Läänemere maad
Peale Esimest maailmasõda
olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus
vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse
ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid
kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi
kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile
edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi
masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte
mürgised tuletikud , Rootsi laud ja Rootsi kardinad . Toetust kogusid
sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal
väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja
mitmeparteiliseks riigiks.
Soome oli pidanud maha verise
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheMelll
Õppematerjali autor
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad.
Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus
· Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks
· 1929 tuli võimule Stalin (isikukultus) · Uue majanduspoliitika lõpp 1929: likvideeriti igasugune eraettevõtlus, industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine · Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934 EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine, vapside ehk
· Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus UUE MAJANDUSPOLIITIKA LÕPP. INDUSTRIALISEERIMISE ALGUS · Stalini võimule tõus tähendas NEP'i lõppu · Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle otsustas Stalin: 1. Likvideerida igasugune ettevõtlus, kaasaarvatud põllumajanduses 2. Võtta taas kurss maailmarevolutsioonile 3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi Läänemere maad ROOTSI · Rootsi suhtus uute riikide tekkimisse ettevaatlikult · Rootsi tunnustas uusi rahvusriike 1921 · Poliitilisi suhteid ei sõlmitud (toimusid kultuuri ja kaubandus sidemed) · 1929 külastas Gustav V Eestit ja Lätit · Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis
Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti. Saksamaa kriis aeglustas majandust kogu Euroopas, tekkis tööpuudus, inflatsioon 5
korra. 1938. aastal toimusid presidendivalimised, kus 9. mail nimetati K. Päts presidendiks. 3 Välispoliitika Eesti vabariigi välispoliitika põhisuunad ja meetodid olenesid objektiivsusest: Eesti geopoliitilisest seisundist, Eesti ajaloost, reaalsest rahvusvahelisest olukorrast jne. Eesti, Läti ja Leedu olid Euroopa uusriikideks. Kuid nad olid vaid keskmise arengutasemega väikeriigid, kes algusest peale pidid muretsema oma tuleviku, oma püsimajäämise pärast. Kogu oma 20 aastase eksistentsi vältel pidid nad muret tundma, kuidas diplomaatiliste vahenditega vastu seista idast lähtuvale taasühendamiskatsetele ja Saksamaa agressiivsusele. Kõige esimeseks välispoliitiliseks mureks, millega Balti riikidel tuli pärast rahuperioodi kättejõudmist kokku puutuda, oli diplomaatilise tunnustuse saamine teistelt riikidelt. Esimese tunnustuse de jure sai Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude
3. eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks > ametnikevahetus > eestlastest ametnikud 4. Lubati moodustada rahvusväeosad kes seni olid Vene sõjavägedes, neid hakati tagasi kutsuma Eestisse Samal ajal 1917. aasta jooksul kasvas ka Eesti aladel enamlaste(bolsevike) võim. Seda näitab ka see, et kui aasta alguses kuulus parteisse u 100, siis oktoobriks oli juba 8000 liiget. Miks tõusis? Sest nad lubasid maad, rahu ja leiba. Kui septembris olid valimised Tallinna ja Narva linnavolikogudesse, siis need võitsid enamlased. Oktoobris 1917 oktoobripööre, siis samamoodi Venemaaga tahtsid võimule tulla bolsevikud (tööliste- ja soldatite saadikute nõukogudele). Kui enamlased said võimule, siis hakkasid läbi viima ebademokraatlikke reforme: 1) toimus riigistamine (pangad, hotellid, restoranid, maa) 2) lubati tegutseda ainult ühel parteid bolsevikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid