50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gervin Kalvet
Õppematerjali autor
3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest.
Mitte koolivägivald, vaid vägivald koolis. Vägivald on tänapäeva ühiskonna igapäevane osa. Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes
sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega"
..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8
Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine..
Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemis koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Viimasel ajal on hästi palju kuulda olnud televisioonist ja ajakirjandusest , kuidas kooliõpilane läheb kooli oma isa relvaga, sest isa on tal jahimees. Võtab relva välja ja hakkab inimesi maha laskma. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. See, kui ta laseb iseennast maha, ei ole veel kiusamisest väljapääs. Sest kiusaja võib uue ohvri otsida ja samamoodi temaga käituda nagu eelmisega. Aga kiusatavat inimest võib aidata ka mingi kindel inimene, kes suudab nii enda, kui ka oma kaitsealuse eest seista
Kooli vägivald Minujaoks tähendab koolivägivald nii paljutki. Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast koolist puuduma et nad ei taha et neid järjekortselt sõimatakse ja mõnitatakse.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid