Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks (1)

Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks
Tänapäeval soovivad paljud inimesed saada edukateks. Kuna tänapäeva inimeste mõttemaailm, tegevusala kui ka teadmised on erinevad, mõistame me ka edukust erinevalt. Omades kindlat eesmärki on edukaks saamine tunduvalt reaalsem, kui sellest lihtsalt unistades. Enda jaoks püstitatud eesmärgid on inimestel erinevaid, kuid nende ülesanne kõigil on üks – motiveerida tegutsema.
Üldlevinud arusaama järgi peetakse praeguses Eestis edukaks eelkõige inimest kellel on oma kasumit teeniv ettevõte. Juhan Parts kirjeldab oma artiklis Postimehele, millised oskused ja keskkond peavad olema ettevõtluse kaudu edukaks saamisel. Üleilmastuvas maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt heade oma ala spetsialistide olemasolust, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada ning oleksid paindlikud. Olukord, kus pärast kõrgkooli tööle minnakse ning kuni pensionini samas asutuses töötatakse, on muutunud erandiks . Enamik inimesi vahetab elu jooksul tööd mitu korda. Mitte ainult eriala ja töökohta, vaid inimesed on üha tihedamini erinevatel eluperioodidel erinevas rollis – mingi aeg ollakse töövõtja, mingi teine aeg tööandja. Seda tehakse selleks, et saada edukamateks inimesteks ja täita oma eesmärke. (5)
Minu meelest on täiesti õigustatud see et inimesed töökohti vahetavad. Tundes, et ühes kohas on sinu töö sinu jaoks end ammendanud ja ei paku enam mingeid väljakutseid, siis uuele töökohale asumine annab juurde palju uut tegutsemisindu, uusi ideid ja mõtteid. Hea, et meie praegune elu riik soosib töökohtade vahetamist ning edasi arenemist .
Ettevõtte edukusele annavad hinnangu kliendid, makstes kinni tooted või teenused, töötajad töötades lühi- või pikaajaliselt, omanikud ostes, hoides või müües osakuid või aktsiaid. Ettevõtte tegelikke eesmärke teab ja suudab hinnata ainult see, kes on looja ja arendaja. Konkreetse ettevõtte edu saab hinnata vaid ettevõtte looja ja juhtija. Demokraatlikus ühiskonnas austatakse omaniku tahet ja edukust arvestatakse vastavalt sellele, kuidas ja kui palju ettevõte omanikule tulu toob. Avalike ettevõtete puhul on see lihtne: börsil on näha investorite reaktsioonid ja need on määravad edukuse hindamisel. Ettevõtte edukus on seotud omanike ja juhtide võimega oma eesmärke ellu viia. Kõige kindlamalt võib edukaks nimetada ettevõtet, mis on pikaajaliselt suutnud täita antud lubadused omanikele, töötajatele, klientidele ja ka ühiskonnale kasu toonud , seda arvab Mihkel Pärjamäe oma artiklis „Edukuse vastuolud“. (1)
Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda paremana demonstreerimine ning kus inimese olemusest, elust ja tegevusest on tähtsam tema väline, näiv pale. Airi-Alina Allaste sõnul olukorras, kus üks väärtussüsteem on lagunenud ning teine ei ole veel kanda kinnitanud, on pidetus eriti tugev ning vajadus oma elu näivuse kaudu korraldada sellevõrra suurem. Järelikult on see Eestis, nagu ilmselt teisteski ülemineku- ühiskondades, levinum kui stabiilsema elukeskkonnaga Lääne-Euroopa riikides. Selle väljenduseks ongi esemete tähtsustamine mitte lähtudes nende otsesest tarbimisväärtusest, vaid võttes neid pigem staatuse sümbolina. Lääne-Euroopas kõneleb inimese iga tarbimisdetail pigem tema elust ja majanduslikust seisust . Gucci päikseprillid lubavad üldjuhul eeldada, et tegu on keskklassi esindajaga, kes väärtustab kalleid ja kvaliteetseid kaubamärke. Tõenäoliselt kannab ta ka Prada kingi , sõidab tuliuue Audiga ja elab kesklinna valgusküllases korteris. Mainitud variant pole välistatud ka Eestis, kuid selle kõrvale jääb palju teisi võimalusi. Samade prillide omanik võib kanda ka secondhand - rõivaid ja jätta raha kokkuhoidmiseks vahele söögikordi. Arvatakse, et see kellena sa paistad, aitab sul saada selleks, kelleks sa tahad. (2)
Minu meelest võib selline käitumine kohati olla õigustatud, sest kui osadesse firmadesse tööintervjuule minnes või äripartneriga kohtudes sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas siis sul ei pruugi olla mingit võimalust ka selliseks saada, sest sind ei pruugita võtta tõsiselt.
Edukaks inimeseks saamise poole pürgimine toob sageli kaasa ka teistsuguseid probleeme kui ainult äris ebaõnnestumise. Ma nõustun täiesti Ain Aaviksooga selles osas et suur osa Eesti ühiskonnast on orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja on jätnud unarusse oma tervise, kiskudes alla nii elukvaliteedi . Aaviksoo sõnul algab kõik isikliku elu tasandil kehtivatest väärtushinnangutest ja jõuab kokkuvõttes riiklikul tasandil langetatavate otsusteni. (3)
Kuigi tänapäeval peetakse mehi ja naisi võrdseteks, pole see alati nii olnud. Naiste sooviga tööturule siseneda on tekkinud ka mõningaid probleeme. Naiste sisenemine tööturule toob endaga kaasa teatud uued sotsiaalsed protsessid. Naised hakkavad hiljem abielluma ja saavad vähem lapsi, eriti kui nad suunduvad kõrgharidust omandama või tulusale tööle. Naistel on tekkinud uued eesmärgid ja väljakutsed. Neile pakub rohkem naudingut karjääri tegemine, kui kodus laste kasvatamine . On ka loomulikult palju erandeid , kuid enamus naisi siiski eelistab enda arendamist kodus olemisele, nagu väidab Stephanie Coontz oma artiklis Eesti Päevalehele. (4)
Minu arvates on naistel täielik õigus end tunda tööturul meestega võrdsetena, kuid tihti peavad nad palju pingutama ja end tõestama, et neid võetaks meestega võrdsetena. Enam pole naistele Euroopas kõige tähtsam pere loomine ja laste kasvatamine nagu see kunagi oli, sest tänapäeval väärtustatakse eelkõige ettevõtlikku ning edukat naist. Eduka naise all peetakse tihti silmas sellist naist kes on tööalaselt midagi saavutanud. Osades riikides aga kehtib hoopis suurem sugudevaheline ebavõrdsus. See on omane eelkõige riikidele kus on aegade jooksul olnud naftat. Naftast saadav tulu ei motiveerinud arendama tööstus, kuid just tööstussektor on ajaloos olnud jõud, mis tõi naised tööturule.
Mina olen hakanud üha tihemini mõtlema selle peale kuidas olla tulevikus edukas ja mis see edukus minu jaoks üleüldse tähendab. Mida lähemale jõuab gümnaasiumi lõpp seda selgemaks hakkab mulle saama mida ma tulevikus tahaksin tegema hakata ning milline inimene olla. Tänapäeval kipuvad kõik inimesed ajama ainult oma asja ning unustavad ühtsustunde nagu rõhutas oma kõnes Eesti lipu päeval Tõnis Mägi. Minu arvates on eelkõige oluline olla riigile lojaalne ning kodumaad armastav eestlane. Olla vaba Eestit väärtustav ja meie pärandit austav, mõtlev inimene, kelle jaoks ei oleks kõige tähtsam raha ega kuulsus. Minu meelest saan ma ainult siis olla edukas kui mul on kindel eestluse tunne, kui ma tean mida ma elult tahan ning mul on paigas kõige põhilisemad asjad mida ma oluliseks pean. Alles siis saan hakata liikuma oma erialaste unistuste poole. Pärast gümnaasiumi lõppu tahaksin reisida ning maailma näha, erinevaid kultuure tundma õppida. Ning kui olen maailmas veidi ringi vaadanud, saan otsustada kuhu õppima minna. Kindlasti on elus ka oluline teadmiste omandamine ja teiste inimestega suhtlemine ning tutvuste hankimine .
Minu meelest peitub iga inimese edukus temas eneses . Edukas inimene on minu meelest eelkõige teadmistejanuline. Inimene peab teadma mida ta elus tahab saavutada, tal peavad olema kindlad eesmärgid mille poole püüelda. Kindlasti peab olema ka palju julgust ning visadust. Kui sõbrad või äripartnerid ei ole esmapilgul sinu plaanidega nõus, kuid kui sina nendesse tõeliselt usud ja arvad et nad on väärt teostamist siis tuleb alati endale kindlaks jääda ning maksku mis maksab oma plaane teostama hakata. Kui ka ilmnevad mõned tagasilöögid ja ebaõnnestumised ei tohiks nendest end liialt heidutada lasta, vaid kogemustest õppida, neid arvesse võtta ning edasi liikuda . Vähesed inimesed on saanud edukateks ilma pingutuste ja kannatlikkuseta. Alati tuleb ennast usaldada ning endas kindel olla, mis ka ei juhtuks.
KASUTATUD ALLIKAD

Pärjamäe, M. (2002, september 30). Edukuse vastuolud. Äripäev.

Allaste, A. (2006, mai 6). Olla edukas, rikas ja tugev. Postimees .

Aaviksoo, A. (2009, märts 9). Eesti vajab väärtushinnangute muutust. Eesti Päevaleht.

Coontz, S. (2008, september 30). Edukas naine – oht pereelule? Eesti Päevaleht.

Parts, J. (2007, september 27). Edu valem – oskused, head ideed ja toetav keskkond. Postimees.