Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Svaasimaa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sisukord
Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3
Svaasimaa ........................................................................................................ lk 4
Kliima.............................................................................................................. lk 5
Veondus ........................................................................................................... lk 5
Turism .............................................................................................................. lk 5
Abi................................................................................................................... lk 5
Relvajõud......................................................................................................... lk 6
Majandus.......................................................................................................... lk 6
Varud............................................................................................................... lk 6
Keskkonnakaitse .............................................................................................. lk 6
Kuritegevus ...................................................................................................... lk 7
Haridus ............................................................................................................. lk 7
Tervishoid ........................................................................................................ lk 7
Heaolu.............................................................................................................. lk 7
Haldusjaotus ......................................................................................................lk 7
Pildid................................................................................................................ lk 8
Kokkuvõte....................................................................................................... lk 9
Kasutatud kirjandus.........................................................................................lk 10
Sissejuhatus
Svaasimaa on väike riik Lõuna-Aafrikas, mis 1968. a. vabanes Suurbritannia ülemvõimu alt. Lääneosa hõlmab mägismaa, idaosas on 600-700 meetri kõrgune lavamaa . Palju on maavarasid . Subtroopilise kliimaga aladel kasvatatakse riisi, banaane, tsitrusvilju, maisi, suhkruroogu ja tubakat . Karjamaadel peetakse veiseid, lambaid ning kitsi .
Svaasimaa
Svaasimaa Kuningriik asub Lõuna-Aafrikas, ta piirneb kolmest küljest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata. Svaasimaa jaguneb kolmeks piirkonnaks: mägine kõrgveld läänes, rohumaadega kaetud keskveld riigi keskosas ja madal põõsaveld idas. Kõrgveldil on niiske ja mõõdukas kliima sooja sademeterohke suve ja külma kuiva talvega. Algselt puudeta alal kasvavad nüüd suured piinia- ja eukalüptiistandused, kuna metsatööstus on majanduse oluline osa. Keskveldil on subtroopiline kliima ja kõige viljakamad mullad. Suurem osa rahvast elab just siin. Kasvatatakse karja ja maisi või käiakse tööl suhkruroo - ja muudes istandustes. Madalveldil on kuiv ja palav suvi ning vähem sademeid kui mujal. Riigi äärmises idaosas vastu Mosambiigi piiri kõrguvad Lebombo mäed. Metsatööstus, söe-, kulla- ja teemandikaevandused on peamised tööandjad rahvale, kellest 95% on svaasid. Järgitakse paljusid iidseid tavasid ning riiki valitseb pärimisõiguse alusel kuningas. Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud.
Riigikord : kuningriik
Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku)
Pindala: 17 363 km2
Rahvaarv: 985 000 ( 1999)
Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2
Riigikeel : svaasi keel
Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti )
Rahvastik: svaasid (97%), suulud, šangaanid, tsongad (3%)
Usk: kristlased (78%), loodususku (22%)
Linnaelanikke : 29%
Kirjaoskamatus: 23%
Tööpuudus: 40%
Kliima
Svaasimaal valitseb paraskliima . Maapind laskub läänest itta - Kõrg-Veldist Madal-Veldini- ja vastavalt tõuseb ka temperatuur ning vähenevad sademed. Madal-Veld on põuakartlik. Suveperioodi iseloomustavad sagedased paduvihmad, äikesetormid, eriti läänes asuvates mägedes. Madalamatel aladel on temperatuurid väga kuumad, tihti üle 40 ° C, kõrgemal on temperatuurid jahedamad. Talveööd madalamatel aladel on mõnikord väga külmad.
Veondus
Maanteeliikluse järsu suurenemise tõttu on tulipunkti tõusnud teede remont. Mosambiiki ja LAV-sse suunduv raudtee teenindab peamiselt ekspordivedusid.
Turism
Svaasimaa turismiahvatlused on loomakaitsealad, mägimaastik ning lõunaaafriklaste jaoks, kes moodustavad turistidest rohkem kui 70%, kasiinod .
Abi
Tähtis on maksebilanssi tasakaalustav abi. Sihtabi on saanud Matsapha tööstussõlm ning teed ja sotsiaalsed arengukavad. Üldiselt on abi andjad Svaasimaasse suhtunud soodsalt. Olulised abi andjad on EL, Saksamaa, USA, ÜK ja Maailmapank .
Relvajõud
Svaasimaa relvajõududes on 5000 meest. Ehkki sõjavägi poliitikasse ei sekku, on see monarhile ja status quo`le kuulekas.
Majandus Tugevad Küljed Küllaltki mitmekesine ja arenev majandus: 1980. Aastail oli majanduskasv 4,5 % aastas. Tööstus annab 32% SKT-st . Ahvatlevad investeerimisreeglid. Suhkur annab 33% eksporditulust. Puidumass. Madal võlateeninduse tase:1993. aastal ainult 3,8% eksporditulust. Piirkonna ebastabiilsusest johtuv väljaveorisk on vähenemas. Nõrgad Küljed Suhkru hind maailmaturul kõigub tugevasti. Sõltuvus LAV-st töökohtade, tulude, investeeringute ja elektrienergia osas. Väikesed maalapid ning maavaldusõiguse puudumine takistavad talundite kaasajastamist. Rahvastiku kiire juurdekasv.
Varud
Svaasimaa peamine väljaveokaup on roosuhkur. Välja veetakse ka puidumassi, kivisütt ja asbesti. 1980. Aastail valminud Lupholo-Ezulwimi hüdroelektrijaama tõttu on vähenenud elektrienergia sisevedu LAV-st.
Keskkonnakaitse
Suurim oht on rahvastiku kiire kasvu tõttu maale langev koormus. Raskustega toimetulemiseks on hakatud rakendama pereplaneerimist.
Kuritegevus
Kuritegevust on vähe, kuid see suureneb. Pagulaste toodud loata relvade juurdevool on soodustanud relvastatud kuritegevust.
Haridus
Haridus on kohustuslik. Kõigis astmeis tasuvad õppemaksu lapsevanemad. Sellest hoolimata on algkooli täitumus 93%. Keskastmes on väljalangevus suur.
Tervishoid
Riiklikku tervishoiukorraldust ei ole ja raviasutuste võrk on algeline. Valitsuse eelarvest saab tervishoid 8%.
Heaolu
Umbes 50% svaase elab ÜRO kehtestatud vaesuspiirist allpool. Kuninglikule Dlamini hõimule on kättesaadavad läänelik luksus ja reisimine.
Haldusjaotus
Svaasimaa jaguneb 4 ringkonnaks: Hhohho ringkond (1), Lubombo ringkond (2), Manzini ringkond (3), Shiselweni ringkond (4).
Pildid
Svaasimaa vapp
Svaasimaa
Svaasimaa lipp
Kokkuvõte
Svaasimaa on väike riik Lõuna-Aafrikas, mille majandus areneb. Svaasimaa on jaotatud neljaks ringkonnaks. Seal on vähe kuritegevust ning haridus on kohustuslik. Svaasimaa on kuningriik.
Kasutatud kirjandus

Vasakule Paremale
Svaasimaa #1 Svaasimaa #2 Svaasimaa #3 Svaasimaa #4 Svaasimaa #5 Svaasimaa #6 Svaasimaa #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerilinSaks Õppematerjali autor
Informatsioon Svaasimaast, haridus, heaolu, faktid, haldusjaotus, kuritegevus jms. On lisatud ka pilte seoses Svaasimaaga.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Svaasimaa esitlus
10
pptx

Svaasimaa esitlus

Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005

Geograafia
Lesotho rahvastik ja majandus
24
docx

„Lesotho rahvastik ja majandus“

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe ja seetõttu pidin ette võtma inglisekeelsed tekstid ning need enne kasutamist tõlkima. Kogu informatsioon pärineb internetist. Kuna tekst on ise tõlgitud,

Rahvastik ja majandus
Lõuna-Aafrika Vabariik LAV referaat
16
doc

Lõuna-Aafrika Vabariik/LAV referaat

huvipakkuvate teemade kohta. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui on mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. 3 I Üldandmed Asukoht: LAV (Lõuna-Aafrika Vabariik) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist). Geograafilised koordinaadid: 29;00 S, 24;00 E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja

Ajalugu
Lõuna-Aafrika Vabariik
16
doc

Lõuna-Aafrika Vabariik

olen siiski püüdnud välja tuua olulisima ja lisanud ka oma arvamuse huvipakkuvate teemade kohta. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. 3 I Üldandmed Asukoht: LAV (Lõuna-Aafrika Vabariik) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist). Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja

Geograafia
Majandusõpetus
1
docx

Majandusõpetus

Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandusharude paigutusteg

Majandus
Geograafia põhikooli materjal
19
doc

Geograafia põhikooli materjal

Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) ­ 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur ­ arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) ­ majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esim

Geograafia
Majandusgeograafia
6
doc

Majandusgeograafia

Majandusgeograafia Majandus ­ inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid

Geograafia
Lõuna-Aafrika Vabariik
22
docx

Lõuna-Aafrika Vabariik

2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 . LAVi juurde kuuluvad saared on Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar. LAVi Merepiir sealjuures on 2,798 km Lõuan - Aafrika Vabariigis elab umbkaudu 43,997,828 ning 2007 aasta seisuga oli riigi iive -0.46%. Kohalik etniline koosseis koosneb 79,4% mustanahalistest , 9,2% valgetest , 8,8%

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun