kivihoone. Kaetud poolkelpkatusega. Esiküljel paiknenud kaaristu on kinniehitatud. Säilinud detaile erinevatest ehitusetappidest laiad räästa- ja vahekarniisid. Aaspere mõisa ait Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2012.a Aaspere mõisa moonakatemaja · Aaspere moonakatemaja on ehitatud u 1790.a · Keskmise suurusega krohvitud kivihoone. Kaetud lameda poolkelpkatusega. Fassaadi ülemised väiksed aknad mõjuvad poolkorrusena. Otsaseintes poolkelba all ülemisel korrusel on kolm kaarakent. · Peahoone poolses otsas paiknes algselt suur köök ja panipaik, millest virtin toidupoolise välja andnud. Aaspere mõisa moonakatemaja Click to edit Master text styles Second level
Muuseumid”. HOONED Palmse mõis on üks esinduslikemaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis, asudes keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Olles esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis, pakub Palmse mõis suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Härrastemaja, Mõisapark, Veinikelder, Palmimaja, Supelmaja, Bresti paviljon, Sepikoda, Viinaköök, Tall- tõllakuur, Kavaleridemaja, Moonakatemaja, Valitsejamaja, Linnaserehi, Puuviljaaed, Oruveski. PALMSE MÕIS-VABAÕHUMUUSEUM Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui
Varangult", "Külakool Varangul", "Autoportree sigaretiga", "Talumehed õllelauas", "Vanaisa Jüri Assur", mõned vanaema, isa ja talumeeste portreed. E.Wiiralt harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku, mõnda aega isegi Georg Lurichi juhatusel. Eduard Vilde (4. märts 1865 - 26. dets. 1933) sündis Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas (pr. Väike-Maarja vald). Esivanemad pärit Äntust Tooma-Jüri talust. Mälestuskivi on Pudivere mõisa moonakatemaja taluasemel, kuid E. Vilde sündis mõisa ametnikemajas, kus elasid E. Vilde vanemad pärast abiellumist (seal praegu suur rändrahn). Lapsepõlv möödus Muuga mõisas, kuhu vanemad kolisid jüripäeval 1865. Seal anti talle ka oma "esimesed triibulised". Algõpetase sai ta kodus, kooliteele asus Tallinna. Temast kujunes Eesti tuntuim ja viljakaim kirjanik. lk 6 Väike-Maarja kirikud ja kogudused
annaabi.ee 
