Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused.......
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike-
Dear Sir or Madam Thank you for interest in our conference. We are looking forward to see you in Väike-Maarja. The conference is on 17th-18th November. It takes place in Väike-Maarja Seltsimaja. The address of Seltsimaja is Pikk 1 Lääne-Virumaa. We organize transport to Väike-Maarja too. From Tallinn comes a bus with 50 seats. Futhermore on bus comes from Narva and one bus comes from Ikla. I hope that everybody can come to Tallinn, Ikla or Narva, if you can not then send me email and we organize yours arrive. In the 17th November evening we go altogether to the Rakvere Teater and watch new perfomance called „ Viimase öö õigus“. So you can hear Estonian and you will get some practice. I am looking forward to see you soon. Yours faithfully Kaspar Bork
1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast). Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus (ettekuulutus neitsist sündimise kohta). Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus. Mõnikord on
1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast). Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus (ettekuulutus neitsist sündimise kohta). Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus
Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas, kus tema juhendajaks oli Carlo BergonziTema viimaseks suuremaks
Eda-Ines Etti (artistinimega Ines; sündinud 26. mail 1981 Haapsalus) on eesti laulja ja telesaatejuht.Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Elulugu Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Muusikaline karjäär Inese muusikaline karjäär algas pärast osalemist laulukonkursil "Kaks takti ette", mil lauljatar Maiken teda 2 QS Productioni projekti Class Act soovitas ning koos salvestati 2 lugu, millest esimene "Lift Me Higher" suhteliselt edukaks osutus. Seejärel alustas Ines soolokarjääri, salvestades 2 QS Productsioniga lood "One & Only" ja "Illusion of the Happiness". Pärast 2000
Tootsi Lasteaed-Põhikool Referaat I maailmasõja mälestusmärgid Eestis Katrin Klemmer 9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument .................................................................
10.KOLM PÄEVA; MEIE KODU Arvs. ja ases. Kirjut. nimisõnast lahku N:neli tundi, minu sõber, pool õuna(poolkuu), teie töö. 11.EESTIMAA-Sõna -maa kirjutame eelneva sõnaga kokku. N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil. N:Kagu-Aasia, Ida-Virumaa, Põhja-Ameerika 13.VIRU-NIGULA, VÄIKE-MAARJA Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu N: Järva-Jaani, Suure-Jaani,Väike-Maarja,Viru-Jaagupi 14.KADAKA TEE-tänavate, väljakute,teede, turgude nimed kirjutame lahku N: Vabaduse puiestee, Lai tänav, Nõmme turg (Keskturg) 15.EMAJÕGI- Kui pärisnime esiosa eraldi kohanimena ei kasut. Kirj Kokku. N: Munamägi, Metsakalmistu, Pelgurand, Vahemeri, Hirvepark. 16. PÄRNU JÕGI- Kui nime esiosa esineb eraldi kohanim. kirjut. Järg. Sõn.Lahku N: Pihkva järv, Tartu linn, Jõgeva maakond 17.ARVSÕNAD -sada -kümmend------Kokku, ülejäänud lahku -teist
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna
Alen Veziko Sumedal juulikuu õhtul käisin oma emaga Väike-Maarja kirikus Alen Veziko kontserdil "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Kontsert kestis umbes poolteist tundi ning sellest jäi südamesse väga helge mälestus. Alen Veziko laulis üksinda, aga temaga oli veel kaasas kaks inimest, kes mängisid instrumente. Eduards Glotovs, kes on rahvuselt lätlane, mängis kontrabassi, Priit Sootla oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud
POOLA Asukoht kaardil. Poola Vabariik on riik Kesk Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, ranna joone pikkus 524 km. Üldandmed. · Pealinn : Varssavi · Pindala : 312 685 km2 · Rahvaarv : 38 230 000 · Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² · Riigikeel : poola keel · Rahaühik : zlott (PLN) · Isesiesvumine : 11. november 1918 Praegused riigipead. President Lech Aleksander Kaczyski Peaminister Donald Tusk Poola vaatmis- väärvused. Tatra mäed. · Poola on kuulus oma suusatamis ja matkamisvõimaluste poolest, eriti pakuvad neid Tatra mäed. · Tatra mäe kõrgus maapinnast on 2655 m ja merepinnast 2499 m. · Tatra mäed on ühtlasi kõrgeim ti...
