EESTI ÜHISKOND JA HARIDUS - 2015 (0)

Tallinna Ülikool Rakvere Kolledž
Sotsiaalpedagoogika SP I
Merike Morozov

EESTI ÜHISKOND JA
HARIDUS - 2015
Raamatu kokkuvõte
Rakvere 2010

EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015

Traditsiooniline kool

Ülekaalus on avalik haridus . Hariduskohustus on 12 aastat. Haridusalased otsused tehakse põhiliselt riiklikul tasandil ja tsentraliseeritult, omavalitsustel ja kodanikeühendustel on pidev toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega.
Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest.
Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on faktiteadmistele, mälule ja reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool – klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad.
Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest.
Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne ,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures.
Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks.

PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI

Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi-ja alushariduses. Koolikohustuse täitmatajätmisele ei ole suudetud piiri panna. Tänavail hulguvad endiselt lapsed, kelle koht on põhikoolis. Eliit - ja tavakoolide õppekavades ja õpikeskkondades on tekkinud põhimõttelised erinevused. Õpetaja prestiiz on suhteliselt madal, välja arvatud eliitkoolides töötavatel õpetajatel.
Keskhariduse ümber on pikemat aega käinud omamoodi rebimine. Rahva enamik püüab oma lastele anda üldist keskharidust gümnaasiumites, sest ebastabiilses ühiskonnas on see parim, võimaldades õpinguid jätkata kõigis kõrkkoolides ja erinevail erialadel. Samal ajal on võetud üldine suund kutsekeskhariduse laiendamisele, millest on eriti huvitatud ettevõtjad.
Kõrghariduses on laienenud kutse - ehk rakenduskõrgharidus. Täiskasvanute haridus on viimase paari aastakümne keskel pidevalt laienenud.
´´TURUHARIDUS´´ JA ELIITKOOLID
Eraharidus laialdaselt levinud ning hõlmab 45 - 50% gümnaasiumi - ja kõrgharidusest.
5 - 7-aastaselt kasvatusasutused on kujunenud eelkooliks.
Väikesed maa - algkoolid on enamalt jaolt välja surnud.
Põhiharidus on üldiselt kättesaadav ja kohustuslik, väljalangevus, mis oli enneolematult kõrge sajandivahetusel, on viidud miinimumini.
Gümnaasiumiharidus on erinäoline regiooniti ja linnaositi.
Kõrgharidus andvatesse õppeasutustesse saavad asuda vähem kui pooled kevadistest lõpetajatest. Paljusid erialaseid eelistavad gümnaasiumilõpetajad omandada välismaal.
Täienduskoolitus, täiskasvanukoolitus. Kitsas ring firmasid, kes on suutnud oma nime all läbi luua maailmaturul, on kujunenud tõeliselt õppivateks organisatsioonideks.
Õppija - õpetaja suhe on erinev erinevat tüüpi ja erinevat pedagoogilis - filosoofilise taustaga koolides .
Haridusotsustuste mehhanismis on suhteliselt oluline koht mõjukate tööandjate baasil / toetusele kujunenud kodanikeühendustel.
Kasvatuateadus / haridusteadus on suhteliselt väiksearvulise teadlaskonna käes, kes on finantseeritav valdavalt edukate firmade poolt ning töötab eelkõige eliitkoolides.

ÕPI-EESTI

Alus, põhi - ja keskharidus on liitnud üheks üldhariduskooliks, mis on viinud individuaalsete õpiteede kujunemiseni juba varasest east alates. Kool on avanenud ümbrusele ja tööelule : paljud koolid tegutsevad kohaliku info - ja koolituskeskusena. Suured muutused on läbi teinud keskharidusele järgnev haridus, sealhulgas kõrgharidus. Kõige olulisem on aga hariduse, teaduse, tootmise ja ühiskondliku elu omavaheline integratsioon.
Täiskasvanukoolitus on massiline ja läbi põiminud inimeste töö ja igapäevaste tegevustega.

ÕPETAJA JA ÕPETAJA KOOLITUS-2015

Õpetajaga seoses tuleb pidada silmas mõnda asjaolu :

• Eesti õpetajaskondsisaldab inimesi ja professionaale peamiselt kahe erineva taustaga ; neid kes, on saanud oma peamise üldise professionaalse ettevalmistuse Eesti (kõrg)koolides ja teisi , kellele hariduselu möödus erinevates NSVL paikades.
  
• Praegu on suur hulk õpetajaid, kes on saanud oma hariduse nõukogude ajal.
  
• Vaatlused ja esialgsed uuringud näitavad, et õpetajate arv, kes tunnustavad eesseisvaid muutusi ja lülituvad neisse juba praegu aktiivselt kasvab kiiresti.
  

Õpetajatest väljaspool toimub lähema aastakümne keskel samuti oluline muutus - laste arv koolides väheneb kuni kaks korda - see on demograafiliste protsesside tulemus, kui seda ei muuda just suur sisserändajate vool.
Niisiis ootab õpetajaskonda eest

• Õpilaste arvu järsk vähenemine demograafilise protsesside tõttu, seega õpetajate arvu vähenenemine ; suureneda võib küll täiskasvanud õpetajate arv
  
• Siiski jääb õpetaja - leib suhteliselt kindlaks, kuigi mitte rikkalikuks elatise allikaks
  
• Õpetaja kui elukestese õppija jaoks näevad kõik stsenaariumid ette enam või vähem kindla täienddusõppe süsteemi tekkimist
  
• Infoühiskonna areng viib ka haridusvaldkonnas sellisele õpitegevusele, mis on seotud virtuaalsete ja globaalsete õpiressursside kasutamisega,kus õpetaja on õppija individuaalse arengukeskkonna ja tervikliku teadmistesüsteemi kujunemise organiseerija, mitte teadmiste jagaja
  
• Erilisel kohal õpetaja töös on õpilaste sotsialiseerumise aspekt - seda kõigis stsenaariumides - tollal on koolis palju lapsi neilt vanematelt, kes praegu moodustava nn asotsiaalide või tänavalaste hulga ; see tekitab kasvava vajaduse ravipedagoogika, pedagoogilise teraapia ja tugiõppe järele igapäevases koolielus.