Auto hooldamine iseseisevtöö (0)

Sisukord
auto hoolduse põhimõtted
Regulaarse hoolduse vajalikkus
Autode tööiga, seda mõjutavad tegurid
Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid
Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika
Töökohad, stendid
Tähtsamate sõlmede ja süsteemide üldtööpõhimõtted
Kanalid
Kraanad
talid (telfrid)
garaažitõstukid
hüdropressid
määrdepritsid
kompressorid
õlivahetusseadmed
heitgaaside ärastusseadmed
rehvide montaažipingid
rataste tasakaalustamispingid
rattasuunangustendid
diagnostika seadmed
auto pesu
HOOLDUSE PÕHIMÕTETEST

• Auto koosneb paljudest sõlmedest. Sõidutingimustest sõltuvalt mõjuvad autole mitmesugused jõud. Seepärast on tarvilik ka oma abimees aeg-ajalt üle vaadata. Ideaalne oleks seda teha muidugi lausa iga päev. Aga kuidas oleks optimaalne?
  

• ASSYST HOOLDUSSÜSTEEM
  

Nimetatud süsteem on TELLIGENT süsteemi lihtsustatud variant, mida paigaldatakse sõiduautodele ja ka transporteritele. Kuna need sõidukid ei kata nii pikki vahemaid ja praktiliselt liiklevad ühes ja samas regioonis, siis antakse juhile ainult oluliseimat informatsiooni. Siia kuulub õlitase mootoris ja hoolduse tähtaeg. Teeninduskeskuses on võimalik teada saada viimaste hoolduste teostamisest kuupäev ja mootori õli tase.
Tehase poolt välja töötatud baasiline hooldusvahemik on 22 500 kilomeetrit. Vastavalt juhi poolt valitud sõidustiilile antakse preemiat või hoopiski trahvitakse.
Eestis korraldatud testsõidul on saavutatud ka tehase poolt kehtestatud maksimaalne hooldusvahemik, so 30 000 kilomeetrit. Tavaliselt jääb keskmine hooldusvahemik umbes 18 000 kilomeetri lähedale.

• TELLIGENT HOOLDUSSÜSTEEM
  

Järgmise sammuna ongi Mercedes- Benz ’i raskeveokitele välja töötatud TELLIGENT hooldussüsteem, mis võtab juba arvesse ka töörežiimid ja sõidustiili. Kuna põhiolemus hoolduse ülesehituses on jäänud samaks (hooldusvahemikud taandatakse õli vahetusele mootoris), siis on lisatud mootori karterisse andur , mis mõõdab mootori õli järgmisi parameetreid:

• Õli tase (nivoo);
  
• Õlis sisalduv kulumisproduktide kontsentratsioon;
  
• Vee sisaldus õlis.
  
• PRAKTILISI VÕIMALUSI HOOLDUSVÄLBA SUURENDAMISEKS
  

• Inteligentsed hooldussüsteemid TELLIGENT ja ASSYST annavad autojuhile võimaluse mõjutada järgmise hoolduse tähtaja saabumist. Õlitasemete normis hoidmine, mootori soojendamine , rahulikud juhtimisvõtted, sõiduki optimaalne koormamine jne mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab näitlikult tajuda, süsteemide kontseptsioonist tulenevalt teave, mis viivitamatult autojuhile edastatakse kui hooldus lükkub edasi preemiakilomeetrite võrra. Sealjuures ei teavitata miinuskilomeetritest nii operatiivselt. Ilmselt võtab jõulisemat sõidustiili analüüsiv süsteem seda kui võimalikku veateadet ning testitakse eelkõige enda komponendid läbi ja nende korrasoleku garanteerimisel alustatakse autojuhi trahvimist hoolduse tähtaja varasemaks nihutamisega. Et mitte reageerida kallakutest tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme tundlikuseks 0,7 liitrit ning väiksema õlikoguse juurde kallamisel seda lihtsalt ei arvestata, suurem õlikogus võetakse arvesse aga ca´ 5 kilomeetri normaalrežiimis läbimisel.
  

Regulaarse hoolduse vajalikkus

• Sõidukihooldus koosneb kümnetest olulistest sammudest. Regulaarselt, kvaliteetselt ja hoolega teostatud hooldustööd annavad Sulle meelerahu ja kindlustunde, et sõiduk on turvaline ning selle väärtus ei kahane normaalsest kiiremini.
  
• 
  
• Hooldus ei ole lihtsalt mootoriõli vahetus, vaid hoolikalt välja töötatud hooldus- ja kontrolltööde kompleks, mis koosneb 35 sammust. Auto regulaarne hooldamine on pika kestvuse , parima võimaliku töötamise ja riketeta sõitmise põhieeldus. Teostatud hoolduse kohta teeme vastava sissekande garantii-hooldevihikusse, mis omakorda on lisaväärtus auto edasimüügil.
  

Miks teha hooldust vähemalt kord aastas?

• Vastavalt soovitusele tuleb perioodilist hooldust teha konkreetsele mudelile ettenähtud läbisõidu järel või vähemalt kord aastas, olenevalt sellest, kumb enne täitub. Õlitarnijate soovitusi ja meie kliimatingimusi arvestades on kindlaks tehtud, et aastaga kaotavad mootoriõli ja tema lisandid oma efektiivsuse ja ei kaitse enam piisavalt mootorit. Suureneda võib kütusekulu, toimuda mootori ülekuumenemine ning enneaegne kulumine . Samuti võib mootorisse koguneda kahjulikke setteid. Väga oluline on kord aastas hooldada pidureid, kuna meie tingimustes kipuvad pidurid kinni jääma . Tagajärjeks on klotside ja ketaste ebaühtlane kulumine, pidurite tõhususe vähenemine ning müra pidurdamisel.
  

Autode tööiga, seda mõjutavad tegurid

• Auto tööiga oleneb paljugi auto omanikust ja tema „paksust rahakotist“, kuid ka mingil määral autost. Auto pidev hooldamine ja auto eest hoolitsemine tagab väikseid väljaminekuid ja auto pikka tööiga.
  

Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika

• Tööriistu ja seadmeid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt
  
• Töökoht tuleb hoida puhtana
  
• Töökojas tuleb kanda tööriietust
  
• Tööriista kasutamisel tuleb
  

veenduda selle ohutuses
Töökohad, stendid

• Tööriistad ja rakised tule seada käepäraselt ja korralikult. Töölaud hoida puhtana. Tagasi pannes peavad tööriistad olema terved ja puhtad.
  

Kanalid

• Kanaleid tänapäeval uutemates töökodades eriti ei näe. Põhjus selleks on, et kanalites on suhteliselt ebamugav töötada. Kanal vajab lisavalgusteid ja veermiku remondiks vajab ta eraldi tõstukit. Tänapäeval on kanalid kasutuses suurtemates autobaasides ja põllumajandusettevõttetes. Autobussi parkides näiteks peab igal hommikul buss kanalist üle sõitma, kus tehnik veendub et kõik tähtsamad sõlmed on töökorras.
  

• Kanalist ei tohi kunagi üle hüpata. Selleks kas minnakse ringiga või siis on kanalite vahel spetsiaalsed sillad-ületuskohad.
  
• Kuna kanal on maapinnast madalam koht, siis ei tohi kanalis töötada gaasiseadmega autodega. Gaas on õhust raskem ja vajub kanalisse ning kui seal tehnik tööd teeb, siis võivad olla sellel halvad tagajärjed.
  

Tõstukid

• Käärtõstuk
  

Käärtõstukeid kasutatakse ennekõike väiksemates töökodades, rehvivahetus punktides ja keretöökodades. Käärtõstukit on suhteliselt lihtne kautada. Ta liigub suhteliselt kiiresti üles-alla ja tema pealt ei saa auto maha kukkuda . Samuti on käärtõstuki peale ka suhteliselt mugav sõita, sest tal ei ole poste või toetus käppasid mille otsa sõita. Käärtõstuki miinus on see, et auto alla veermiku või muid detaile vahetama minna ei saa, sest auto all on liikumine suhteliselt piiratud ja ebamugav.

