Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu meediapäev 24.september.2013 (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu meediapäev 24.september.2013
Hommikul ärgates ja kööki sööma minnes käis köögis Vikker raadio, millegi pärast ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee.
Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida.
Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida.
Kodus läksin arvutisse et teda saada mis on juhtunud maailma, kuid ei suutnud tänu eelmisel päeval juhtunud sündmustele uudistesse keskenduda. Kuna õed hakkasid vaatama telekast mingeid seebiseriaale, siis polnud mull midagi targemat teha, kui Youtube’st muusika videoid vaatama minna, sest mis ikka targemat teha kui muusikat kuulata, kui tuju pole just super ja kõrval toas vaadatakse jama.
Kokkuvõtteks oli meediasse keskendumine sellel päeval häiritud, sest kutsika surmast toibumine võtab aega ja leinas ei jõua ühiskonnale tähelepanu pöörata. Tavalisel päeval oleks kindlasti mõni uudis ka meelde jäänud.
Minu meediapäev 24 september 2013 #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeeeeeeeeeeeeeeeeep Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eestlane laulab ja pajatab
15
doc

Eestlane laulab ja pajatab

kirja. Õppejõul saab lõpuks hing täis: «Kas vastasite ära?» «Jah, ammu juba.» «Aga mida te siis praegu teete?!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7

Kirjandus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli norinud- nähes sinikaid ja lõhkist kulmu. J ei taha aga on sunnitud kõik ära

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid

Kirjandus
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame! LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et väga... siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke

Kirjandus
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun