SUBKULTUURI ILMINGUD VANGLAS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Ülevaade praktika kohas tajutud kuritegeliku subkultuuri ilmingutest

Ülevaade praktika kohas tajutud kuritegeliku subkultuuri ilmingutest Kuigi subkultuur vanglas pidi vähenema, võib siiski märgata mõningaid ilminguid. Seda just vanema põlvkonna kinnipeetavate hulgas. Näiteks omad seadused. Samuti seesmine klassidesse jaotus keda kõike juhib nn. seaduslik varas või mõni muu ``austatud`` tegelane. Mis varga seadustest silma hakkas, siis ilmselt kõige kergem oli ära tunda allalastut. Temaga ei räägita ilma erilise vajaduseta, keegi ei taha temaga ühes kambris istuda. On üks seadus millest enamik kinnipeetavaid kinni peab

Ühiskond

10

docx

Subkultuurid eksam

Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus

Sotsioloogia

17

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

- Otsused, mis langetatakse kuritegu kavandades: 1. Sihtmärgi valik; 2. Kuriteovahendite valik; 3. Kuriteo aja ja koha valik. Subkultuuriteooriad: Albert Cohen (1955) Delinquent Boys - Subkultuurid tekivad nende isikute ühinemisel, kellel puuduvad legaalsed vahendid eesmärkide saavutamiseks. - Staatuse frustratsioon. - Sellest lähtuvalt loovad nad kontrakultuuri, mis on vastupidiste väärtustega domineerivale kultuurile. - Subkultuur pakub võimaluse sotsiaalse staatuse tõstmiseks. - Kriminaalses subkultuuris on normiks domineeriva kultuuri normide rikkumine. Coheni delinkventse subkultuuri teooria: Erinevate võimaluste teooria: Cloward ja Ohlin (1960) - Kuritegeliku subkultuuri tekkepõhjused: teatud rühmadel puuduvad võimalused saavutada kultuuris heakskiidetud eesmärke.  - Kolm subkultuuri tüüpi: 1

Hälbiva käitumise sotsioloogia

13

doc

SLÄNG

1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, mi

Eesti keel

34

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

käitumist. •​ Igast inimesest, vaatamata rassile, klassile jne võib saada hälvik või kurjategija. Sotsialiseerimise elemendid Kõige rohkem uuritakse järgmiste sotsaliseerimise elementide mõju kriminaalsele karjäärile: •​ Perkond •​ Kool •​ Eakaaslased •​ Kirik Sotsiaalse protsessi teooriad Õpiteooriad Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria (​Sutherland)​ ​ Alaealiste õigusrikkujate (delkventne) subkultuur ​(A. Cohen) ​ Võimaluste teooria ​(Cloward & Ohlin) ​ Neutraliseerimise teooria (​Sykes​ja ​Matza)​ ​ Kontrolli teooriad Sotsiaalse kontrolli teooria (​Hirschi)​ ​ Enesekontrolli teooria (​Gottfredson ​ja ​Hirschi)​ ​ Märgistamise teooriad ehk sotsiaalse reaktsiooni teooriad Märgistamine​(Howard Becker) ​ Primaarne ja sekundaarne deviantsus​(Lemmert) ​ Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria  1.​

Kriminoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)