• Nelipost- tõstuk
  

Neliposttõstuk peab olema olemas igas ennast lugupidavas töökojas. Neliposttõstuki peal saab remontida suuremaid kaubikuid ja maastureid. Neliposttõstuki eelis ongi see, et ta kannatab suuremat raskust, auto alus on kindlam ja stabiilsem.
Neliposttõstukit kasutatakse seetõttu ka veermiku reguleerimis stendi juures ( sillastend ). Sillastendi varjandil on tõstuki plaatide sisse ehitatud pööravad ja liikuvad plaadid auto rataste kergemaks liigutamiseks. Samuti võib neliposttõstuki sisse olla ehitatud lõtkutester, millega saab veermiku lõtke tuvastada. Tavaliselt on sellised tõstukid kasutusel ülevaatus punktides.
Neliposttõstuki puudus on see, et temal on rataste üles tõstmiseks vaja ka eraldi väikest tõstukit. Seda käitatakse töökoja suruõhu süsteemist või siis käsitsi hüdraulilise silindriga.

• Kaheposti tõstuk
  

Kahepostitõstuk on kõige levinum tõstuk töökodades. Kahepostitõstuk tagab hea ligipääsu auto alla ja rataste juurde. Selle tõstuki kandevõime on tavaliselt 3500 kg ja seetõttu sellega mikrobusse, kaubikuid ja raskemaid maastureid tõsta ei tohi.
Kaheposttõstuki juures peab tähele panema kuidas sõiduk paigaldada. Sõiduk tuleb alati sõita postidest võrdsele kaugusele suunaga esiots esimesena tõstuki vahele. Kunagi ei tohi tagurdada sõidukit 2 posttõstuki vahele. Tõstuki käppasid paigaldades tuleb need asetada auto all sellisesse kohta, kus on tehase poolt määratud sõiduki tõstmise koht. Üksikutel juhtudel võib asetada käpad ka mingisuguse muu tugeva sõiduki kandevkere (sillatala) alla. Tõstuki käppade kõrgust saab reguleerida keerates neid sisse/väljapoole.

• Üheposti tõstuk
  

Üheposttõstukeid kasutatakse töökodades suhteliselt harva. Levinud on nad pigem keretöökodades, põllumajandustehnika juures (igal rattal oma tõstuk) ja autopesulates.Üheposttõstuki juures peab väga palju jälgima sõiduki tasakaalu.
Kraanad, talid

• Mitte küll kõikides töökodades, aga suurtemates on olemas kraanad ja/või talid. Enam on need tõstevahendid kasutusel just veoautode ja põllumajandus masinatega tegelevates ettevõtetes . Nendes läheb vaja kraanasid ja talisid et liigutada massiivseid masina osi või kabiine, raame.
  
• Kraanaga tõstes ja asju liigutades peab jälgima, et ükski inimene ega objekt ei oleks kraana liikumisteel ees. Kraanaga peab ümber käima väga ettevaatlikult. Kraanale objekte haakides kas siis konksude, kettide või troppidega, peab veenduma nende korralikus asendis ja kasutuses.
  
• Kraanadel on peal ka oma kontrolli kuupäev. Siis viiakse sellega läbi mõned testid ja veendutakse kraana ohutuses ja korrasolekus. Umbes nagu auto ülevaatus. Iga tõstemehhanismi peal on kirjas ka tema maksimum raskus mis ta tõsta jõuab. Seda EI TOHI mitte mingil juhul ületada.
  
• Mobiilsed hüdraulilised kraanad
  

Hüdraulilised kraanad on ette nähtud mitmesuguste autoosade nagu: mootorid , käigukastid, transmissioonielemendid jmt... tõstmiseks ja transportimiseks. Hüdraulilised kraanad pannakse tööle hüdraulilise käsiajami abil. Hüdrauliliste kraanade tõstenoolte pikkust saab muuta. Noole pikkuse muutmisel muutub kraana tõstejõud .

• Agregaaditungraud
  

Agregaaditungraud on töökojas suhteliselt vajalik töövahend . Sellega saab toestada raskemaid detaile ( käigukast , mootor, kütusepaak, sumbutaja...)
Hüdropressid

• Hüdropress on oma olemuselt tavaline tungraud , mis on asetatud kindlate raamide vahele.
  

Hüdropressi tööpõhimõte seisneb Pascali seaduses- rõhk mõjub igal pool võrdselt! Suurem kolb ja väiksem kolb erinevad teineteisest 2 korda. Kui väike kolb liigub maa x siis suurem kolb liigub maa 1/2 x, aga poole suurema jõuga.
Samamoodi toimub ka näiteks ratta käigvahetus, kus madalama käiguga peab rohkem väntama , aga kergem on. Suurema käiguga on raskem vändata, aga vähem peab väntama.
Hüdropressi kasutatakse töökojas laagrite ja pukside vahetuseks. Kuna pressis olevad jõud on väga suured (kuni 20-30t) siis on väga oluline et ei rikuks detaili ära. Väga tähtis on teada kust ja millal toestada.
Õlivahetusseadmed

• Tänapäeva autol tuleb mootoriõli vahetada 15 000 kuni 30 000 km järel või siis korra aastas. On autosid millel on õlivahetusvälp kuni 60 000 aga need pole levinud ja pigem erandid.
  

Need ajad kus iga mees ise kodus mingisuguse omatehtud kanali peal õli ära vahetas on ka möödas, sest õlivahetus protsess on läinud keerukamaks.Vana läbitöötanud õli kogutakse auto all õli kogujasse.
Uus õli kallatakse mootorisse kas eraldi anumast või lastakse suuremas töökojas tsentraalsest õli süsteemist. Suur 200l uue õli vaat asetatakse pumba otsa ja voolikute kaudu läheb õli iga töökoha juurde. Sealt saab tehnik läbi õlipüstoli täpse koguse õli mootorisse lasta. Uutemates süsteemides läheb mootorisse lastud õli kogus automaatselt arvutisüsteemi ja sealt kliendile esitatava arve peale. Kui õli on suurest tünnist otsa saanud, siis hakkab õlipüstolist tulema õhku. Õhumullide ilmnemisel tuleb katkestada õli laskmine ja seejärel asendada mootoriõli tünn.
Käigukastides vahetatakse õlisid ja vedelikke samamoodi nagu mootoris. Vana õli lastakse vanaõli kogujasse. Kuna tavaliselt asub käigukasti täiteava keerulise koha peal, siis on seda kõige mugavam teha väikese survestatud tankuriga.
Kompressorid

• Tänapäeva töökojas on enamus tööriistu ja tarvikuid käitatavad suruõhuga. Tavaliselt on töökojas üks kompressor , mis suruõhku toodab ja sealt jaguneb mööda torusid suruõhk laiali iga töökoha juurde ja/või vajaliku seadme juurde. Kui töökoda on suur või on erinevate töökohtade vahel pikad maad siis kasutatakse ka mitit kompressorit. Kompressor on seade millega toodetakse algsest vähemalt kaks korda suuremat suruõhku
  

Töökojas kasutatav rõhk jääb vahemikku 6,5 bar kuni 8,5 bar. Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu.
Kompressor ei tööta kogu aeg, vaid lülitub sisse vajadusel. Kui rõhk langeb alla 6,5 bar hakkab ta tööle ja kui on saavutatud 8,5 bar rõhk siis lülitub kompressor välja. Kui kompressor töötaks pidevalt, oleks tema tootlikus väike ja eluiga suhteliselt lühike. Et kompressorist oleks kogu aeg paras rõhk olemas, on kompressorite küljes alati paisupaak .

• Kruvikompressor
  

Kruvikompressori (tigukompressori) töö põhineb kahel kruvi moodi hammasrattal mis omavahel hõõrdudes suruvad õhku kokku.

