Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööturg ja hõivepoliitika (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis põhjustab tööpuudust?
  • Mida teha töötusega?
  • Miks piiratakse väliskaubandust?
  • Miks on euro Eestile oluline?

Lõik failist

Tööturg ja hõivepoliitika.
Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa
tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad
(hõivatud) ja töötud.
Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa
tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei
soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised,
tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid , kodused. Heitunud.
Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks
võimeline, kuid ei leia tööd.
Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond.
Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad
töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta.
Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes
tahavad töötada mingi kindla palga eest.
Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus
on suurem kui tööjõu pakkumine.
Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on
suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta.
Töötaja- inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu.
Palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised.
Majanduslik seisund on peamisi indiviidi heaoluressursside taset
mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisun mõjutab indiviidi
sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi
hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse.
Mis põhjustab tööpuudust?
Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd
Tööturg ja hõivepoliitika #1 Tööturg ja hõivepoliitika #2 Tööturg ja hõivepoliitika #3 Tööturg ja hõivepoliitika #4 Tööturg ja hõivepoliitika #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merq91 Õppematerjali autor
konspekt õppimiseks ühiskonna KT-ks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Majandus ja poliitika

Inflatsioon Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2. suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ning intressid langevad. Samuti vähendada investeeringute ja uute töökohtade loomisele seatud piiranguid. Raha hulga suurendamine võib viia inflatsioonini. Tööturg ja hõivepoliitika Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
rtf

Ühiskond

on võimelised töötama,kuid ei leia tööd.Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju.Töötute poolt tootmata jäänud toodang e tööpuuduse maj kahju on ilmseim kahju,mis tööpuudusest tuleneb.Tööpuudusega kaasnev sots kahju on arvamatu.Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi,mistõttu ta võib kaotada oma senised oskused ja teadmised ning tal on raskem uuesti tööd leida.Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused.Tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu,mida ta saaks,kui need inimesed töötaksid.Töötusest põhjustatud maj ja sots pingete tekkimise vältimiseks püütakse tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada.Valitsuse sellesuunalist poliitikat tuntakse hõivepoliitikana.Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega,st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele

Avalik haldus
thumbnail
5
odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass, peatükk 5

tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele

Kodanikuõpetus
thumbnail
2
doc

Ühiskonna õp. konspekt

on raske uuesti tööd leida. Tekivad probleemid: võivad laguneda perekonnad ja suureneda kodutute hulk. Suureneb kuritegevus. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötuabiraha ja riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui inimesed teeksid tööd. Leevendamine: töötutele makstakse töötuabiraha. Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Ühiskonna majandamine

ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud ka hüvised ise. Hüvis on piir

Ühiskond
thumbnail
3
docx

Ühiskond

Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad -- inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima. · Registreeritud tööpuudus Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. 15. Millist mõju avaldab tööpuudus a)riigile Riigi kulutused kasvavad

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
docx

Kordamine kontrolltööks majanduses

otsivad tööd tudeng, puudega 18. Struktuurne tööpuudus Tegelikult on tööjõupuudus, ehk tööd otsivate in oskused ei vasta tööandjate nõudmistele 19. Mis põhjustab tööpuudust? 1)täistööhõive 2) tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 3) madal haridustase 20. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkondadele KIRJELDA 1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed ­ tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks

Majandus
thumbnail
5
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt

Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun