Vägivald mu ümber. (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Mustad Roosid, Rohelisel aasal

MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime gartsat oma

Kirjandus

15

docx

Koolikiusamise õpimapp

Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on

Sotsiaaltöö

48

doc

Sõnamõrvar

Hakkasime Miinaga kohvrist asju välja kookima. Seal sees olid kaks mineraalveepudelit, valuvaigistit ­ mis tulid meile väga kasuks, ­ pähklid, pirukad, läkaköha surruti, paberid, pastakad ja riided. Need asjad olid väga hästi kokku pakitud ja kohvrisse mahutatud. "Jee!!! Nendest asjadest on meil palju abi!" rõõmustasime. "Näe! Seal on veel paar kohvrit!" märkas Miina. Need kookisime ka välja ja sealt saime palju vajalikku. Me saime kõhu veidike rohkem täis ja ka riideid rohkem ümber. Meie juurde ujus veel üks spordikott. Selle võtsime ka veest välja. Seal aga polnud midagi muud peale täispuhutava alusmadratsi. "Ilma pumbata ei tee me sellega midagi," arvas Miina. "Aga võib-olla saame ka. Niisama külje alla saaks seda ikka panna," arvasin ma. Me sättisime enda magamisasemed valmis. "Ma arvan, et me peaksime valuvaigistit võtma. See vast aitab! Mulle tundub, et sul on väga vilets olla, või mis?" küsisin Miinalt. Me mõlemad võtsime rohud ja keerasime magama.

Kirjandus

20

doc

Nimetu

Marko+Anx (L): Nh jh pean varem ära ,ilmad muidu lähevad lolliks :D:D Anx (KL) Meil käisid vargad :S : Kuule ma nüüd tuttu! A muide mis sa sünnaks tahad? Marko+Anx (L): Äh ma ei tea ,vaata ise midagi . Oh Head Ööd!! TSAU Anx (KL) Meil käisid vargad :S: Sulle ka TSAU!! *** Hommikul kooli minnes sadas paduvihma.Kairet polnud ikka koolis.Kuid tal olevad juba parem. Kuna täna on Marko sünna siis enamus mu mõtteid keerles selle ümber , mida kinkida?? Otsustasin kinkida talle sinise laavalambi. Sobilik kink ju. Kuni järsku tuli mu juurde Katriin. Ta rääkis et tuleb nüüd siia kooli ja minu paraleer klassi.Olin selle üle rõõmus sest ta oli hästi tore plika. Kuid mind kurvastas see et Kairet polnud ju. Lõpuks helises koolikell ning hakkas matemaatika. Mu nina ette maandrus paberist lennuk. Kahjuks ei näinud kust see tuli,tundus et väljastpool klassiruumi kuna mu

11.klass

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3  1. Mõisted Koolikiusamine ­ vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald ­ olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ­ ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine ­ kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms

Ühiskond

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

16

doc

Koolivägivald

Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt. Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi. Kui paljud teist on vahele astunud, kui kaks poisiklutti omavahel tülitsevad? Aga ­ kooliteemalisi artikleid ja netikommentaare lugedes tekib ikka ja jälle tunne, et 12 kõikide murede lahendamist oodatakse eeskätt õpetajalt. Anname talle natuke palka

Eesti keel

8

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rang

essee konkurss

Kommentaarid (0)