Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis ...
Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonideta. Objektiivsusega leitakse kaaslastega koos uusi tõdesid ja vaatepunkte arutlustes. Minu objektiivsuse taju, hinded, mida olen saanud, kuidas ise ennast hindasin. hinnangud. Infos ja meedias sõnumi sisu objektiivsus, mida tahetekase tõestada, mida mina näen ja milline on minu hinnang. Samuti kas vanemad annavad mulle ja minu käitumisele objektiivse hinnangu. Õige hinnangu andmiseks on vajalik aru saada hetkeolukorrast, tingimustest, miks asjad just juhtusid nii. Enda , oma võimete ja võimaluste objektiivne hindamine, milline ma olen, milline tahaksin olla
Kaupade ja teenuste tootjate eesmärk on teenida raha ning nende jaoks ei ole mingi patt kasutada selleks ka inimtundeid. Tõsiasi, et meediast on saanud niivõrd mastaapne ühiskonnapeegeldus, peaks kindlasti inimesi panema inimesi kriitiliselt mõtlema, kuna tänapäeval aset leidvas infomüras leidub kindlasti ka ebatõepärastel allikatel ning spekulatsioonidel põhinevaid uudiseid. Seetõttu tuleb alati kasuks kahelda pea kõiges ning uurida, mis on antud uudise eesmärgid, kelle vaatepunkte see esindab ning mis on jäänud kirjutamata. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et meedia, mis on üks ühiskonna juhtimise vahendeid, on alatihti kellegi poolt rahvani vahendatud suhtlusvorm, kus tegelikult puudub otsene tagasiside ning arutamisvõimalus. Tsensuurivormid, mis kehtisid näiteks Nõukogude ajal, on küll kadunud kuid asemele on tulnud uued ja rafineeritumad viisid inimeste otsuste, valikute ning eelistuste mõjutamiseks
tegevusaja jooksul kokku. Üldiselt tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Piiri nende vahele tõmmata ei ole võimalik. Tavaliselt astub tark ka alati tagasi, kuna kaugemalt vaadates ei õpi mitte ainult oma vaid ka teiste vigadest. Teine kokkuvõte: Tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Erinevaid vaatepunkte tekib palju. Keskkooli lõpukirjand omab võrdlemisi suurt tähtsust koolilõpetanu järgnevas elus, aga selle panevad paar paika vanatüdrukut eksamikomisjonist, andes hindeid üle subjektiivse vaatepunkti. Rumalus /peitub meie haridussüsteemi/ eespingis.
II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi. Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks. Lugu saab jutustada ka tagant ettepoole, nt kriminaallugudes, segada ära oleviku ja mineviku, ajad . Süzee on sündmuste jutustamine, mis ei pruugi olla kronoloogilises järgnevuses. Faabula on sündmuste jutustamine ajalis- põhjuslikus järnevuses. III JUTUSTAMINE Kes jutustab? Autor? Teoses võib leiduda erinevaid vaatepunkte, kelle silme läbi lugu räägitakse. Jutustaja võib olla keegi "meie" hulgast, minajutustaja, need võivad ka vahelduda. Tema jutustaja esineb sageli kõiketeadaja jutustaja rollis, kes teab kõike ja vaatab kõike sageli eemalt. Kirjanik valib sageli loo rääkijaks kas mõne oma tegelase või loost väljaspool seisva jutustaja. Siin oluline ka tekstuaalne autor.
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3
Kui 20. saj I poolel, arvati ühiskond olevat juhitav ning usuti tuleviku planeerimise võimalikusse, siis sajandi II pool näitas, et ettearvamatus maailmas tuleb toetuda omavalikutele ja otsingutele. Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tundmatusse tulevikku. Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks. Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik. Postmodernism paneb inimese paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima.
Kas ma saan Vikipeedia artikleid usaldada? Vikipeedia artiklite kirjutamine ja muutmine on kõikidele lubatud, mistõttu esineb Vikipeedias ka pealiskaudseid, puuduliku või kallutatud infoga artikleid, plagiaati ning tahtlikku info moonutamist. Seega kõiki seal esinevaid artikleid usaldada ei saa. Millistele nõuetele artikel vastama peab? Artikkel peab vastama kolmele põhilisele nõudele: 1. Neutraalsus artikkel peab kajastama tasakaalustatult erinevaid vaatepunkte ja ei tohi lähtuda autori isiklikust arvamusest. 2. Kontrollitavus kõiki väiteid peab saama kontrollida (allikatele peab olema viidatud). 3. Allikate usaldusväärsus artiklid ei ole originaalsed uurimistööd, need peavad toetuma juba avaldatud usaldusväärsetele allikatele. Mida aitab mul leida Google Scolar? Google Scholar otsib teadusartikleid, raamatuid ja uurimistöid. Kas ma leian erinevaid andmebaase ka lihtsalt guugeldamise abil?
(2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University. 1 3.11.2009 Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane:
istuda, kuhu pääsevad teised sisse ainult läbi traadita ühenduse. Näen enda ümbergi robotiseeruvaid inimesi ja kohati on see vägagi tüütav. Väga õudne on minna välja inimesega, kes pidevalt treenib oma pöidlaid ja ruineerib oma probleemide lahendamise oskust ning võimet mõelda. Probleem on aktuaalne ja varsti ka lahendamatu, sest inimkond idiotiseerub. 4. Kokkuvõte Raamat on väga huvitav ja hea lugeda. Kui ise pooldada neid vaatepunkte, mis raamatus välja toodud ja kuidas analüüsitud, siis on seda väga lihtne lugeda. Kohati jäävad arusaamatuks teemat valdava autori kasutatud terminid, mis tema ametis on vajalikud aga neid oli lihtne välja uurida. Teema aktuaalsuse ja kaasaegsuse tõttu oli sellest ka võimalik väga palju paralleele tõmmata enda eluga ning ennast ümbritsevate inimestega. Kuigi mõnel puhul oli mõnevõrra raske aru saada millele autor vihjab oli see raamat siiski lugemist väärt ja
Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist Võivad tekitada kaastunnet: vang, vabadusvõitleja Tema süüdimõistmist: pettur, varas Positiivseis tundeid: suurim, parim 18. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud; soovitatakse abinõusid 19. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) Võib anda lisateavet, vaatepunkte; loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid; tõstab uudise usaldusväärsust 20. Reklaam (ÕPIK) Eesmärk: teavitab inimst kaupadest ja teenustest ning nende kättsaamis võimalustest; mõjutab inimest valima erinevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel; kujundab inimeses uusi hoiakuid, sundides teda muutma valikuid ja ihaldama asju
9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi, kuid teoreetilised lahkhelid tekkisid õpetajal ja õpilasel juba algusest ning
aastase Mussolini fasistliku diktatuuriga, nüüd parlamentaarne demokraatia Roomakatoliiklus hõlmab üle 90% elanikkonnast Millised nad on? Eeskätt teistest sõltuvad Sooviga leida teiste silmis head hinnangut Lojaalsed perele, sõpradele ja naabritele Vanuse ja võimu suhtes tuntakse suurt austust, mehed äriasjus kindlasti suurema võimuga Lõunapool riskikartlikumad kui põhjas Suhtumine "siin ja praegu ning nii hästi kui võimalik" Võivad oma vaatepunkte väga elavalt ja raevukalt peale suruda Kuidas midagi tehakse võib olla palju tähtsam kui lõpptulemus (pakend tähtsam kui sisu!) Asjade tegemiseks "õiged" ja "ebaõiged" moodused Tervitamine ja tutvustamine Enamik itaallasi ei räägi inglise keelt (pigem piirkonniti prantsuse või saksa keel) Võõrastega austav pöördumine signore (härra), signorina (proua) + perekonnanimi Oota alati ära, kuni Sind võõrastele tutvustatakse!
Musta mõttemütsi mõtlemine ei ole tasakaalustatud. Musta mütsi puhul tunnetab aju kõikvõimalikke ohte, probleeme ja takistusi. Musta mõttemütsi omapära vabastab mõtleja vajadusest olla õiglane ja näha korraga probleemi mõlemaid külgi. Musta mütsi kasutamisel julgustatakse mõtlejat olema nii tähelepanelik kui võimalik. Kuigi see tundub ahvatlev, ei ole lubatud musta mõttemütsi juures laskuda vaidlusesse. Välja võib tuua kõik protsessivead. Erinevaid vaatepunkte väljendavad paralleelsed avaldused kogutakse kokku. Lõpuks peaks olema selge skeem võimalikest probleemidest, takistustest, raskustest ja ohtudest. Neid võib klaarida ja viimistleda. Kuigi must mõttemüts on suurepärane, võib tekkida oht selle liigkasutamiseks ja kuritarvitamiseks. Lihtsam on olla kriitiline kui pakkuda uusi lahendusi. Musta mõttemütsi liigkasutus ei ole kasulik. Mõnikord on see lihtsalt egost kannustatud
käsipuud pidi alla laskmine; ümbermaailmareisi muljed; napisõnaline naljavend; mitu miljonit külastajat; kolmetuhandes pealtvaataja; poolsurnud mägimatkajate väliööbimine; ligi kahe kilo raskune lihatükk; läbi põranda vajunud raudkonstruktsioon; tagahoovide mitmepalgeline elanikkond; erisugune lähtekoht; üheperemaja; ainiti kaugusesse vaatav poisslaps; vastama asuv paljusõnaline noormees; meestesärkide väljapanek; leiubüroo avariiulil; vaatepunkte on erisuguseid; 25-liikmelise meeskonna kaotusseisust väljaaitamine(või lahku); lasteriieteosakonna näitusmüük; maa ja taeva vahel olemine; rääkis noormehega neljasilmajuttu; imearmsa maatüdruku rumalavõitu käitumine; jõukatsumine põhjapanevate uuendustega; roheliseks värvitud maja sein; kontserdisaali pöördlava; mõnisada viisakusvisiidi tegijat; koolidevahelised meistrivõistlused; aitas silmas pidada uusi asjaolusid;
Enamasti kirjeldatakse Schielet kui traumeeritud isikut, kes kasutas autoportreede tegemist väljendamaks oma ängi. (Blackshaw 2007). Alates 1909. aastast hülgas Schiele klimtiliku elegantse lineaarse selguse. Tema jooned muutusid õrnadeks, fragmenteerituteks ja samal ajal olid just kui kokkusurutud: kord katkesid, siis jälle tugevnesid, sõltudes detailidest, mida kunstnik tahtis rõhutada. Schiele hülgas ka tavapärase perspektiivi kasutamise, muutes vaatepunkte- ja nurkasid nii, et figuurid piltidel nägid välja deformeeritud ja väänlevad. (Steiner, R. 1993) Joonis 3. Istuv paar aka Egon ja Edith Schiele (allikas: www.egon-schiele.net/) ,,Istuv meesakt" (autoportree) eraldab n-ö Schiele loomingut Klimtist, märkides tema loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära
nagu meie seda oleme harjunud nägema. Raamatut lugedes tekibki tunne, et kas tõesti on senine õpetatu vale ja anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti. Ühest küljest on antud vaatenurk ja uuring uus ja huvitav, teisest küljest aga tundub see liiga utoopiline. Ta justkui tõestab kõike, kuid see jääb ikka nagu õhku rippuma. Samas ütleb Remmel, et ta ei ürita uue paradigmaga purustada vanu, vaid nihutada paradigma vaatepunkte. Siiski meenutab Mõistatuslik Muinas- Eesti vägisi neid kirjutisi, kus räägitakse, et UFOd on seotud inimkonna tekkega. Esimesel Eesti Vabariigi ajal oleks selle raamatu kohta öelnud ajaloolane Hendrik Sepp järgnevalt:,,Distsiplineerimatul fantaasial ei või ajaloolises uurimistöös paika olla".Kuna Maie Remmel ise on teadusloolane, siis üritab ta oma kogemusi ära kasutada, kuidas teadust kirjutatakse. Raamatus esitab ta oma nägemuse teadusest, millest ta ka lähtus teost kirjutades
Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust. Seetõttu on Undi loomingut raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. "Undi kui kirjaniku suur anne on teha oma raamatukogu baasil uut kirjandust. Ta kasutab kõik ära, ready-made technic on tema loomingus olulisem kui ühelgi teisel eesti literaadil," hindab kolleeg Mihkel Mutt (Mutt, 1990). "Ega kõiges selles, mis Unt on
Tänu kirkatele värvidele ja läbipaistvatele klaasidele omandasid erilise sära ja kirik täitus fantastilise ebamaise valgusega. Siiski polnud vitraazakende ülesanne kirikuid kaunistada vaid need on mõeldud religioossete jutustustenda ja neid oli võimalik ''lugeda''. Kompositsiooni põhimõte - igale objektile on oma ruum, kujutis on teispoolne, jumalik pinnalisus, tinglikkus. Kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber. On palju vaatepunkte, ümberpööratud perspektiiv, vaatajale tuleb anda selge ülevaade. Keskne tegelane on keskel, teistest kindlasti suurem ja ei ole teiste tegelaste varjus, üldiselt otsevaates ja staatiline. Kõrvaltegelased on ääres ja tunduvalt väiksemad, mõnikord profiilis, liikuv ja võib ka kattuda teiste figuuridega. Miniatuurmaalide areng - leidub piiblites, kroonikates, rüütliromaanides. 13. sajandi alguses oli prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood. Juhtivaks
Üldmulje monumentaalne, dekoratiivne - peensused, rafineeritus. Kujutised ikonograafiliselt paigas atribuutika - figuuride paiknemine - värv Kompositsiooni põhimõte: 1. igale objektile oma ruum 2. kujutis teispoolne , jumalik pinnalisus, tinglikkus 3. ruum kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber - palju vaatepunkte - ümberpööratud perspektiiv - aja- ja ruumipidevuse puudumine - anda vaatajale selge ülevaade. Jätkuv miniatuurmaali areng - Piiblid, kroonikad, rüütliromaanid. Tahvelmaal hakkab levima just hilisgooti perioodil. 14-15 sajandil kasutatakse tahvelmaali just altarite juures. Levinuim selleaegne altaritüüp on tiibaltar - hilisgooti altari tüüp, mis koosneb predellast, korpusest, selle külge kinnituvatest tiibadest ja vahel pealmikust. Tiibu
Kafka romaanides on hoiatavaid vihjeid totalitaarsetele ühiskondadele, mis õige varsti pärast ta surma tekkisid (Venemaa, Saksamaa). Kafka peategelased on ilma minevikuta, nende varasemast elust ei saa teada midagi. Kafka paneb tegelased käituma unenäoloogika järgi - ehk loogika puudumise järgi. Aga need ootamatud hälbed loogikast paigutab autor loogilisse argielulisse ümbrusesse. Saksa Thomas Mann - "Võlumägi". Tema kirjanikutugevusi on algusest peale osata sügavuti erinevaid vaatepunkte, neile iseseisev elu anda. Autor oli romaanis olemas, aga ta ei surunud iseenda vaatepunkti oma tegelaste vaatepunktidele peale. "Buddenbrookid" alapealkirjaga "Ühe perekonna langus" - üksnes materjalismil põhinev areng ühiskonnas ammendab end varem või hiljem, sisemine kriis viib hingeotsinguteni - seega oma klassist väljalangemiseni. Mann etendab juhtivat osa 20.sajandi ideoloogilie ja filosoofilis-intellektuaalse romaani kujundamises
Lisaks sellele, et need reeglid toovad nähtavale lapse konkreetsed loogilised operatsioonid sotsiaalses sfääris, pakkusid nad Piaget'le mudeli moraalsuse arenguks, sest lapsed peavad allutama oma soovid ja käitumise sotsiaalsele grupile. Lapsed lähtuvad tegevusele hea või halva 6 hinnangu andmisel tegija kavatsustest sotsiaalsete reeglite raamistikus. Lapsed arvavad, et kõik, mis rõõmustab või rahuldab teisi on hea ning nad suudavad võtta arvesse teiste inimeste vaatepunkte ja kavatsusi. Samuti leiavad lapsed, et hea on sotsiaalse korra säilitamine ja oma kohustuste täitmine. Inimelu väärtust mõõdetakse sellega kuivõrd see inimene on lapsele sümpaatne. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) Näitena tõi Piaget välja järgmise loo: John lõhkus kogemata ära 15 tassi. Henry lõhkus meelega ära 1 tassi. Kes on halvem John või Henry? Seitsmeaastased lapsed valivad Johni. Nende arvates sõltub vastutus tekitatud kahju suurusest
otseselt küsimusi, mis kriitikuile isiklikult hetkel enim korda lähevad. Nii nagu ajalugu ei eksisteeri iseenesest objektiivse tõena, on suhteliselt raske seda leida ka mõnest kunstiteosest. Kunstiteose analüüs sisaldab seega paratamatult analüüsija autoripositsiooni ehk vaatepunkt kellegi teise (autori) positsioonile, mis lugejateni jõudes loob veel omakorda loendamatul hulgal erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose vaatlemisel ja analüüsimisel on olulisel kohal niiöelda äratundmise fenomen mida enam tunneme teosel ära aspekte endast ja ümbritsevast, seda rohkem suudame kunstiteosega suhestuda
,,Naised armastavad ainult neid, keda nad ei tunne"Petsorin ,,Mu armas,ma ei salli inimesi sellepärast, et neid mitte põlata, sest et muidu kujuneks elu liiga vastikuks farsiks"Grusnitski ,,Mu armas, ma põlgan naisi sellepärast,et neid mitte armastada sest muidu kujuneks elu liiga naeruväärseks melodraamaks"Petsorin 8.1. Teised teosest Oskar Kruus: Imetlesin romaani "Meie aja kangelane" moodsat kompositsiooni ja jutustaja vaatepunkte (Mõjunud...2008.Mõjunud raamatud. http://www.sirp.ee/2000/28.04.00/Kirjand/kirjand15.html). T.J.Binyon:Lermontovi tehnika on üllatavalt keeruline, mis on andnud edasiarenduse Vene kirjanduse romaanidele. Lermontov mitte ainult ei paiguta ümber kronoloogiat,et saavutada oma tulemust; võrdselt geniaalne viis kasutada erinevaid kaasaegseid kirjanduszanre....et luua lõpus tervik (A...2008
Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Petrarca - personaalne religioon - elu siin ja pärast, inimese potentsiaali kaotamine. Pico - inimene on vaheaste looma ja ingli vahel. peaks kõiki vaatepunkte objektiivselt uurima, eesmärgiga avastada, mis on nendes ühist. Luther - patu eest karistada, protestantism, piibli tõlge, sünge, halastamatu. Erasmus - fanatism jama, Jeesuse lihtne elu - fanatism -> sõjad. Occam - uskus, et me võime usaldada oma meeli selles osas, milline maailm tegelikult on; et me võime maailma läbi vahetu kogemuse tundma õppida ning ei pea muretsema selle pärast, mis jääb meie kogemusest väljapoole
Ka emotsionaalselt rasketest asjadest rääkides säilitab Marju tasakaaluka, analüüsiva ja omamoodi sooja hoiaku. Sinise ja punase alge vastandumine ja tasakaal avaneb lugejale nii Marju Lauristini eluraamatus kui ka kogumiku artiklivalimikus, mis hõlmab arutlusi ja analüüse kirjandusest ja teatrist, kultuurist, meediast ja poliitikast, eestlaste identiteedist ja vastutusest. Tsitaat "Me ootame teistelt mõistmist, mõistmata ausalt iseennast ja ette kujutamata teiste reaktsioone, vaatepunkte ja väärtusi. Eesti riigi selge ja arusaadava ajaloonägemuse ja tulevikusõnumi puudumine nii oma rahvale kui maailmale on muutunud viimaste sündmuste käigus piinlikult läbinähtavaks. Kurvalt sümboolne on luuletajast rahvastikuministri juhtimisel sõnastatud rahvusvahelise teavituskampaania pealkiri "Unustatud rahvad". Selmet vaba rahvana vastu võtta avatud maailma uusi väljakutseid, tegeleme uute müütide
3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormiks ja ühiskonna arengu peamiseks teguriks Fideism - filos õpetus, mis seab usu teadmistest kõrgemale v. püüab religiooni seisukohti teadusetaoliselt põhjendada 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda kompleksem käsitlus. Näiteks ettevõtet võime vaadelda majanduslikus aspektis: palju tal on raha ja muid ressursse, palju toodangut annab. Majandusliku problemaatika vastassuunal on aga sotsiaalne problemaatika ning rahuldav on ainult sotsiaalmajanduslik otsus ja mitte üks või teine. Kui meil on vaja kokku leppida mingis kokkusaamises, siis lepime kokku nii aja kui ka koha, seega teeme otsuse aeg-ruumis. Võibolla on kokkusaamisel vaja midagi teha, mis nõuab mingisugust tehnikat,
kirjutas päris tulise artikli, kus soovitas Rooseveltil seda avalikult tunnistada, mitte tal kõrva sosistada. Sellest ei lasknud Roosevelt ennast aga häirida, sest oli käsile võtnud ka ,,New York Herald Tribune'i" publitsisti Walter Lippmanni, kes avaldas temast seeria artikleid, väljendades kodanlike liberaalide meeleolusid. 2. veebruaril New Yorkis esinesed vastas Roosevelt Hearstile, kus ta analüüsis kõiki Rahvasteliidu vaatepunkte, positsioonide muutmine põhjustas väikese tormi internatsionalistide ja enam mitte eriti arvukate Wilsoni austajate hulgas, kuid nad ei olnud ohtlikud. Tähtsam oli see, et selle teoga sai ta Heartsi enda poolele. Niisama edukalt kui kandidaadi ideeline rikastamine arenes ka eeskujulikult korraldatud organisatsiooniline töö. Teda tõotasid konvendil toetada kõige erinevamad parteikaaslased äärmistest parempoolsetest kuni liberaalideni välja. Valimisvõitlus nõudis aga raha, mida
selle piire, mis pole materiaalne. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism on teaduse perversioon(loomuvastasus) Fideism-maailma tunnetus, mis välistab igasuguse tunnetuse ja jätab ainult usu 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda komplektsem käsitlus. Näiteks ettevõte: võime lähtuda majanduslikult, sotsiaalselt, ajaliselt, tehnoloogiliselt( siis ka ökoloogiliselt), õiguslikult ja poliitiliselt, kultuurselt jms 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks. Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine; Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista;
jutustajaga romaan on tavaliselt liikuv erinevad tegelased tutvustavad lugejale maailma oma silmade läbi sündmused avatakse mitme nurga alt. Siirdkõne kaudne monoloog, tegelase mõtted avatakse läbi jutustaja. Kõiketeadev jutustaja on sama, mis tekstuaalne autor. Teose analüüsis on vaja silmas pidada: Kelle vaatepunktist mis sündmus on esitatud Mitu erinevat vaatepunkti esineb Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi, millise tegelase vaatepunkte edastakse kõige rohkem. Kellele ei anta üldse sõna Proosateose tegelased Tegelased on kõige olulisemad komponendid nad viivad tegevust edasi, mille kaudu areneb ideestik. Tegelased jaotuvad: Peategelased kannab teose ideelist põhiraskust, juhivad sündmustikku Kõrvaltegelased peategelase teenistuses sündmuse edasi viimises Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt
Vastuvõtt takerdub, hakatakse juurdlema öeldu sisu üle. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Esile kerkib keelekasutuse eneseleosutav roll: maailmale osutamine ei ole vahetu ja igapäevane, vaid toimib poeetilise väljenduse vahendusel, värskelt. Kujund virgutab süvenema: teksti uuesti üle lugema, autori taotlusi avastama, kaasa mõtlema.kujund kehtestab ootamatuid seoseid sõnade ja nähtuste vahel, loob uut teadmist ning pakub teisi vaatepunkte. Kõnekujundeid: epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale; võrdlus: kõrvutamine ühistunnuse alusel; metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti; isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule; allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta; ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes; metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb
arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kirjandusloolisus sündis romantismiga
karakteristikutele tuleb anda koefitsendid (kui tähtsad need karakteristikud on) kõikidele karakteristikutele anda skaala, siis tuvastada milline on reaalne olukord (punktid skaalal) = probleemi strukutuur - see osa, millega ideaal lahkneb reaalsusest, käsitletakse probleemina ideaal on see mis on mõistlik IDEEALI viis küsimust : 1)mis see on, millest me üldse räägime / küsimus definitsioonist? (leida küllalt palju vaatepunkte) 2)kuidas asi kujuneb/kujunes? 3)dünaamika- kuidas asi funktsioneerib, muutub ja areneb? 4)millest asi sõltub? (nt millest sõltub hea jurist?) 5)mis omakorda sellest vaadeldavast fenomenist sõltub? KODUS: graafilise mudeli koostamine jurist kui probleem, ideaal mis avatud läbi karakteristikute, millistele karakteristikutele peaks vastama ideaalne jurist? teha endale selgeks mõisted “analüüs” ja “süntees”
· Draama ja teatri omavaheline erinevus kõnes: üks on kirjalik, teine aga suuline. 50. Millised on näidendi tekstikihid? Näidendi tekstikihid: 1) põhitekst (dialoog/monoloog) 2) sekundaartekst (remargid) 51. Mis on dialoog, repliik, remark, polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi. Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. · Nõuab nii ühendavat kui eristavat (s.t erinevate seisukohtade) kokkupõrget. · Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega (ei saa analüüsida lahus tegelase ja olukorra analüüsist) · Tähtsaim karakteerimisvahend (kõne loob tegelase ja vastupidi) · Kahekõne sõltub: tegelaste arvust tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust,
eelarvamusi jutustuses, nii et oleks võimalik avastada nende väärsust. Järgnevalt tuleb vaadata teksti keelekasutust - kas tekst kasutab traditsioonilist ja harjumuspärast keelt, mis on seotud meeste korraga või on keelt kasutatud ebaharilikult ja nii, et see ühildub naiste korraga. Märgid ebaharilikkusest hõlmavad häälte kaotust või paljusust jutustuses, pilamist, väljenduse voolavust, kordusi, liialdusi, kapriisitsemist, mitmeid vaatepunkte jne. Viimaks tuleb lugeda silmas pidades ainult kahte asja - sümboolset ja kujuteldavat. Sümboolne sisaldab jutustuse ja jutustaja eraldumist prototüübi kehast sümboolse patriarhi hirmu all. Kujuteldav kord soovitab jutustust või jutustajat täielikult samastada prototüübi kehaga, ilma igasuguse hirmuta patriarhi ees. 9 3. 2. Põhimõisted 9 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html (dr Visam Mansuri)
seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. 16 Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. 17 Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? 18 19 20 21 Kaanon. Mis on kirjanduskaanon
Selektiivne süžee Ajaliselt ühtne Kulminatsioon + tagasivaated 1 peategelane, 1 tegevuskoht, 1 vaatepunkt Vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis Suletud v avatud – kas puänt on v ei Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu – sisemine ajalugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa, ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu), piiritletakse kultuuriliste joonte kaudu ajaperioodi Kirjanduslugu kui kirjanduse suhe ajalooga – ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Iseloomulikud jooned:
kaasteksti lugedes, mis omakorda viib järgmiste küsimusteni, mis jällegi sunnivad teosest või kontekstist vastust leidma. Kolm dialoogivormi ei järgne tingimata üksteisele, vaid võivad aset leida samal ajal. Dialoogilise vaatamise puhul on olulisim, et kunstiteost ja dialoogipartnerit käsitletakse võrdväärsetena ning nii muuseumit kui kultuuripärandit nähakse avatuse ja külalislahkuse kehastusena, mis aktsepteerib kõiki erinevaid vaatepunkte ja seisukohti. Erinevalt VTSist, milles õpetaja juhib teose vaatamist avatud ja täpselt planeeritud küsimuste abil, suunab dialoogiline vaatamine ka õpilasi küsimusi sõnastama ja neile vastuseid otsima. Dialoogiline vaatamine on tegelikult väga loomulik tegevus, me oleme pidevalt endaga intramentaalses dialoogis, aga kunsti vaatamise meetodina vajab see pisut julgustust, et õpilane ei häbeneks küsimusi esitada ja julgeks arvamust väljendada.
justkui jumalik pilk, kelle vaatepunkg on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejale jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida, või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. SIIRDKÕNE- kaudne sisemonoloog - jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. Piiratud teadmistega jutustaja- jutustaja, kes ei tea kõike ja vahendab vaid tegelasi ja nende vaatepunkte. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama, mis tekstuaalne autor - tema kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Samas piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida. Teost analüüsides on oluline silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus on esitatud. ! *Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? ! *Kuidas tegelas(t)e vaatepunkti kasutatakse, kas jälgitakse vaid tegelase pilku või edastatakse ka tema mõtteid ja tundeid?
2 saajat: mõjutab teda · Faatiline funktsioon - Kontakti loomine + säilitamine kõnetused, nimede nimetamised, noogutused · Metakeeleline funktsioon - Kood seletatakse mingeid sõnu, nähtuseid, mõisteid. Keel keele taga. · Poeetiline funktsioon - Teade poeetiline funktsioon Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub: tegelaste arvust, tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust, konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: o Kõnelejate arv. (Duoloog, dialoog - kahekõne. Polüloog - mitmekõne.) o Repliikide pikkus.(Repliik - ühe kõneleja kõnevoor.) kes kui pikalt räägib o Teksti jagunemine tegelaste vahel. o Repliikide sidusus
Testida ülesannetega, mis on sõnastatud lapsele igapäevaelust tuttavates sotsiaalsetes terminites. Donaldsoni ekkksperiment lapseea egotsentrismi kohta (lapse ülesandeks on peita nukupoissi ühe või 2 politseiniku eest): DONALDSONI KRIITIKA II Tema uurimuses lapsed määretlesid u. 90% juhtudest õigesti. Neid tulemusi ei saa kooskõlastada Piaget teooriaga. Aga uurijad peavad vastama 2 küsimusele: 1) Kas laps on teadlik sellest, et eksisteerib tema enda oma sõltumatuid vaatepunkte ja 2) Kas laps oskab ette kujutada, mida keegi teine mõnest teisest asukohaks näeks. 3) Cox arvates nukk (politseinik) ja „kolme mäe“ testid testivad ikka erinevaid perspektiivne (nt...) SOTSIO-EMOTSIONAALNE ARENG IMIKUEAS JA LAPSEPÕLVES Imikutel on juba esimestest elupäevadest peale kalduvus inimeste nägusid vaadelda. Isegi mõne minuti vanused vastsündinud vaatavad kauem skemaatilist nägu kui segamini aetud sümboleid. Imikud kipuvad ka näoilmeid jäljendada.
raskendatud. Lahendatakse läbi selle, et vaadatakse üle mõlema poole vajadused ja nende rahuldamise takistused. Väärtuskonfliktid on põhjustatud erinevatest kriteeriumidest ideede või käitumise hindamisel (erinevad eluviisid, ideoloogiad, maailmavaade, religioon). Väärtuskonflikti kontrollimine taandub konfliktsete väärtustega seotud vajaduste ja nende rahuldamise takistuste uurimisele. Otsi uusi vaatepunkte ja selgita välja tõeliselt olulised väärtused. Väldi probleemi väärtuskeskset sõnastust. Otsi üldisemaid eesmärke, mida kõik võiksid jagada. Suhtluskonfliktid tulenevad tugevatest tunnetest, väärtajust, kesistest suhtlusoskustest, eelarvamustest, korduvast negatiivse mõjuga käitumisest, iseloomu-isiksusetüüpide sobimatusest või üksteise vääritimõistmisest. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusel tekkinud pinged pärsivad ratsionaalset käitumist.
1. Assüüria kaupmeeste kiilkirjas dokumendid, n-ö Kapadookia tahvlid 2. Hetiitide kiilkirjas arhiiv, mis leiti hetiidi riigi pealinnast, Boghazköy'st 3. Hetiitide hieroglüüfid Esimesse gruppi kuuluvad dokumendid sisaldavad endis peamiselt kaubandusega seotud kirju, lepinguid, äritehinguid ning juriidilisi eeskirju. Esmapilgul ei pruugi need tunduda kuigi huvitavad, kuid tegelikult on need just ühed huvitavamad avastused, mis selgitavad paljuski religioosseid ning ajaloolisi vaatepunkte koos koha- ning isikunimedega. Teine kirjutiste grupp hõlmab endas peamiselt nii religioosseid dokumente kui ka ajaloolisi, kirjanduslikke ning haldusõiguslikke ja juriidilisi tekste. Kõige olulisem on vast see, et need tekstid on kirjutatud Vana-Babüloni kiilkirja mudeli järgi. Et keelt õppida, kasutati sumerite "sõnaraamatuid", sest akadi keelt kasutati palju tollases majanduses. Kolmandast grupist pärit tekstid on on kirjutatud hieroglüüfides, mis olid Indo-Euroopa päritolu.
Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta:
Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta:
Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esil olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) • esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G. Suits „Eesti kirjanduslugu“
▪ nt kontrolliti nii, et müntide vahesid suurendas mänguasi, mitte täiskasvanu, siis andsid lapsed kiiremini õigeid vastuseid ◦ objektide tajumine oleneb lapse taustast, kultuurist ▪ nt Mehhiko lapsed, kes pidid savist vaase tegima, said paremini aru, et objekti suurus ei olene ainult ühest näitajast (nt kõrgusest) ◦ egotsentrilisus – Piaget' katse oli liiga keeruline ja igav, kergemate puhul lapsed suutsid näha ka teisi vaatepunkte ▪ monoloogi pidamine areneb kommunikatiivsest kõnest, mitte vastupidi ▪ lapsed oskavad näha ja arvestada teisi vaatepunkte, kuid see oskus ei ole väga arenenud ▪ alates 4. eluaastast saab laps aru, et kõik asjad ei ole elus, elu omandatakse vaid teatud objektidele, samuti saab aru näivuse ja tegelikkuse erinevust nt Carey (1985)- kassile ette koeramask, ning küsiti, kes see on ja kellena ta näib, 3-
Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses
kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjanduse väärtus - teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus. Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne
Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja assimileerida kristlikku maailmanägemusse. Martin Luther (1483-1546) Augustiinlaste preester. Kõik mida inimestel on vaja teada maailma kohta on kirjas Uues Testamendis. Inimestele ei tohiks anda võimalust põgeneda oma pattude eest läbi indulgentside. Soovis personaalsemat religiooni, kus iga inimene on vastutav jumala ees. Protestantismil 2 negatiivset aspekti:
annaabi.ee 
