Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Kuid vihmahoog teel peatab väikse ämbliku. TEGEVUS: tõstke käed üles ja imiteerige näppe liigutades vihmasadu Siis aga päike kõik ära kuivatab TEGEVUS: tehke ühe või mõlema käega suur ring. ja ämbi-kämbi ämblik puu peal ronib taas TEGEVUS: ronige jälle näppudega. Selle populaarse inglise lastelaulu Incey Wincey Spider viisi saab kuulata internetis aadressil http://www.bbc.co.uk/cbeebies/tweenies/songtime/songs/i/inceywinceyspider.sht ml NUMBRISALMID Loendama õppimine on esimene samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kui lapsed loendamisega algust teevad, on see nende jaoks salm nagu teisedki salmid. Arvatavasti saavad nad aru, mida tähendab 1-2-3, kuid 6-7-8 ei seostu nende kujutluses millegagi. Kui laps juba tunneb järgnevust 1-2-3-4-5-6-7-8-9- 10, hakkab ta arvu tähendust tasapisi taipama; teda õhutab tagant see, kui teie liidate, lahutate ja osutate numbritele. Väikesed lapsed ajavad sageli numbrite
13 Aju annab meile võime mõelda, uut infot meelde jätta ning seda meenutada. Et mälu ja mõtlemine areneks, peab seda pidevalt treenima. Mälu ja mõtlemist aitavad treenida näiteks matemaatika-ülesannete ja ristsõnade lahendamine. Mälu aitab treenida luuletuste päheõppimine, samuti võõrkeelte õppimine. Aju võimaldab inimesel ka uusi asju välja mõelda ja unistada, tundeid tunda. Aju on see, mis teeb igaühe ainulaadseks ja eriliseks. 2. Praktiline töö. Õpetaja loeb sulle järjest ette seitse sõna. Jäta need meelde. 3. Loe. 1 Peaaju saab kehas toimuva kohta infot seljaaju kaudu. Seljaaju ülesandeks on vahendada infot pea- aju ja keha vahel. Seljaaju asub selgroo sees
Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni. Avalik esinemine 1. Mis on veenimine? - Loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõne pidamine on faktide
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Kõik kommentaarid