10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ross12
Õppematerjali autor
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad
Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi. Üllatun Otto reaktsioonist ja sõnakasutusest; mõtlen, keda vanemad kurnavad, kas isa ema või vastupidi. /---/"... (.... lk.....) Koolide materiaalne baas kannatas raamatukogude puhastamise ning patriootilise sisuga inventari hävitamise tõttu. Suletud erakoolide hooned ja vara anti tihti uue venekeelse elanikkonna koolidele. Õpetajatele selgitatakse uue korra reegleid 1940. a. augustis
Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene,
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis
vustes lasteaias ja väljaspool seda. Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot- sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse. Esiõpetuse eesmärgid ei määra kindlaks, mida laps teatud vanuses peab oskama või õppima. Alushariduse raamõppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 9 Õpetajaraamat 3. TEGEVUSE ÜLESEHITUS KEELEÕPPES Lapse areng peegeldub mängus. Seepärast on lasteaias mõeldav vaid mänguline õpetus. Keel on mängu ja tegevuste saatjaks ja läbiviimise vahendiks. Järgnevalt on esitatud õpetajale abiks mõned näpunäited, mille vastu ei tohiks eksida. 1. Eesti keele tegevuse tempo peab olema aeglane, et laps jõuaks aru saada, mida
Head suhted õpilastega toovad aga õpetajale rõõmu ja energiat. Nii püsib jaks teha õpetamise keerulist tööd ja hoiduda läbipõlemisest. Järgnevad suhtlemisnipid on abiks õpilaste ja lapsevanemate kuid ka kolleegidega lävimisel. Samuti toimivad need isiklikus elus. Eks lapsed ja täiskasvanud ole igal pool sarnased – kõik me vajame tähelepanu, tunnustust ja austust. Head suhted on siirad, neis pole näitemängu. Neil samadel põhimõtetel toimivad suhted kodus kui koolis, nii laste kui täiskasvanutega. Esmapilgul võivad järgnevad näpunäited lihtsana tunduda, kuid nende rakendamine elus on veidi keerukam. Siinkohal kehtib vanasõna „harjutamine teeb meistriks“ ning kannatlikkus viib sihile. Siinkohal tasub meeles pidada, et meil on omad harjumuspärased suhtlemismustrid ja neist erinev võibki võõristav olla. Laps saab koolitarkust kõige paremini omandada siis, kui tema ümber on hästi toimivad suhted ning ta tunneb end turvaliselt
Lille tänava lasteaias olid, rauast ronimispuud ja redelid. Ükskord üks poiss ütles, et talvel on need redelid magusad ja minu ema prooviski. Aga õnnetuseks jäi ta keelt pidi kinni, kui kaua seal rippuda sai ei mäletagi,aga aeg tundus hästi pikk. Ja kuidas lõpuks lahti sai ka ei tea, aga õnnetus on meeles siiani. 2.Haridustee. Minu ema alustas oma õpinguid Rakvere 3 Keskkoolis, 1978. aastal. Koolitee oli umbes kilomeeter pikk, mööda vaikset kõrvaltänavat. Koolis käidi koos naabritüdrukuga, kes elas paar maja edasi. Rakveres käis ema ainult kaks aastat, siis kolis pere Tartusse. Seal jätkati õpinguid Tartu 5 Keskkoolis, kuni kaheksanda klassi lõpuni. Siis jätkati juba Tallinna 32 Kutsekeskkoolis, kus ema sai ka eriala. Ta õppis jalatsite õmblemist. 3.Suhtumine kooli. Pere suhtus kooli ja haridusse täie tõsidusega. Koolitöö pidi olema alati tehtud enne kui said õue teiste lstega mängima
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid