Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Areng ja õppimine refereering (0)

1 Hindamata
Punktid
Refereering Rachel Lewise artiklist „The immediate effect fast food has on children
Hiljutise YouGov-i läbiviidud uuringu kohaselt on 40% lapsevanematest andnud järele oma laste nõudmistele rämpstoidu järele, mõtlemata mida selline tendents endaga kaasa võib tuua. Rämpstoit paneb lapsi rohkem sööma – kiirtoidus leiduvad rasvad , suhkur ja sool mõjutavad laste esmast maitsemeelt. Evolutsioonilisest küljest on tegemist ellujäämismehhanismiga – inimesi tõmbavad kõrge kalorisisaldusega toidud, seega iga kord, kui me näeme rämpstoitu, vallanduvad kehas mitmed neurotransmitterid ning teised keemilised ühendid. Kui laps sööb näiteks burgerit, aktiveerub ajus preemiasüsteem, kuna ajus sekreteeritakse dopamiini, mis vastutab mõnutunde tekke eest. See omakorda tekitab ajus väga tugeva nõudmise üha uute rämpstoiduportsjonite järele. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, kes on juba tarbinud kiirtoitu , tarbivad ülejäänud päeva jooksul rohkem kaloreid , kuid vähem vajalikke mikrotoitaineid. Rämpstoitu söönud lapsed tarbisid päeva jooksul 126 ning noored 309 kilokalorit rohkem, kui neil päevadel, mil rämpstoit menüüst puudus. Pidev kõrgendatud energiatarbimine koos vähese füüsilise aktiivsusega võib kiiresti ülekaalulisuse ning sellega kaasnevate tervisehäireteni viia.
Lisaks sellele on teada, et pikaajaline kõrge kalorsusega ning rasvarikka rämpstoidu tarbimine põhjustab südame-veresoonkonnahäirieid. Hiljuti ajakirjas Canadian Journal of Cardiology  avaldatud uuringus on leitud, et rämpstoit ei mõjuta arterite ummistumist mitte ainult pikaajalisel tarbimisel, vaid kahjustused võivad hakata tekkima juba rämpstoidu tarbimise esimesel päeval.
Peale selle, et rämpstoit soodustab rasvumist ning veresoonkonna haiguste teket, mõjutab toitumine märgatavalt ka laste õpikäitumist. Rämpstoidu ning kõrge suhkrusisaldusega toitude tarbimine langetab õpilaste keskendumisvõimet pikaks ajaks. Peale sele on leitud, et kui õpilased tarbivad nälja peletamiseks vahetunnis kõrge suhkrusisaldusega toite, näiteks šokolaadi, maiustusi või saiakesi, selle asemel, et süüa näiteks puuvilju või tervislikku lõunat, läheb neil kõht kiiresti uuesti tühjaks ning see mõjutab samuti keskendumisvõimet.
Ajakirjas Child : Care, Health and Development   avaldatud uuringus analüüsiti 12000 viienda klassi õpilase rämpstoidu tarbimust ning matemaatika testide tulemusi. Uuringu tulemusena leiti, et lastel, kes tarbisid uuringunädalal rämpstoitu 4-6 korda, olid testide tulemused märgatavalt madalamad, kui lastel, kes rämpstoitu ei tarbinud.
Lisaks õpitulemustele mõjutab toitumine ka tuju – antioksüdantide ning kasulike rasvade rikas dieet , mis koosneb paljudest puu- ning juurviljadest, kalast ning pähklitest, omab positiivset mõju energiatasemele ning tujule. Kasulike mikrotoitainete puudumine dieedis võib tõsta depressiooni riski.
Rämpstoidu mõõdukat tarbimist ning kasulike toitudega kombineerimist raskendab asjaolu, et rämpstoidu kunstlikud maitsed võivad tekitada sõltuvust ning lastel, kes on harjunud rämpstoidu vürtsiste, soolaste ja magusate tugevate maitsetega võib kujuneda vastumeelsus kasulike toitude suhteliselt mahedama maitse suhtes. Seetõttu asendavad rämpstoidud paljude laste menüüs kasulikumad ning toitaineterikkad toidud. Kui lapsed söövad toidukordade vahel kartulikrõpse ja küpsiseid, siis suure tõenäosusega ei söö nad hiljem piisavalt puu- ja juurvilju, mistõttu saadakse ebapiisaval hulgal C-vitamiini ja kiudaineid. Kiudainetevaene toit põhjustab kõhukinnisust ja teisi seedeprobleeme, mis võib viia kõhuvalu ning ebamugavustundeni.
Kõrge suhkrusisaldusega rämpstoit põhjustab veresuhkru tasemes järske tõuse, see aga muudab lapsed väsinuks, tüdinuks ning kergestiärrituvaks. Seetõttu on kõrge suhkrusisaldusega rämpstoite tarbivatel lastel sageli vähem motivatsiooni aktiivseteks ülesanneteks ning liikumiseks, see aga omakorda tõstab veelgi ülekaalulisuse ohtu. Kõrge suhkrusisaldusega joogid õhtusöögi kõrvale võivad mõjutada ka laste unetsüklit. Sageli sisaldavad cola -joogid ka väheses koguses kofeiini, mis mõjub stimulandina ning hoiab lapsi ärkvel. Kofeiin mõjutab negatiivselt ka laste ainevahetust. Rikutud unetsükkel, ülekaalulisus ning muud tervisehäired, mis rämpstoidu tarbimisega kaasnevad, mõjutavad kindlasti lapse füüsilist arengut, kuid ebakorrapärane uni ning keskendumishäired mõjutavad tugevalt ka vaimset arengut.
Artikkel on üldiselt kooskõlas „Areng ja õppimine” kursuses läbitud materjaliga ülekaalu kohta, samas on artiklis detailsemalt välja toodud just nimelt käitumuslikud ning vaimse arenguga probleemid, mis lisaks ülekaalule võivad rämpstoidu ning üleüldse liigselt rasvase ning suhkruterikka toidu tarbimisega kaasneda. Vähem on artiklis räägitud füüsilise arengu probleemidest, mis võivad valkude ning toitainetevaese dieediga kaasneda – see teema on käsitletud jällegi „Areng ja õppimine” seedimise ja ainevahetuse osas. Märkimisväärseid erinevusi või vastuolusid artikli ja loengumaterjalide vahel ei olnud.
Allikas: Rachel Lewis . „The National”. May 13, 2013.
Areng ja õppimine refereering #1 Areng ja õppimine refereering #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor l2bukast Õppematerjali autor
Refereering teemal rämpstoidu mõju kasvavale organismile. M. Roosalu poolt üle vaadatud ja arvestatud.

Sarnased õppematerjalid

Mälu
51
docx

Mälu

olemasolevaga. Teisisõnu, midagi meelde jättes tuleks püüda viia see võimalikult hästi kooskõlla ehk integreerida olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi. Salvestamisel on väga tähtis roll kordamisel. Kui lühimällu salvestamisel annab üsna hea tulemuse tavaline nn mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivseim mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine. Juba eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katsetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud: kui hakata õppima eksamiks paar nädalat varem, tehes õppimisse mitu pikemat (nt ühepäevast) pausi, on lõpptulemus kindlasti parem, võrreldes juhuga, kui õpitakse kolm päeva

Üldpsühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun