Hüperaktiivne laps (0)

Juhtumi analüüs
Danny - The boy who couldn’t sit still
Danny on 9 aastane poiss, kellel on siis rohkesti energiat üle. Meeldib talle teha sporti, eriti pesapalli mängida. Koolis olid ta tulemused keskmised, kuigi õpetaja mainis, et ta tulemused oleksid veelgi paremad kui ta paneks tunnis ka rohkem tähele. Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis , kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks.
Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia. Hüperaktiivse lapse tunneme ära sellest, et ta:
(a) ei püsi paigal (niheleb toolil, leiab muud tegevust, tõuseb põhjuseta püsti, jalutab ringi, otsib midagi koolikotist, sahtlist; vahetunnis jookseb sihitult ringi;
(b) õppetöös ei jälgi tundi, ei pane tähele, ei alusta tööd, ei saa aru mida peab tegema. Täidab ainult temale suunatud ülesandeid, väsib kiiresti;
(c) ei omanda klassikäitumisreegleid, ei saa aru oma vigadest ja eksimustest, süüdistab sageli kaasõpilasi; samas on oma “mina” välja kujunemata .
(d) individuaalses õppetöös (nt. järeleaitamine) vajab pidevat kordamist, tähelepanu koondamist ja kas või “sajakordset” kannatlikku selgitust;
(e) vestluses lapsega selgub , et ta tunneb pidevat lihaspinget, sisemist ärritust ja ebakindlust;
(f) ei suuda end täpselt väljendada.
Hüperaktiivsus üleüldse on haigusseisund , mis on nõrgalt määratletud ja ebaselge nosoloogilise kuuluvusega. Kliinikum .ee leidsin veel ka seda, et nende laste seisund ei parane stimuleeritavate preparaatide kasutamisel (erinevalt neist kelle IQ on normi piirides), kuid võib tekkida raske düsfooriareaktsioon (mõnikord koos psühhomotoorse mahajäämusega). Danny puhul ei saa aga rääkida madalast IQ’st. Koolis sai ta hakkama advekaatsel tasemel.
Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete määramine. Siin tuleb jälgida järgmist:
• õpilase vaimse taseme määramiseks on vaja piisavalt aega, vajadusel teha mitme päeva jooksul;
• miljöö peab olema peab olema rahulik ( omaette ruum);
• ülesanded ja pildid peavad olema huvitavad.
Ülesanded võiksid olla järgmised:
• Vestlus . Vestluse käigus selgitatakse välja lapse orienteerumine ja teadmised ümbritsevast. Selgub laste sõnavara ja väljendusoskus.
• Tähelepanu katse (täpsus, kiirus) (mis on ühel pildil teisti kui teisel; mis puudub esemel; mida ma ütlesin valesti jms.)
• Mälu katse. Lugeda õpitud luuletust, laulda laulu. 10 pildi test — mitu pilti meelde jäi (oleks tore, kui see arv oleks 7)
• Kõne mõistmise katse. Kas saab aru tekstist, ülekantud tähenduse mõistmine, tekstülesannetest.
• Mitteverbaalse loogilise mõtlemise katse (nt. grupeerida kujundid ühiste tunnuste alusel.)
• Lugemisoskus.
• Õpivõime, ülesande selgitamine ja õppimine. Vahepeal tehakse midagi muud, siis küsitakse sama ülesannet.
Kui ülaltoodud ülesannete lahendamisel saavutatakse eakaaslastega võrreldes oluliselt nõrgemaid tulemusi, viitab see kognitiivse arengu mahajäämusele. Tuleks kaaluda individuaalset õppekava, parandusõpet, tasanduskooli või lihtsustatud õppekava.
Eriti tähtsal kohal on ka vanemad, kellega tuleb suhelda. Esmalt tuleks lasta neil ennast tühjaks rääkida. Küsida missugusena tahab vanem oma last näha ja anda ka soovitusi mida tema saaks teha selle saavutamiseks. Tähtis on et vestlus oleks sõbralik ja tekitaks vanemas uut indu lapse kasvatamisel . Tähtis on et edaspidi vanemad saaksid vähemalt iga nädal edaspidi psühholoogiga rääkida, kas lapse edusammudest või siis raskustest. Danny endaga rääkides tuleb kõigepealt tähelepanu koondada endale ja alles siis rääkida asjast. Tuleks talle selgitada, mis on igaühe ülesanded erinevates situatsioonides nagu teater, koolitund, tänav ja nii edasi. Väga tähtis on see, et lapsel oleks sportlik tegevus, mis siis nagu ma aru saaks lihtsalt kulutaks ta energiat, et ta natukenegi oleks rahulikum. Mina isiklikult olen inimesena kui eksperimenteerija proovin igasuguseid asju. Mina prooviksin muuta Danny toitumis harjumusi. Näiteks keelaks ära magusained , karastusjoogid . Soovitatakse veel kehtestada päevarežiim. Kuna hüperaktiivne laps on väsiv, vastuvõtlik välisärritajatele, siis osutub päevarežiim väga tähtsaks. Selle koostamisel tuleb eelkõige arvestada lapse vajadusi, seejärel perekonna elustiili. Siin tuleb küll arvestada eelkõige lapsega, lapse elu. Lohutuseks on see, et aeg läheb ruttu, preemiaks aga hästi arendatud, toimetulev laps.
Päevaplaani koostamisel on otstarbekas jälgida lapse unevajadust, toidukordade arvu, mängu ja õpipüsivust, õuesoleku aega jms. Tuleb leida parim plaan, mis mõjuks lapsele rahustavalt ja innustavalt. Eriti tähtsal kohal lapse motiveerimine et ta teeks midagi. Luua tingimused, kus laps ei saa halvasti käituda. Karistamine ei ole soovitav , sest laps sageli ei saa aru, milles ta süüdi on. Siin tuleb minna selgituse teed, abistava võttena võib koostada isegi skeeme . Vestluse tulemusena peab laps oskama ise määrata, milles ta eksis. Järgneb lahenduse leidmine ja hinnang juhtunule. Suurt kasu toovad sõlmitud lepingud . Kui laps täidab lepingut, väärib ta eripreemiat. Preemia peaks siis olema selline, mida ta väga väga ihaldab. Seega mida rohkem ta seda tahab, seda rohkem püüab ta ka keskenduda, et seda saada. Veel on tähtis lapse efektiivse õpiaja pikendamine (individuaalselt). Siin on tähtis, et õpiaega alustatakse väga lühikesest ajast (10 min) ja pikendatakse pidevalt, kuni koolitunni pikkuseni (45 min). Oluline on märgata väiksematki edu ja ohtralt kiita. Sisendada lapsele, et ta on tubli . Seega nõuab töö hüperaktiivse lapsega:
• lapse põhjalikku tundmaõppimist;
• koostööd vanemate ja õpetaja(te) vahel;
• lapsel peab olema pidev tagasiside ja innustus oma toimetulekule;
• võimalust kasutada abiõpetajat;
• ja loomulikult piiramatult aega, kannatlikkust ja armastust.