Nimetu (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP 1
Lisette Jõgisalu
ÕPILASE TEMPERAMENT JA TOIMETULEK KOOLIS
Artikli analüüs suhtlemisõpetuses
Juhendaja : Õ. Siimer
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
ARTIKLI ANALÜÜS 4
KOKKUVÕTTE 6
KASUTATUD ALLIKAD 7

SISSEJUHATUS

Käesolev töö on psühholoogilise artikli analüüs. Töö eesmärk on isiksusepsühholoogia alase artikli analüüsimine ja isikliku arvamuse esitamine. Töö on koostatud artiklis kajastatud andmete põhjal, neid uurides ja järeldusi tehes. Artikkel pärineb Eesti teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest.

ARTIKLI ANALÜÜS

Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile lisaks, paluti õpetajatel kirjeldada laste põhiprobleeme. Analüüsist selgus, et häirivaks osutusid äärmused ehk standarditele mittevastavad lapsed. Neid õpilasi iseloomustas vähemalt üks silmapaistev erinev temperamendijoon.
Uuringusse olid kaasatud ka üliõpilased, kes täitsid Burksi ja Rubensteini temperamenditesti ise. Üliõpilastest ülevaate saamise kaudu sooviti selgitada jätkusuutliku koolitemperamendi Eesti varianti. Probleemseks peetud õpilasi võrreldi tudengistaatusesse jõudnud inimestega. Võrdlusest selgus, et tudengid on optimistlikumad, püsivamad, vähem mõjutatavad, aktiivsemad ja kohanemisvõimelisemad.
Psühholoogiaprofessori ja Soome tunnustatud teadusajakirjaniku Liisa Keltikangas-Järvineni sõnul ei pruugi aktiivne laps olla klassis ideaalne. Siit järeldub, et aktiivsel lapsel peaks olema keerulisem omandada tudengistaatus. Kuid võimalik, ei aktiivsus koos optimismiga on õpetajatele vastuvõetavam. Tudengid teadvustavad oma aktiivsust ja optimismi sel määral, et tegelevad nende omaduste arendamisega sihilikult. Probleemseks peetud õpilased olid mõjutatavad, kuid mitte õpetajate poolt, sest vastase juhul nad poleks jäänud silma negatiivselt.
Kokkuvõttes selgus, et probleemseks peetud õpilaste seas domineerivad poisid. Kelle puhul fikseeriti rohkem temperamendiprobleeme kui tüdrukutel. Õpetajaid häiris eriti poiste ülemäärane aktiivsus, millest järeldub, et õpetajatele ei meeldi äärmuslikud temperamendijooned. Üliõpilaste ja probleemseks peetud õpilaste temperamente võrreldes ilmnes neli erinevust.
Tudengistaatusesse jõudmist soosib:

• madal rütmilisus,
  
• kõrge optimism ,
  
• kõrge püsivus,
  
• madal intensiivsus.
  

Kirjeldatud uurimustulemused panevad mõtlema ja võiksid jõuda lastega kokkupuutuvate inimesteni. Kelle temperamenditeadlikkuse suurendamise kaudu saab vähendada probleeme tööl, kodus ja puhkehetkel.

KOKKUVÕTTE

Leian, et uuring on hästi põhjendatud ja vajalik Eesti ühiskonnale, eriti just õpetajatele ja lapsevanematele. Antud uuringust selgub , et temperamendiprobleemidega lapsed ei ole lootusetud. Neid tuleb suunata ning proovida mõista nende probleeme. Uuring on tänases ühiskonnas aktuaalne teema. Toimunud on suured muutused haridussüsteemis ja püsiv probleem 1990ndatest aastatest on poiste suurem väljalangevus põhikoolis. Lisaks on poiste õpiedukus tõsine teema. Uuring juhib tähelepanu sellele, et tuleks arvestada võimalusega, et kellegi probleemsus võib olla tingitud temperamendist. Arvestades seda saaks mitmeid konflikte vältida.

KASUTATUD ALLIKAD

Mare Leino. (2009). Õpilaste temperament ja toimetulek koolis. Eesti Arst, 88, 475–480.