Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti (0)

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
Tänapäeva ühiskonnas on peaaegu võimatu elada ilma nutiseadmeteta. Igapäevaselt näeme me noori ja ka vanu inimesi nina telefonis tänaval vastu kõndimas. Me oleme jõudnud tehnoloogiaga väga palju edasi ja see on alles algus, kuna uute ideedega inimesi koguneb aina juurde. Enamasti me kasutame seadmeid uudistega tutvumiseks ja ka suhtlemiseks, kuid tabu ei ole nutikaid ka iseenda harimiseks tarvitada. Juba mitu aastat tagasi jõudis meieni uus asendus tavalisele paberõpikule, milleks on e-õpik. Interneti järgi on e-raamat midagi, mis võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Selline võimalus peaks siis olema kättesaadav nii telefonis, arvutis, tahvelarvutis kui ka e- lugejas . Et kõik vajalikud õpikud nendes vahendites kättesaadavaks teha, on vaja suurt hulka kogenud inimesi,
Pole kahtlust, et e-õpiku lahendus igapäevaelus kergendaks õpilaste elu mingis mõttes üleüldises visioonis. Just nimelt seetõttu, et õpikud oleks kõik ühes seadmes, lihtsalt ja kergelt kättesaadavad. Selline lahendus kergendaks väga palju õpilaste kotte ja hoiaks ära hulganisti seljaprobleeme. Lisaks oleks see õpilastele suureks heameeleks, kuna paljud ei oska enam ilma seadmeteta üleüldse hakkama saada. Just viimane punkt on ülioluline aspekt tervikus, kuna tegelikkuses müüakse seda, mis läheb inimestele peale. Seetõttu ongi kindlasti vaja keskenduda just õppivatele inimestele lahenduste pakkumisele, milleks antud juhul on e-õpiku üleüldine kasutuselevõtt.
Samamoodi nagu pole halba ilma heata, siis pole ka head ilma halvata. Kõik tänapäeva inimesed on ju tegelikult harjunud õppima vanadest headest tavalistest raamatutest. Kohati on nutiseadmest väljatulek ja selle asemel tavalise õpiku kätte võtmine hoopis suur eelis nii silmadele kui ka mõistusele. Terve elu ei tohiks ju tegelikult käia ühe nutiseadme ümber, vaid õpilane peaks ise infot omandama viisil, mida on kasutanud tegelikkuses ka ju eelnevad põlved. Miks parandada midagi, mis pole katki. Halb on ka see, et juhul, kui e-õpik on internetipõhine, siis ei saa seda näiteks välismaal või muudes levialast väljas olevates kohtades kasutada. Samas, kui paksude kaantega tavaline õpik peab vastu ja täidab oma kohustuse ükskõik kus, loomulikult juhul, kui sa ta kaasa võtad.
Rahakotti tegelikult e-õpikud väga ei paranda. Seadme soetamine ja selle korrashoid võib juba nõuda sadu eurosid. Lisaks pole kunagi välistatud ka võimalus, et kui tavalised õpikud maksavad vahel vanematele mitmekümneid eurosid, siis miks peaks e-õpikud tasuta olema. Alati on keegi, kes üritab endale kasumit sisse tuua. Samas, kui mõelda olukorrale, mille kohaselt soetab kool kõik vajalikud seaded ja ka õpikud sinna sisse, siis on olukord natukene positiivsem. Suure küsimärgi alla satub see, kas kool usaldab õpilasi piisavalt, et nende kätte usaldada tehnikavidin, mis võib maksta mitmeid kordi rohkem kui üks õpik, kuna tegelikkuses on ju nii, et kõigil ei ole vahendeid, mida koolis kasutada selleks, et seal näiteks vahetunnis õpikut sirvida. Silmas peaks siis selle vidina all kas e-lugerit või tahvelarvutit.
Kõikehõlmavaks ideeks oleks see, et koolis kasutada raamatuid, mis peaks siis kohapeal olema ja kodus kasutaks iga õpilane iseenda arvutis e-õpiku võimalust. Või siis ka vastupidi. Nii hoiaks kokku nii kool kui ka õpilane ja võimalik oleks ka see, et õpilaste mitmekülgsed võimalused parandaksid üleüldiseid õppimistulemusi ja võiksid isegi noori motiveerida. Selline lahendus hoiaks lisaks ka kokku kõigi raha ja teeks ka koolikotid kergemaks. See täidaks esialgse e-õpiku mõtte.