SUBKULTUURI ILMINGUD VANGLAS (0)

SUBKULTUURI ILMINGUD VANGLAS
Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris).
Sisult on kriminaalne subkultuur sama, teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, uskumuste jm nähtuste kogum, mis toimib konkreetsete inimeste vahel neile ennekõike omases keskkonnas ja suhtlemiskeeles. Kriminaalne subkultuur on välja kujunenud sajandite jooksul suhteliselt püsivate seoste ja tervikliku siseehitusega süsteemiks, mida iga kurjategijate põlvkond on korrastanud ja täiendanud. Mis puutub subkultuurilistesse trendidesse, siis tavaliselt pole need sündinud Eestis, vaid on üle võetud mujalt.
Millised on siis üldistades kuritegeliku subkultuuri elemendid ja normid Läänelikus kultuuriruumis? Esimene ja kõige üldisem nõue on: ära sega end teise vangi tegevustesse! Ela oma elu! See kohustus teenib eesmärki, et vähendada vanglasiseselt probleemsete situatsioonide teket. See omakorda loob rahulikuma vangla argirutiini.
Kuivõrd Eesti vanglad on pikalt kuulunud slaavi kuritegeliku subkultuuri mõjusfääri, siis on ka vanglaasukad sellest subkultuuris oluliselt mõjutatud. Kuritegelikus subkultuuris algab tätoveerimine juba varases nooruses - tihti näiteks erikoolis olles. Väljakujunemata väärtussüsteem , tung iseseisvusele ja enese maksmapanemisele on olulise tähtsusega isiksuse kujunemisel ja tätoveeringute valikul . Tänapäeval on tätoveerimine vanglates muutunud ebaratsionaalseks – põlvkonnad on vahetunud ja paljud kinnipeetavad enam ei mõistagi staažika kaasvangi kehale kaetud tätoveeringuid ega nende varjatud sõnumeid Üheks põhiliseks tegevuseks oli enda tätoveerimine nõukogude ajal „ siniseks “ ,kuid nüüd häbenevad täna enda vanu tätoveeringuid ja näevad igapäevaselt vaeva ja kannatusi, et neid enda kehalt eemaldada Tänapäevased tätoveeringud on seotud kurjategijate psühholoogia muutumisega. See ei tähenda, et minevikus eksisteerinud pildid oleks kadunud täiesti, kuid tätoveerimine vanglas on võtnud uue suuna.
pildid on illustratiivsed
Slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet. Slängi kogumisel ja uurimisel on maailmas juba pikk ajalugu. Esmalt mõisteti slängi all kuritegeliku elemendi vulgaarset ja/või salajast keelt, mille saladuse avastamisega püüti kurjategijate vastu võidelda. Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud . Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.)
Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad ( uurijad , prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit-nokauti lööma . Retsidivistide eesti släng:kalaatuškad-mängukaardid, habaarik-suitsu koni , sahtel-suu jne.
Tõenäoliselt ei õnnestu siiski mitte kunagi kuritegelikku subkultuuri kaotada, kuid võimalik on kuritegeliku subkultuuri mõjusid vähendada ja hoida neid kontrolli all ja muuta trende kuritegelikus subkultuuris.
Kasutatud materjal: U.Ilm ja T. tender ,,Trellide ja luku taga,
A.Põdra ,, Järelevalve toimingud /tätoveeringud,,