Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti rahandusreform 1991 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks?
  • Milleks oli rahareformi vaja?
  • Mis oli rahareformi eesmärk?
  • Mis mõjutas majanduskasvu?

Lõik failist

Eesti
rahandusreform 1991
Olime eeskujuks teistele
1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti
esimesena 1992. a.
juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus -
vahendina ja kasutusele võtta oma raha – Eesti krooni (EEK).
Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks?
Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat.
Avalöögiks oli
1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi"
publitseeritud nelja Eesti ühiskonna-
teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise
vajalikkusest. Selles
ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta
kasutuselevõtu
vajadust ning selle alusel arvelduste sooritamist NSV Liidu teiste
piirkondadega.
Teaduslikes diskussioonides käidi läbi erinevate rahasüsteemide
plussid ja miinused.
Siiski oli rahareformi alguseks vastuseta rohkesti küsimusi.
Vaatamata sellele viidi
rahareform läbi esimesel võimalikul tähtajal.
Milleks oli

Eesti rahandusreform 1991 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Oliver Stimmer Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....

Makroökonoomika
thumbnail
22
docx

Eesti panga ajalugu

EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest

Ajalugu
thumbnail
40
pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

8. Krediitraha Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha emiteerimise ainuõigus ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni keskpanga antud volituse alusel. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 9. Raha ajalugu Eestis Algselt kasutati kaupraha. Esimesed metallmündid jõudsid Eesti aladele ~2000 aastat tagasi (Rooma keisririigi denaarid). Kirjalikud teated vermimise kohta pärinevad Tartust ja Tallinnast 1265. aastast, kuigi tõenäoliselt teostati vermimist juba varem. Kuni 1918. aastani olid käibel erinevad vallutajariigi rahad (Rootsi, Vene, Saksa, Poola), kuid keskajal kasutati ka Lääne-Euroopa linnriikide valuutat (Lüübeki, Ojamaa jms). Viimased mündid vermiti Tallinnas 1681. aastal. • Esimene oma raha periood: 1918–1940 1918

Rahanduse alused
thumbnail
82
docx

Rahanduse ülevaade

madal loobutakse finantsvahenduse kasutamisest. Finantskeskuste teooria - käsitleb finantskeskuste tekkimist vastavalt majandusgeograafilistele tingimustele ning nn tagamaadele. (Edgar Kant) Edgar Kanti finantskeskuste liigitus : 1. Tallinn - kõik transpordid olemas 2. Tartu – seal oli erapanga peakontor; Tallinna pankade filiaalid olid tartus 3. Pärnu, Rakvere, Viljandi Eesti pank ja rahasüsteem Eesti esimese omavaluutana võeti 1918 aasta novembris kasutusele Eesti mark. Keerulise majandusliku ja sõjaolukorra tõttu ei saanud mark rahasüsteemis ainuvalitsejaks. Samaaegselt käibisid sellised rublad nagu tsaari, kerenski, ida, ja duuma rublad. Lisaks neile veel saksa ja soome markasid. Valuutadevahelised kursid määrati siinsete okupatsiooni võimude poolt. Paljude vääringute ringlus lõpetati 20. mail 1919. Selleks ajaks ei ole Eestis kujunenud veel pangasüsteemi ega ole ka keskpanka. 24

Finantsanalüüs
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega ­ mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t. mõtlemata, kellele kaup või teenus suunatud on, võib juhtuda, et meil jääb kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Baas Logistika




Kommentaarid (1)

wikimii profiilipilt
Pille Arro: Suhteliselt hea
22:36 29-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun