Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makroökonoomia kodutöö 2 (1)

3 HALB
Punktid
Makroökonoomika
Kodutöö 2
Vastused
25.04.2014
Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%.
Δε/ε = Δe/e- ΔPw/Pw+ΔP/P
Δε/ε = 1 – 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra.
  • Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni. Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2. Milline on selle riigi suhteline monetariseeritus (laiendatud rahapakkumise suhe reaalmajanduse mahtu)? Mitu korda peab rahaühik keskmiselt käibima aasta jooksul (lähtuge sularaha mahust)? Inflatsioon on 0%.
    M0=10,
    M1=10+5=15
    M2=15+2=17
    Majanduse monetariseeritus: M2/SKT=17/20=0,85 ehk 85%;
    Raha käibekiirus kui M2 järgi, siis 17/20=0,85, aga sularaha järgi SKT/M0=20:10=2.
  • Eesti maksebilansis kajastusid aasta jooksul järgmised tehingud : Soome eksporditi kaupa 200 miljardit euro eest ja Venemaale 50 miljardi euro eest, import oli Soomest 250 miljardit eurot ja Venemaalt 100 miljardit eurot, teenuste netoeksport oli 50 miljardit eurot, otsesed välisinvesteeringud Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides.
    Exp=200+50=250
    Imp=250+100=350
    Kaubandusbilanss =-100
    Teenuste netobilanss = 50
    Jooksev konto = -100+50=-50
    Kapitali- ja finantskonto
    Investeeringud riiki = 60+5=65
    Investeeringud riigist = -20
    KK saldo = 45
    Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5
    Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra.
  • Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise leibkonna sissetulekust, tööstuskaupadele 25%, eluasemekulud moodustasid 15%, autokütusele kulus 5% ning muud kulud olid 15%. Aasta jooksul odavnesid toidukaubad 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10%, eluasemekulud ning muud kulud kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis?
    Vastus: Ip=0,4*(-5)+0,25*2+0,15*4+0,05*10+0,15*4= -2+0,5+0,6+0,5+0,6=-2+2,2=0,2%.
    Siin on arvutus tehtud kasutades osakaalusid, mille summa annab 1 ning hindade muutus on protsentides. Tulemus on ka protsentides.
  • Kuidas on omavahel seotud investeeringud, amortisatsioon ja kapitali juurdekasv? Aasta alguses oli ettevõtte kapitali väärtus 10 miljonit eurot, investeeringuid tehti aasta jooksul 2 miljonit, amortisatsiooninorm oli 30% ja amortisatsioonieraldised arvutati kapitali väärtuselt aasta alguses. Milline oli kapitali väärtus aasta lõpus? Andke ka valem.
    K1=K0+d*K0+I=10-0,3*10+2=9
  • Kui ressursid on 10% alakasutatud ja u*=8,5%, ja k=2,5 ning tuleb leida tegelik tööpuudus u.
    (Y*-Y)/Y*=k(u-u*)
    u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis
    0,1=2,5(u-0,085)
    0,1=2,5u-0,2125
    0,3125=2,5u
    u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%.
    NB! Vastus erineb veidi kui võtate 100-ks Y, aga loomulik oleks võtta 100-ks võrdlusbaas ehk Y*.
  • Makroökonoomia kodutöö 2 #1 Makroökonoomia kodutöö 2 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor galinamaltseva Õppematerjali autor
    Alari Purju Makroökonoomika 2014 Kodutöö ülesanned 2 koos vastusega

    Sarnased õppematerjalid

    2018 makroökonoomika kodutöö
    2
    doc

    2018 makroökonoomika kodutöö

    Makroökonoomika Nimi aprill 2018.a. 1. Kogu rahvastik on 1 miljon inimest, tööealisi elanikke on 700 tuhat, passiivne elanikkond ehk mitteaktiivsed on tööealiste hulgas 100 tuhat, tööga hõivatuid on 500 tuhat, struktuurse tööpuuduse näitaja on 7%, friktsionaalse tööpuuduse näitaja on 3%. Leida kui palju on töötuid, milline on tööpuuduse protsent, kui palju on arvuliselt neid, keda võib nimetada loomulikeks töötuteks? Kui palju on passiivseid elanikke kokku?(2 p). NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed Aktiivsed = tööealised ­ passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat Töötud = aktiivsed ­ tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat Tööpuuduse protsent = töötud/aktiivsed = 100/600=0,1666 ehk 16,7% Loomulikud töötud = (0,07+0,03)*600= 60 tuhat 2. Riigis on järgmine tarbimise struktuur: toidukaupadele kulus 40% sissetuleku

    Makroökonoomika
    Makro testid
    51
    docx

    Makro testid

    Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

    Makroökonoomika
    Makro 2 KT- EKSAM
    53
    docx

    Makro 2 KT- EKSAM

    Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

    Makroökonoomika
    Makroökonoomise teoria küsimused-konspekt
    22
    docx

    Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

    2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majandusk

    Makroökonoomika
    Makroökonoomika-Konspekt 2010
    98
    pdf

    Makroökonoomika. Konspekt 2010.

    INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
    30
    pdf

    Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

    MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ­ ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ­ ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi

    Majanduse alused
    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
    30
    docx

    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

    SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ­ ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) ­ lähevad musta kasti ­ päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) ­ kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus ­ üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline ­ Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb

    Majandusteadus
    Makroökonoomika
    196
    pdf

    Makroökonoomika

    Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

    Makroökonoomika




    Kommentaarid (1)

     profiilipilt
    : Normaalne :D
    22:38 06-01-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun