Itaalia (0)

Itaalia
Looduskeskkond
Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved . Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest.
Majandusgeograafiline asend
Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas , marmor, asbest , pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus.
Itaalia tööstuslik arendamine algas kuuekümnendatel aastatel. Enamuse tööstusest moodustab traditsionaalse tööstustoodangu tootmine nagu tekstiil , riided, nahk, puit, mööbel ja ehitus. Nimetatud valdkondade toodang valmib peamiselt väikeettevõtluses, perefirmades. Suurfirmad, mis toodavad kaasaegsel tehnoloogial valdkondades nagu elektroonika, elektritarvete tootmine, kummi-, transporditööstus jne, käsutavad 50% kogu lõuna tööjõust.
Rahvastikuprotsessid
Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Rahvaarvult on Itaalia sarnane Prantsusmaa, Kongo ja Suurbritanniaga. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele. Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste.
Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem
87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma -katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal – kus töötab vähem, kuni 259 inimest – on Itaalia majanduses koguni 75%. Väheseid aga maailmas hästi tuntuid suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast kui mitte suletud korporatsiooni kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades ja seega inimeste piiratud võimalused tööturul, raskused eluasemega, halvad väljavaated saada kvaliteetset haridust ning sotsiaaltoetust; 2) lõunaitaallaste massiline emigratsioon välismaale; 3) Põhja-Itaalia tööstus- ja majandusarengu oluliseks toiteallikaks kogu sõjajärgsel perioodil oli odav Lõuna-Itaalia tööjõud ning kapital , mis aga jättis niiviisi Lõuna-Itaalia ilma võimalusest kompenseerida majandusliku mahajäämise. Itaalias on põllumajandamisel pikaajalised traditsioonid, mis kehtivad tänapäevani.