• Ohutus
  

Suruõhk tundub süütu ja vahva asi, aga võib olla väga ohtlik. Suruõhu juga EI TOHI MITTE KUNAGI suunata inimese poole ja veel vähem ligidalt kuhugile naha pihta lasta. Samuti peab jälgima suruõhu püstoliga puhastades kuhu lendab tolm. See ei tohi lennata inimestele silma või lämmatada ning samuti ei tohi üleskerkinud tolmuga rikkuda kliendi autot!!
Meeles võib pidada vanasõna, et kui jumal oleks tahtnud et inimene suudaks piduritolmu hingata , siis oleks ta meid sellisekd ka loonud :)
Heitegaaside ärastusseadmed

• Auto põhilised väljalaske gaasid on CO2, NOx, CO, HC. On veel hulk gaase , aga nende kogused on väiksed ja kuigi nad on kahjulikud, siis neid hetkel ei vaata.
  

CO2 on gaas mida kõik teavad. Coca pudeli avamisel kuulete selle gaasi häält. Süsihappegaas on üldiselt inimesele ohutu. Inimene aga hingab hapniku ja kui õhus on CO2 liiga palju, siis inimene tunneb väsimust, iiveldust ja keskendumisvõime väheneb. Koolis on seda eriti hästi tunda, kui klassis pole vahetunnis akent lahti hoitud ja pikk tund on olnud.
NOx all mõeldakse NO2 ja NO3 ühendeid. Need on lämmastikühendid ja väga kahjulikud. Lagundavad rakke ja põhjustavad vähki
CO on vingugaas . Lõhnatu , värvusettu väga mürgine gaas. Majapõlengutes on CO ehk vingugaas enamlevinud põhjuseks milleks inimesed majadesse sisse põlevad. CO sissehingamisel ei saa inimene aru et ta seda teeb ja vaikselt jääb loiuks , ei tunne midagi ja siis jääb "magama"
HC on põlemata kütuse osakesed. Tänapäevasest diiselmootorist tulevad tahma osakesed on väga väikesed. Otse väljalaskesüsteemi juures viibides lähevad need läbi raku seina ja jõuavad 20 sekundiga ajju!!
Rehvide montaazistend

• Tänapäeva sõidukite kiire tehniline areng nõuab ka väga kvaliteetseid rehve . Mida kaugemale areneb rehvitööstus , seda kaugemale arenevad ka rehviseadmed. Kuna rehvid omavad väga olulist osa sõidu turvalisuses ja mugavuses tuleb neile pöörata ka suur tähelepanu.
  
• 
  

Samas peab arvestama, et ka parimat rehvi on võimalik rikkuda kasutades montaaziks valet või mittekorras seadet või valesid töövõtteid. Sõiduohutus ja mugavus on võimalik kaotada kasutades ebakorras taskaalustusseadet.
Rehvivahetus on töö mida igal tehnikul teha tuleb vähemalt kaks korda aastas. Rehvivahetus on suhteliselt tulutoov nii töökojale kui töömehele. Kõige olulisem on, et tehnik oleks teadlik kõikidest tema kasutuses oleva rehvivahetuspingi võimalustest. Sellisel juhul ei ole rehvivahetus üldse raske töö ja ei saa kliendi velge või rehvi ära rikkuda. Kõige tähtsam ongi algajal rehvitehnikul endale tööpingid selgeks teha. Kiirus tuleb ajapikku töötades!
Enne rehvide montaazi võiks velje või rattad survepesuriga puhtaks lasta. Esiteks aitab see säilitada rehvipinke puhtamana ja teiseks tuleb tasakaalustamine täpsemalt välja.
https://www.youtube.com/watch?v=gT4oltYbQN0 (Saab ka nii )

• Rataste tasakaalustamisstend
  

Rataste tasakaalustamine on tänapevasel autol iseenesest mõistetav tegevus. Ametlikult tuleks seda teha iga 10 000 km järel. Õigeaegne tasakaalustamine annab mitte ainult mugavuse juhile ja reisijatele sõidu ajal, vaid ka aitab tõsta liiklusohutust ning vähendada sõlmede kulumist.Rataste tasakaalustamine on sõiduki ratta balanssi viimine täiendavate kaalude lisamisega. Tasakaalustamata ratastega sõit kulutab tugevasti rattalaagreid, tõstab vibratsiooni, põhjustades ebamugavusi sõitjatele ja rehvide ebaühtlast kulumist. 5 grammi erinevust mõjub kiiruse juures 180 km/h juures nagu 5 kg!! Rattaid tuleb tasakaalustada kindla ajavahemiku tagant ja siis, kui rattad hakkavad viskuma, rehvid laiguti kuluma või kui sõidu ajal on tunda rappumist mille sagedus vastab rataste pöörlemissagedusele.Rattaid tuleb tasakaalustada ka iga kord pärast rehvide pealepanekut.
Rattasuunagu stend (sillastend)
Sõiduvahendi rataste õige reguleerimine onüks tähtsamaid momente sõiduohutuse tagamisel ja auto pikaajalisel kasutamisel. Reguleerimise täpsusest oleneb:

• rehvide kulumiskiirus / kulumisühtlus
  
• kütusekulu
  
• auto teel püsimine , 
  
• auto "käitumine" kurvi sisenemisel, 
  
• kurvis, kurvist väljumisel,  
  
• pööretel kurvidesse sisenemisel sõiduki teel püsimine
  
• silladetailide jm veermikuosade kulumine
  
• rooliratta asend
  
• autojuhi mugavus
  

Enne igat sillastendi tuleb teostada veermiku kontroll. Sillastendi pole mõtet teha kui veermikus on mingisugune lõtk või kui mingisugune puks on läbi. Tänapäevane sillastend on väga täpne töövahend ja isegi 1mm lõtku ta tunneb ära ja ei luba sillastendi edasi läbi viia. Enne igats sillastendi tuleb ka kontrollida rehvirõhku. Rehvid on osa auto veermikust ja vedrustusest ja need mõjutavad auto juhitavust otseselt. Korrektse , mudelile sobiva rehvirõhu saab teada kas juhiukse pealt, kütuseluugi pealt või siis auto manualist. Osadel mudelitel ( Toyota ) on rehvirõhud kirjas ka kindalaekas asuva kleepsu peal.
Peale veermiku kontrollimist ja reguleerimist on tagatud järgmised omadused:

• MOOTORIKÜTUST KULUB VÄHEM
  

• auto püsib hästi teel - SUUREM LIIKLUSTURVALISUS TAGATUD
  

• kerge juhitavus - auto ei "uju"
  

• parem manööverdamisvõime
  
• ühtlane rehvide kulumine - järsud pidurdamised ja rehvide tasakaalustamine ja rehvirõhud on eraldi teemad.
  

Diagnostikaseadmed

• Kaasegsetel autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on erinevate süsteemide juhtimine teostatud juhtplokkide abil. Juhtplokid võimaldavad süsteemide täpsemat toimimist, arvestades ka süsteemidele mõjuvaid välistegureid. Arvutivõrkude kasutamine autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on esitanud ka kõrgendatud nõuded neid teenindava töökoja personalile. Tekkinud on vajadus soetada erinevaid diagnoosiseadmed, tarkvarasid jms., mis nõuavad töökodadelt suhteliselt suuri investeeringuid. Kaasaegne diagnostikaseade maksab umbes 3000 eurot ja lisaks tarkvara litsents ka umbes 600 eurot. Muidugi on turul palju erinevaid seadmeid. On halbu ja on häid. Erinevad nad oma omadustelt ja lisafuntsioonidelt. Meil Eestis on levinumad diagnostikaseadmete tootjad Boch KTS, Autocom ja Launch. Igal ühel neist on oma plussid ja miinused ja ideaalis võis töökojas need 3 kõik olemas olla. Osa diagnostika seadmeid loeb paremini osasid marke, teine jälle teisi. Kus ja millal mingit seadet kasutada tuleb saab kõige paremini kogemusega teada
  

Pesuseadmed

• Survepesur muudab puhastamise oluliselt kergemaks. Pesurit valides tuleb esmalt välja selgitada selle kasutusotstarve: kas soovitakse pesta tehnikat , terrassi- või aiamööblit. Kas soetada tavakasutajale või professionaalile mõeldud pesur? Kas elektri- või sisepõlemismootoriga survepesur?
  

• Kasutatud kirjandus
  

• https://www.google.ee
  
• https://www.youtube.com/