Tööturg ja hõivepoliitika (0)

Tööturg ja hõivepoliitika.
Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud.
Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid , kodused. Heitunud.
Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd.
Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond.
Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta.
Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest.
Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine.
Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta.
Töötaja- inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised.
Majanduslik seisund on peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisun mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse.
Mis põhjustab tööpuudust?
Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele.
Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse.
Tööpuuduse kahjud (mõju)
Isiku tasandil: raha ei tule, võlad maksudes, pangalaenu tagasimaksmise raskused, vähem võimalusi perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks , sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob. Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab.
Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha . Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis .
Hõivepoliitika
-valitsuse poliitika, mille kaudu püütakse vältida töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist; vähendada tööpuudust ja tööhõivet suurendada.
Mida teha töötusega?
Passiivne meetod: anda töötu abiraha
Aktiivne: koolitused , ümberõpped, ettevõtlustoetused. Uute töökohtade loomine.
Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast: uus ettevõtluskultuur- eesmärk soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel. Liikmesriikidele on tehtud ülesandeks vähendada bürokraatiat väikeettevõtluse suhtes. Püütakse alandada töötajate palkamise, väljaõpetamise ja vallandamise kulusid , et selle kaudu muuta odavamaks uute töökohtade loomine. Tööhõiveametite kaudu on võimalik taotleda ettevõtlustoetust, mis on 70 000 kr;
töölerakendamise uus kultuur- keskendub kahele ulatuslikule probleemile EL-i tööturul: 1) pikaajaline struktuurne tööpuudus.2) noorte tööpuudus. Struktuurse tööpuuduse üks põhjus on kasvavad nõuded uutele ametitele, mida madala kvalifikatsiooniga inimesed ei suuda täita. Osad noored jätavad haridustee pooleli erialast kvalifikatsiooni omandamata. Töölerakendamise uus kultuur keskendub ümberõppele ning täiendüppe tänapäevastamisele. Näiteks on liikmesriigid kohustatud pakkuma igale täiskasvanud töötule täiendõppevõimalust kaheteistkümne esimese töötuks olemise kuu jooksul, igale noorele töötule võimaldatakse täiendõpe esimese kuu jooksul;
uuendustega kohandumise uus kultuur- seab eesmärgiks tööandjate ja –võtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Selle saavutamiseks nähakse ette tööaja paindlikkumat kasutamist, näiteks osalise tööajaga ja vahetustega töötaminem hooajatöö, kodustöötamine ja interneti vahendusel;
võrdsete võimaluste uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, suunates vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse erinevuste vähendamisek ning ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele. Naistele tuleb tagada head võimalused tööle naasmiseks pärast lapsehoolduspuhkust ja korraldada koolitusi, mis võimaldavad neil kohaneda tööturu teisenenud tingimustega.
Sotsiaalpoliitika
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus.
Sotsiaalturva liigid:
Sotsiaalkindlustus - ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on sissetuleku kaotanud
*pensionikindlustus
*tervisekindlustus inimeste jaoks, kellel on töökoht ja kelle jaoks tööandja maksab sotsiaalmaksu.
*töötuskindlustus
peretoetused :
*lapsetoetus
*sünnitoetus lastega peredele
*lapsehooldustasu e emapalk
*koolitoetus
Sotsiaalhoolekanne ja –toetused:
* toimetulekutoetus
*puuetega inimeste toetused Puudust kannatavad riskiolukorda sattunud inimesed. *lastekodud, hooldekodud , varjupaigad Toetused riigieelarvest
*hoolekandeteenused
sotsiaalabi korraldavad Eestis sotsiaalminister , maavanemad ja kohalik omavalitsus . Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi, peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eeskostet, korraldavad hooldust ja abiandmist toimetulekuks abi vajavatele inimestele ja tegelevad nõustamisega. Loob varjupaigad ja kodutute öömajad, supiköögid, sotsiaalkorterid, laste- ja hooldekodud, saunapäevad, riiete korjamised ja jaotamised abivajajatele, hoolekande inimesed, kes käivad üksikute vanade inimeste juures.
Sotsiaalhoolekanne- meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi.
Hariduspoliitika
Põhiharidus on kohustuslik. Kohustuslik haridus peab õppurile olema tasuta. Euroopa riigid on püüdnud ka ülikooliharidust rahastada, mille tõttu üliõpilaste arv kasvab, kuid eelarve mitte. Võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab see olema nüüdisaegne ning võimaldama tööturul edukalt toime tulla. Edasijõudmisega seonduv mure on õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukad lõpetamine.
Hariduspoliitika põhiprobleemid:

• hariduse kvaliteet. Mõõdupuuks on eksamid ja tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust
  
• kartus kaotada konkurenstivõime teadmusmajanduse ajastul. Rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.
  
• Elukestva õppe juurutamine . Senisest suuremat tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg-ajalt oma kutseoskusi.
  
• Koolide juhtimise probleemid.
  

