Makromajanduse test 1 ja 2 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Majanduse eksami küsimused koos vastustega

SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. ­ Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutuse

Makroökonoomika

12

docx

MAJANDUS eksami küsimused

3) Majandustsükli definitsioon ja tunnused, graafiline esitus Majandustsükkel ehk äritsükkel (business cycle) või ka konjunktuuri kõikumine on tõusu- ja langusperioodid majanduses, mis avalduvad majanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena vaadeldaval ajavahemikul ja toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. TUNNUSED: hõlmavad endas mitmete makromajanduse indikaatorite (mitte ainult SKP) muutumist ajas; on omased detsentraliseeritud turumajandustele; koosnevad tõusu- ning langusperioodidest; kestavad kauem kui ühe aasta (eristumaks sesoonsest kõikumisest majanduses) ning on püsivad; taas korduvad, aga mitte perioodilised (tsükli pikkus ning mõju ulatus on varieeruv). 4) Stabilisatsioonipoliitika eesmärk ja ,,suured küsimused" Stabilisatsioonipoliitikaks nimetatakse poliitikameetmeid, millega püütakse vähendada majanduse liigset

Majanduse alused

98

pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com  © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

51

docx

Makro testid

muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut.

Makroökonoomika

53

docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika

30

docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ­ ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) ­ lähevad musta kasti ­ päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) ­ kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus ­ üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline ­ Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb

Majandusteadus

22

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital ­ reaalkap

Majandus

196

pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika

Meedia

Kommentaarid (0)