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend,
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Ne...
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel...
Renessanss Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, asub pilvedel 1. Tizian-maarja taevaminek- inimesed kolmel kihil, keskmisel maarja väikeste lastega, 2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine ...
Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Pauluse kirik Iseseisev töö kunsti õpetuses Tartu Pauluse kirik Kiriku ehitamise ajalugu 1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud. Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut. 21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi. 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine ...
Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Araski 2 2 2 Assamalla 131 129 129 Järsi 3 3 3 Järvajõe 24 24 24 Kadapiku 13 12 13
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
Diplom õpetajale Kes meile ikka ,,Sauna teeb``, see on VALDU naljamees. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Kersti Tema tantsust kõike teab, kaunist kunstist lugu peab. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Ivi Viskab nalja kui on vaja, Annab julgust lõpetada. Hea, et tuli tagasi! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Külli Tema teab kõikke Eestist, loodusest ja mis muust. Oskab visata nalja ja olla tore. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Anu Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljak...
Paide Gümnaasium Kaspar Kutsar 10R. klass Emadepäeva kontsert Retsensioon Paide 2011 Kontserdist: Kontsert toimus Tallinna Raekoja platsil. Seal seal esinesid Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Maire Eliste Laululapsed, Jäääär, Chillin Kontser algas 8.mail kell 14.00 ja kestis peaaegu 2 tundi. Jääääre tutvustus: Jäääär sündis 21. jaanuaril 1991 Tartus. Liikmed: Andrus ,,InBoil" Rootsmäe(laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998 salvestas Jäääär...
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
Väga varakult selginevad Tammsaarel suhted loodusega, kellesse ta kiindub mingi erilise teda ennastki üllatava tundejõuga. Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles mõttes, et ute eluvormide poole rühiti siin tasa-targu. Kui raha ja kaubamajandus olid sel ajal juba vallutamas külaühiskondi, elati Tammsaare isakodus kaunikesti naturaalmajapidamise tavade kohaselt. Kõike, mis vähegi võimalik, püüti oma kätega kodus valmistada. Vallakooli läbinud, jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis, neil aastal, mil parem viljasaak võimaldas last kodunt kaugemale saatma. Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks. Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897. Polnud kerge kooliraha tema peres kokku saada, kodune põld vajas ka töökäsi. Haridustee venis seetõttu pikaks ja gümnaasiumiastmele jõudis Anton hansen pea 20-aastaselt
Väike-Maarja Gümnaasium Venezuela Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja
A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900
Tallinna toomkirik · Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on kirik Tallinnas.Ta on Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peakirik Eestis ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse asukohaks. · Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keska...
REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis-
Suure algustähega ja Nimi kirjutatakse läbiva jutumärkidega Nt: Lühike jalg, Viru väravad, Torupilli ots, Sõrve säär. suure tähega. Nt: Mati Undi ,,Hüvasti, Nt: Väike-Maarja, Suur kollane kass" , Anton Hansen Munamägi Tammsaare ,,Ma armastasin Side- ja abisõnad on sakslast" väikse tähega. Nt: Rocca al Mare Traditsioonireegel
Väike-Maarja Gümnaasium Kristel Kriisa ,,Piinatud Hinged" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kuna eesti keele tunni tarvis oli vaja lugeda üks noorsooromaan, siis olin raamatu valimisel raskustes, kuna ise eestlastest kirjanikke palju ei tea. Otsustasin nõu küsida sõbrannalt, kes juhtus lugema Kristel Kriisa raamatut ,,Piinatud Hinged". Kuna ta seda väga kiitis, siis otsustasin samuti raamatukogust selle teose haarata. Väga kõrgeid ootusi mul küll polnud, kuna pole lugeja tüüpi inimene, kuid siiski jäin raamatuvalikuga rahule. Kristel Kriisa
Eda-Ines Etti Ksenia Heinsoo 12. klass Eda-Ines Etti on Eesti laulja ja näitleja. Elulugu Sündinud 1981. aastal Haapsalus. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Muusikaline karjäär "Kaks takti ette" Soolokarjäär Märkimisväärne edu Ines sai esineda mitmel pool Euroopas "Kolme lillekese juubel" Televisioon ja raadio "Eurolaul", "Laulud tähtedega", "Usu või ära usu!" ja "Eesti talent". Ta on osalenud teleseriaalis
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine...
Maiustused Iseseisevtöö Väike-Maarja Õppekeskus 22.õppegrupp Kädi Loorits Väike-Maarja 2012 Maiustused. 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat ? - AS Marmiton ; AS Kalev. 2. Soovita kliendile tervislikke maiustusi. Põhjenda. · Tume sokolaad - Ei sisalda palju suhkrut ega rasva . · Mõrusokolaad Ei sisalda samuti palju rasva ega ka suhkrut. --Eelnevalt nimetatud sobivad ka diabeedikutele .. · Kummikommid- sp et sisaldavad vitamiine ja on naturaalsete magustajate ja värvidega lastele.
Referatiivne töö Niguliste kultuurilugu Koostaja: 2008 Sisukord Kirikute arhitektuur: basiilika........................................................................................ 3 Niguliste ajalugu.............................................................................................................4 Kabelid........................................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid............................................................................
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik asub Põhja-Eestis, Kesk- Eesti tasandikul ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustiku pinnamood erineb Lõuna- Eesti kõrgustikest,ta on lauskias. Seal on väga palju ürgorge. Pandivere kõrgustiku pinnakate on õhuke ja tema ehitus lihtne. Pinnakate on lõheline. Selle tõttu imbub vesi kergelt maa sisse. Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgeim tipp on Emumägi mille suhteline kõrgus on 79 meetrit ja absoluutne kõrgus on 166 meetrit. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lubjakividest. Kõrgustiku keskosa pindalast 2% on kaetud sooga. See on väike osa Eesti keskmisest. Kuid ümbruses on palju soid, nt. Kõrvemaal. Pandivere kõrgustik on Eesti rikkaim ala allikate poolest. Lõunaosas on palju metsi ja esineb ka rabasid- Peetla raba. ...
Vardo Arusaar Tamsalu Gümnaasium Direktor 2. veebruar 2009 Kesk 11 46106 TAMSALU AVALDUS Lugupeetud härra Arusaar Palun lubada mul jätkata õpinguid Tamsalu Gümnaasiumi 12. klassis. 10. klassi lõpetasin Väike- Maarja Gümnaasiumis. Olen hea suhtleja, kohusetundlik ja aus. Minu tugevad küljed on ka analüüsioskus ja väitlusoskus. Minu hobideks on sport, tantsimine ja laulmine. Austusega (nimi) (nimi) (aadress) (postiindeks, linn) Tel E-post:
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
H. Tammsaare A. H. Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen( 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat. Anton sai siit algoskuse viiulimängus Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. 18941896 oli ta isal abiks põllutöödel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka Teataja toimetuses
Estonia railway history The first railway was opened to traffic in Estonia 24th October 1870th In Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina section. This celebrate birth of Estonian Railways. That same year, from St. Petersburg - Warsaw railway. The Baltic To the Railway Company extended the 1870th In line Gatshinast Tosnoni, whereby the connection was present October Railway. thanks to the Baltic railways quickly began to evolve almost ice-free port of Tallinn, which was built at that time a large cropevator. The first narrow-gauge railway in Estonia was opened in 5th of October 1896 between Pärnu and Valga. In 1897 the railway reached Viljandi and in 1900 Tallinn. The supply railway was owned by the private company. In 1923 the supply railway was nationalized; after that it was joined with the Estonian Railway in 1926. Estonia developed its narrow-gauge railway network as an important economy factor: in 1...
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda tae...
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures
A. H. Tammsaare (1878 1940) Anton Hansen Tammsaare is on of the Estonia's greatest writer. Evan today, his works are very popular. He was born on 30th January 1878 in Albu township, where he grew up and went to school to Sääseküla, later to Väike-Maarja School. After few years he had permission to study on at Hugo Treffner highschool. He came to literature at beginning of 20. century. His high period began at 1921. Anton Hansen Tammsaare died on 1st March, 1940.
annaabi.ee 