Välismajanduspoliitika.
Üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus.
Välismajanduse vorm on väliskaubandus, mis jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks .
Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale. Import on välismaiste toodete ostmine kodumaal nt Jaapani autode müük Eestis. Rahvusvaheline majandustegevus on eriti vajalik väiksele riigile, kus siseturg on väike, tootjaid on vähe ning ka ressursside mitmekesisus on madal.
Väliskaubandustegevuse piirangud.
Kvoot- kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks. Importkvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir- kvoot. Eksportkvoodi puhul piiratakse kaupade väljavedu, siis, kui riigis napib mõnda kaupa või ressurssi. Nt võib kehtestada eksportkvoodi Eesti puidu väljaveole, et soodustada selle ümbertöötlemist kohapeal.
Samuti piirab väliskaubandust tollimaksud .
Litsents - näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse
Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks.
Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda.
Mittetollilised piirangud on erinevad tootsmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandardid. See tõstab toodete hinda ja piirab väliskaubandust.
Miks piiratakse väliskaubandust?
Tollimaks on üks peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, kuna seda on lihtne koguda. Samuti kaitstakse kodumaiseid vastrajatud arenevaid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest.
Vahendid, mis ergutavad välismajandust:
Subsiidiumid e lisatasud- valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba eksportimise eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu.
Dumping- kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärk on juhtiva positsiooni saavutamine mingi kauba müümisel välisturul ja väliskonkurentide kõrvaldamine.
Tolliliit- grupp riike kauplevad omavahel tollivabalt; kolmandate riikidega kauplemisel kehtestavad liitu kuuluvad riigid ühtsed tollimäärad. Niisugust kaubandust, kus tollimaksud on kaotatud , nimetatakse vabakaubanduseks.
Eesti impordib metalli, metallitooteidm puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid.
Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemiakaupu jm.
Kaubandusorganisatsioonid.
1955. aastast tegutseb Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. Liikmeid on 140. organisatsiooni eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes valitseb selgus ning kaubandusbarjäärid on minimaalsed. Alandatakse omavahelises kauplemises tolle.
1945. aastast tegutseb Rahvuvaheline Valuutafond IMF. Edendab ülemaailmset rahapoliitikat, teostab järelvalvet raha- ja vahetuskursipoliitika üle, pakub abi majandusprobleemide lahendamisel. Soodustab kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja vähendab vaesust maailmas.
Pärast II maailmasõda asutati Maailmapank BRD, mille ülesanne on liikmesmaade majanduse arendamiseks teostada mitmeid investeerimisprogramme ja anda riikidele laenu.
Rahvusvahelised finantsturud .
Lisaks kaupade liikumisele on maailmas väga oluliseks muutunud ka kapitali liikumine. Kapitali osta ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad:
1) rahaturg- kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega.
2) väärtpaberiturg- kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.
Suue osa finantsturgude tehingutest moodustab väärtpaberite ost-müük. Olulisel kohal on võlakirjad j aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis annab osaluse mingis firmas. Annab õiguse kuuluda ettevõtte omanike ringi.
Võlakiri- inimene laenab ettevõttele raha ning saab sealt intressidega kasumit.
Rahvusvahelise finantskeskkonna arendamisel on tähtis roll Rahvusvahelisel Valuutafondil.
Euroopa Liidu ühtne majandusruum
EL-i majanduspoliitika alustalaks ning põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EK-i siseturu loomine.
Euroopa Liidu printsiibid :
Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid EL sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid).
Piirangud liikmesriikidele:

• stabiilsuse ka kasvu pakti piirangud
  

- eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st
-võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st
* ühtsed tollid kolmandate riikidega.
* struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks.
* Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele.
EL-i siseturu neli vabadust:
Tootmistegurite vaba liikumine- kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine EL-i liikmesriikide piires. Ühisturu toimimise eesmärk.
Kaubad - ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mis tahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnoloogilistele tingimustele. Kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
Teenused- tasu eest ostetud teenused, mille hulka kuuluvad tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik ja vabakutseline tegevus. Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on õigus osutada oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikel.
Tööjõud- tööjõu vaba liikumine tähendab, et iga EL-i kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel.
Kapital- kapitali vaba liikumise üldpõhimmõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
Ühine raha ning Euroopa majandus- ja rahaliit .
Euroopa Liit on võtnud kasutusele ühise rahapoliitika ja ühise raha- euro. Esimesed sammud selleks asutati 1988. aastal, kui tollane Euroopa Komisjoni president tuli välja sooviga luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit. 1. jaanuaril 1999 võeti euro esmakordselt arveldusrahana käibele. 1. jaanuaril 2002 võeti euro käibele ka sularahana. Suurtest riikidest puudub euro Suurbritannias, Taanis , ja Rootsis.
Miks on euro Eestile oluline?

• soodne investeerimiskliima
  
• parandab konkurenstivõimet
  
• tugevdab majanduskavsu, millega tõuseb ka elatustase.
  

Miinused:

• kaupmehed tõstavad hindu
  
• meie palgad on väikesed võrreldes teiste eurotsoonidega
  
• pole harjunud sentidega arveldama
  

rahaasjade üle otsustab Euroopa Keskpank EKP
Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid.
Et tagada kõigi likkmesriikide ja regioonide võrdne osalus integratsiooniprotsessis, on Euroopa Liit ellu kutsunud regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika toimub tõukefondide abil.
1) 1958. aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond ESF. Eesmärk töökohtade leidmise võimaluste parandamine kogu ühenduse piires, geograafilise kui ametialase mobiilsuse suurendamine töötajate hulgas. ESF-i raames toetatakse üksikisikute koolitust, koolitussüsteemide arendamist , tööhõivealast nõustamist, naiste ja meeste võrdseid võimalusi, koostööd uurimiskeskustega jms.
2) Euroopa Regionaalarengu Fond ERDF. Sellest fondist toetatakse suuri, majandusliku arengu seisukohast olulisi investeeringuid, eriti infrastruktuuri investeeringuid (transport, telekommunikatsioonid ja energiasektor) ning keskkonnakaitselisi investeeringuid. Turismi ja kultuurilise tegevuse arendamise toetused, kohaliku arengu toetamine.
3) 1993. aastal Maastrichti lepinguga loodud Ühtekuuluvusfond. Selle kaudu toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90 % Euroopa Liidu keskmisest. Iirimaa , Kreeka, Hispaania , Portugal ja Eesti. Ühtekuuluvusfondi abiga on rajatud Dublini linna veevärk, Vasco Da Gama sild.