aastat. Riigikogu oli kahekojaline (40+80 liiget): alamkoda ja ülemkoda. Peaministri valis president
8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". i) suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid j) suhtumine ajakirjandusse- tsensuur, suleti palju ajakirju ja ajalehti, nt ,,Maaleht", ,,Postimees" allutati kontrollile k) Riiklik Propaganda Talitus ja selle tegevus- ülesandeks oli teadete andmine Vabariigi Valitsuse ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning
Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu. kaitseseisukorda ühe aasta võrra. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse".Keelustati poliitilised erakonnad- ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma talumajanduseda, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti kutsekodasid.Kehtestati tsensuur.Loodi Propakanda Talitus (rahvausklikud Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussüja lõppu algas kampaaniad)
9) Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused? Riigipööre: Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja sulgeti vabadussõdalaste ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit võttis Tlni oma kontrolli alla ning politsei arreteeris vabadussõdalasi. Valimised lükati edasi ning käivitati puhastustöö riigiametites. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn. vaikivasse olekusse: *Detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust(Maaleht suleti, Postimees allutati valitsuse kontrolli alla).Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. *Märtsis 35 keelustati kõikide erakondade tegevus. Nende asemele asutati Isamaaliit(valitsuse tahte elluviimine, oli ainupartei) ja kutsekojad(ühendasid samade elualadega inimesi). *Riigikogu muudeti kahekojaliseks(alam80, ülem40). Vabariigi valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuse täideviijaks.
See oli ülimalt ebapopulaarne. Idee pärines Tõnissoni valitsuselt ning see aitas välja majanduskriisist. Peale seda pidid nad aga tagasi astuma. Riigikogu valimistele taheti saada A. Rei, J. Laidoner, K. Päts ja A. Larka. Viimasest olekski saanud riigivanem, kui Päts ei oleks korraldanud riigipööret. Kaitseseidukord kuulutati esialgu välja pooleks aastaks, riigikogu saadeti selleks ajaks laiali. Siit algab Vaikiv ajastu. See tähendas, et rahva suu on suletud. Viies riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Päts ja Tõnisson, et vapsid on ähvardav oht, kuna nad ähvardasid kaotuse puhul võimu riigis jõuga üle võtta. Nad leidsid, et Eesti rahvas ei ole veel demokraatiaks valmis. Vapside liikumine likvideeriti 1935.-aastal. Rahva seas pisaraid ei valatud. 1934 – haridusreform. Vähendati keskkoolides õppijate arvu ja ka ülikoolidesse sisseastujate arvu. Eestis oli protsentuaalselt kõige rohkem üliõpilasi maailmas. Õppeaasta maksis sel ajal 70 krooni.
Tegelikult süütasid natsid hoone ise. 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid. 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti
Kuidas saavutati see NSV Liidus? Sest inimesed ei julge tulla hirmus avalikult protestima ning see muudab diktatuuri püsimajäämise kindlamaks. NSVL-s toimus suur terror, mille käigus hukkus hinnanguliselt üle 20 mln inimese. 34. Mida kujutas endast autoritaarne diktatuur Eestis? Millal ja miks see loodi? Loodi 1934. aastal. Loodi selleks, et viia riik välja kriisist ning suunata riik majanduskasvule. Kujutas endast vapside vangipanekut, riigikogu pandi "vaikivasse olekusse" ning erakonnad keelustati. 35. Mida kujutas endast vaikiv ajastu ning millised olid selle tunnused? K. Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste ehk vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti, vangistati nende juhid. Raudteed, post, telefon, telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. 36. Mis oli juhitav demokraatia ning mis oli selle ajastu olemuseks?
annaabi.ee 
