← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu
· · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off)
1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada
eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta)
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles"
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi
toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest)
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused
JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja
Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel right product in the right quantity and in the right condition at the right place
lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia
ettevõtte sees ja nende vahel. Tänapäevast tarneahela juhtimise kontseptsiooni võib vaadelda kui äritegevuste integratsiooni lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see tagaks toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile. Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tarneahela juhtimise põhiprobleemiks on logistika kogukulude optimeerimine. TJ põhiküsimuseks on uurida materjali, info ja rahavoogude liikumist alates tooraine hankimisest kuni toodete jõudmiseni lõpptarbijani. Eesmärgiks parandada kauba-, materjali-, ja infovoogude liikumist tarnijalt lõpptarbijani ning seejuures peaksid vähenema tarnekulud kavandatud teenindustasemel. TJ tegeleb vahetussuhete juhtimisega. 2. Esita 4 tegurit, mis panustavad tarneahelates piitsaefekti tekkimisele ja/või võimendamisele ning
2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ...................................................................................
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
Edu faktoriteks on: · informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav · planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused transport, ladustamine, jaotus jne. 9) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: tihedus
Tihedus massi ja ruumala suhe Väärtus väärtuse ja kaalu suhe Asendatavus Lastitavus ehk ruumalakasutus tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi Vastutusrisk, kahjustatavus Kaubakäsitluse lihtsus Toote eriomadused 4) Turust lähtuvad kulu mõjutajad lk 225-226 Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase Turgude asukoht Mastaabisäästuefekt Energiahinnad Vedude tasakaalustatus Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227 Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms)
kolme reaga tellimuse korral viie reaga tellimuse korral seitsme reaga tellimuse korral 6. Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised? 10% - 20% 20% - 30% 30% - 40% 40% - 50% 4. SAADETISTE PAKKIMINE 1. Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud? plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu plastikust kaubaaluste kasutamisvõimalused on piiratud, kuna nendega ei ole lubatud vedada ja käsitseda toidukaupu 2. Millisest materjalist kaubaalused on kõige vastupidavamad, ohutumad, hügieenilisemad 7
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
hakanud konkureerima terved tarneahelad. See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas protsessipõhise firmadevahelise juhtimisega, kus pearõhk lasub usaldusel, koostööl ja tihedatel isiklikel sidemetel. Seda uuenenud juhtimisliiki võib nimetada ka tarneahela juhtimiseks (supply chain management).(Rannus,R.2003) 1. MIS ON TARNEAHELA JUHTIMINE? Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. Samuti kuulub tarneahela juhtimise alla olulise osana tegevuse kooskõlastamine ning koostöö tarneahela partneritega, kelleks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda poole logistikateenuse osutajad ja kliendid. Oma põhiolemuselt integreerib tarneahela juhtimine pakkumise ja nõudluse juhtimise ettevõttesiseselt ja ettevõtete vahel. See on integreeriv funktsioon, mille esmaseks vastutusalaks on peamiste ärifunktsioonide ja protsesside ühendamine
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K 09 KÕ 2 Hanna Kuldsaar TARNEAHELA JUHTIMINE Ainetöö Õppejõud: Tiit Piirimäe Mõdriku 2011 1. Tarneketi Juhtimise Spetsialistide Halduskogu määratleb logistika ja tarneahela juhtimist ja nende tegevuspiire järgmiselt: · Logistika juhtimine tarneketi juhtimise see osa, mis planeerib, realiseerib ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud infovoo edasi- ja tagasisuunalise liikumise ning ladustamise tasuvust ja tõhusust lähte- ja tarbimiskoha vahel klientide vajaduste rahuldamiseks. · Tarneketi juhtimine hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi
1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3