Eneseanalüüs (1)

Eneseanalüüs
1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus . Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja ! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada.
2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks . Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt.
3. Esmamulje
Olen viisakas – 99% teretan esimesena ning samuti käib juurde naeratus.
Konkreetne – soovin võimalikult kiiresti jõuda eesmärgini.
4. Ma mõtlesin ning ei leidnud ühtegi parasiitsõna. Samuti ei osanud abikaasa ega sõbrad midagi öelda.
Parasiitliigustusteks võiks pidada seda, kui olukordades kui ma end hästi ei tunne, siis puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve.
5. Suhtlemistõkked.
Kõige rohkem kasutan lahenduste pakkumist(kamandamist,ähvardamist) ning seda enam laste peal. Minu puhul on tavaline ütlus lapsele – „kui sa kohe oma tuba ära ei korista siis ei näe sa multikaid“ või siis „õpi kohe ära“ , „tee ruttu, mis sa jokutad“ . Olen üpris veendunud, et see kamandamine pärineb minu enda lapsepõlvest, sest minu ema on siiani jäärapäine kamandaja. Loomulikult tahaks sellest tõkkest vabaneda. Samuti olen ma kindlaks teinud, et käsutamine ei vii kuhugi . Kui räägin rahulikult või pakun välja
Sõpradega on kasutusel pigem rahustamine ja kiitmine – „ei ole midagi hullu, sa saad hakkama uues töökohas“ või siis „sul on õigus nagu alati ja ära üldse mõtlegi mingile muule variandile“. Mind see suhtlemistõke ei sega ning ka minu sõbrad on saanud pigem toetust ja julgust minu ütlemisest.
6. Enamuse ajast kodus lastega veedan Vanema tasandil. Olen nii kontrolliv vanem, kes jagab käske ning loeb moraali ja jagab nõuandeid.
Samuti leidub minus ka hoolitsevat vanemat, kes teeb pai ja jagab kallistusi.
Enamasti jagangi hoolitsust perele ja lähedastele sõpradele. Mulle lihtsalt meeldib kui minuga end hästi tuntakse. Olgu see siis kallistus, hea õhtusöök või mõnus õhtu kaisus. Teen seda kõike ilma midagi vastu soovimata.
Abikaasana olen vist olnud kõigil tasemeil. Lapsemeelne koos nalja , flirdi ja mängulisusega. On tulnud ette ka solvumist ja äkkviha, mis kiirelt vaibub. Viimasel ajal olen siiski solvumised ja äkkviha saanud kontrolli alla. Olen hakanud rohkem asju võtma mõistusega ning seega käituma nagu täiskasvanu.
Hetkel harjutangi end sellega, et abikaasaga olla rohkem Täiskasvanu tasemel ja vahel ka Lapse tasandil, kuid Vanema tasand jäägu paarissuhtest välja, sest abikaasa on ka ise enamasti Täiskasvanu tasandil. Isegi kui lastega suhtleb.
Töistes tegemistes olen ma enamasti Täiskasvanu tasemel - kainelt arvestav ja ratsionaalne . Ei saa ju olla keelav ja käskiv või lapsemeelne inimestega, kes samamoodi vastutavad enda tegude eest.
7. Üldiselt pean ennast heaks kuulajaks. Sõltub muidugi eesmärgist. Kui on soov teada saada kliendi vajadused, siis olen alati avatud suhtleja ning ka kuulan kliendi soove. Enamus juhtudest saab ostja alati just enda vajadustest lähtuva toote.
Samuti soovin kuulata laste ja abikaasa muresid ning vajadusel ka olen kasutanud kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata.
Laste puhul avatud küsimused ja peegeldamine. Alati ei saa ju lapsi oma probleemidest rääkima ning siis kui küsid kuidas sul koolis läks ning laps vastab hästi, siis saabki edasi arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud.
Raskem on see, kui soovib minuga vestlusesse astuda inimene, keda ma ei tea või just vastupidi ei soovi teada. Sellisel juhul ma kas lõpetan kiirelt teema või siis olen konkreetne ja ütlen, et ei soovi rääkida. Mul on paar sellist tuttavat – olude sunnil, sest on minu sugulased. Ning nagu eespool mainisin, et suhtlen kõigiga siis mõned vasturääkivused ikka on.
8. Ma avan, et olen kehtestav. Ütlen alati välja, mis ma asjast arvan, soovin ja tunnen. Seisan oma õiguste ja vajaduste eest, kuid samas arvestan ka teiste tunnete, vajaduste ja õigustega. Olen avatud ka läbirääkimistele, kaitsen oma seisukohti.
Mõnedel kordadel võin ka käituda alistuvalt, ma ei tea miks, kuid mõnikord tunnen kui teine pool surub ikka väga omapoolset arusaama peale, siis võin olla ka alistuv. See võib juhtuda olukordades, mida ma hästi ei valda. Näiteks võin tuua uue auto ostu või remondi – no tõesti ei valda ma kõike.
Üksikutel kordadel lööb minus välja ka agressivne pool – kritiseerin ja mõistan hukka ning võin ka käsi kasutada. Õnneks juhtub seda ikka väga harva ja pikemalt sellel teemal peatuda ei tahaks.
9. Soovin alati saada tagasisidet enda kohta. Kuulan alati suure huviga ning talun kriitikat hästi. Ainsana häirib mind see, kui inimene, kes soovib mulle midagi öelda, ütleb asju ringiga . Ta ei ütle otseselt minule, vaid kolleegile/sugulasele ning siis alles jõuab see minuni . Pigem ootan , et teised oleks ka minuga konkreetsed, sest ise jagan samamoodi otse.