Rahvusvaheline kaubandus-
ja majandusareng.
Kaubanduse ja
arengu raport
Viimase viie aasta laienemine maailma majandusse ja kaubandusse on olnud kasvuks
paljudele arengumaadele ja aidanud toetada aastatuhandete arengueesmärkide
edusamme.
Isegi kõige vaesemates riikides on võimalik saada kasu püsivast
kasvust maailmamajanduses, suuresti tänu soodsale hinna arengule.Seega maailma
väliskeskkonna areng on tugevalt paranenud pärast aastatuhande vahetust.
Viimastel aastatel ei pööra poliitikud suuremat tähelepanu
piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamiseks riikliku
arengu püüdlustele.
Aastal 2007 on viiendat aastat järjest maailma majanduses
oodata laiendamist, selleks et säilitada hoog ja et
hinnanguliselt kogutoodangu kasv oleks 3,4%.
Paljudes arengumaades, sealhulgas Aafrika, on positiivne
arengusuund kaubandusele, sest 2003 aasta on kaasa
aidanud välis-ja eelarve tasakaalu.
Kõige kiiremini kasvavad regioonid maailma majanduses
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roberta66
Õppematerjali autor
10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud. Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine. Monetarism: Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega. Riigi ülesandeks on Friedmani järgi tagada stabiilsete hindade läbi eraettevõtluse õitseng.
identsed, peaksid omama ühesugust füüsilist kuju ning omadusi. Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab raha esialgse füüsilise säilimise ja tema omadused. Kaasaskantavus, käsitlemise mugavus – raha peab olema hästi transporditav, peab olema mugav käsitleda, eristamisvõimalus. Raha piiratus – raha peab ringluses olema parasjagu, seda ei tohi olla ringluses rohkem, kui normaalne majandusareng vajab, ei tohi olla ka liiga vähe, mis hakkab pidurdama majanduse potentsiaalset arenguvõimalust. Äratuntavus – raha peab olema kõikidele tehingupartneritele tuntud, sest kui raha ei tunta, siis seda ei aktsepteerita. Jaotatavus – raha peab olema võimalikult väiekestes kupüürides, et sellega saaks mugavamalt ja täpsemalt kaupade eest maksta. Kuni 19.saj.lõp. kasutati kullastandardisüsteemi – raha oli vahetatav kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema 1.ms
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
probleemid on tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? 11. Mida 11 Mid täh tähendab d b majanduse j d "ül "ülekuumenemine" k i " jja miks ik analüütikud selle eest Eestit hoiatavad? Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandusareng pärast 1995 aastat Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2006 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus 1,1% 1999 aastal. Põhjused. 1 1. Lib Liberaalne l jaj avatud t d majandus. j d 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3. 1998
otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õigus Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid