Kontroltööks õppimine! (4)

Kuidas õppida
kontrolltööks
1. Kuula hoolega tunnis õpetaja juttu. Kindlasti
jääb midagi meelde ja hiljem on lihtsam õppida.
2. Täida õpetaja korraldusi - need ei ole niisama
aja täiteks, vaid õppimise hõlbustamiseks. Tee
märkmeid, joonista, korda mõttes üle, et
paremini meelde jääks. Kui antakse võimalus
konspekteerimiseks, kasuta seda - hiljem on jube
hea tehtu põhjal õppida.
3. Niipea kui küsimus tekib, küsi. Kuula ka seda,
mida teised küsivad ja mida neile vastatakse.
4. Tee ära kodused tööd. Need ei ole mõeldud kiusamiseks,
vaid selleks, et tunnis kuuldu ja kontrolltöös küsitav
paremini meelde jääks. Kui kõiki harjutusi teha ei oska,
ära muretse. Küsi teiste või õpetaja käest. Äärmise
laiskuse puhul on andestatav ka harjutuste teiste pealt
maha kirjutamine. Ka nii jääb midagi meelde.
5. Kasuta kordamispunkte (või -küsimusi). Saad hea
ülevaate sellest, mis on selge ja mis vajab ülekordamist.
Lood hea süsteemi oma teadmistest ning kui vaja, oskad
õpetaja käest küsida just seda, mida on tarvis üle seletada.
Ja kindlasti palu kordamistunnis õpetajal uuesti rääkida
sellest, mis veel hägune.
6. Oska vastata õpiku peatükkide lõpus olevatele
küsimustele. See on juba kolmveerand võitu!
Õpetaja koostatud küsimused on tihti väga
sarnased nendega. Kõige parem on küsimustele
kirjalikult vastata, nii jääb päris palju sellest
meelde ka.
7. Ära jäta õppimist viimasele õhtule, ööle või
vahetunnile. Tunni alguse kordamisajale ära looda
üldse. Siis oled veidi närvis ja meelde ei jää
miskit.
8. Loe hoolega läbi õpiku tekst ja tee märkmeid,
joonista skeeme, tabeleid vmt, mis aitab sul peas
selgust luua ja materjali paremini meelde jätta.
Hea, kui loed teksti veel kord läbi. Kuid ära loe
niisama - ilma märkmeid tegemata veeretad silmad
niisama tekstist üle ning tegelikult ei jää midagi
meelde. Arvesta sellega, et "kirjutamismälu" on
kordades parem kui "lugemismälu".
9. Vaata üle töövihiku harjutused. Kas on
midagi veel selgusetu? Siis küsi õpetaja või
kaaskannatajate käest.
10. Tee põhjalikud ja süsteemsed spikrid. Nii jääb
õpitu väga hästi meelde. Aga ära neid kasuta! Kui
oled hoolega spikreid teinud, polegi neid vaja
enam kasutada.
11. Pööra tähelepanu põhjustele, tagajärgedele,
"miks"-idele ja "kuidas"-tele, kes keegi oli
(nimed, ametid) ja mis ta tegi. Paljad aastaarvud ei
ole tähtsad, aga teadma peab seda, mis järjekorras
sündmused toimusid.
12. Mõisted on ka olulised, sest kui nad sassi
lähevad, võib õigest vastusest saada vale vastus.
Kusjuures tähtsad ei ole ainult need mõisted, mis
on teksti kõrval välja toodud kui uued, vaid ka
juba õpitud terminid, mida antud teema
seletamisel kasutatakse. Nii et kontrolli üle, kas
saad kõikidest sõnadest aru. Kui ei saa, vaata
sõnaraamatust järgi või küsi õpetaja käest.
13. Vaata üle tundides näidatud slaidid. Seal on
ju kokkuvõte kõige tähtsamast - nii on veidi
lihtsam õppida. Ja pilte on ka ju tore vaadata:) vt
www.keila.edu.ee/~sandral
14. Õpeta pinginaabrit ja lase tal end õpetada.
Üksteisele seletades jääb ka palju meelde.
15. Kui jääd hätta, küsi õpetajalt abi kas meilitsi
või tunnis/vahetunnis/konsultatsioonis. Õpetaja
ongi just see õige abimees ja ta aitab alati väga hea
meelega.
16. Maga, söö ja puhka korralikult. Väsinud
peakese ja tühja kõhukesega ei tule õiged vastused
hästi meelde.