Portugali majanduse analüüs (0)

3 HALB

Portugali majanduse analüüs
Karl Kõiv 11B

Looduskeskonna mõja Portugali majandusele.
Portugalis on peamiselt mereline ja mahe kliima, mis tähendab, et talved ei ole väga külmad ja suved ei ole liiga palavad ega kuivad. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood on aprillist septembrini. Riigi põhjaosa on pigem jahedam ja vihmasem, lõunaosa on seevastu soojem ja natuke kuivem.Portugali riigi mandriosa on keskelt poolitatud Tejo jõe poolt, kus põhjapoole jäävad olad on rohkem mägised ja lõunapoole jäävad alad rohkem tasasemad. Kõrgeimad mäed jäävad. Portugali rannajoon on 943 meetrit pikk. Põllumajandus oli vanasti Portugalis väga tähtis, kuna seal on head tingimuse karja kasvatamiseks ja põllu harimiseks . Nagu paljudes arenenud riigites on ka Portugalis põllumajandusega tegelevate inimeste arv väga väike ainult 11,7 % ja põllumajandus moodustab riigi tulust ainult 2,7 %. Ülejäänud elanikke töötavad töötlevas tööstuses või teenindussektoris. Kõige olulisemad tegevusalad on veini-, õli- ning piimatööstus. Veel tegeldakse karja-, vilja-, oliivi - viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatuse ja kalandusega. Veinitööstus on võimalik, kuna Portugalis on väga head tingimused viinamarjade kasvatamiseks. Piimatööstus ja karjakasvatus on sammuti väga olulised, kuna Portugalis eriti lõunaosas on palju tasast maad, kus saab hästi loomi pidada. Vilja- ja puuviljakasvatus on ka võimalik tänu vabale tasasele maale ja soodsale kliimale. Kalandus on võimalik, kuna Portugalil on väga pikk rannajoon ja neil on võimalik harrastada ni ranniku-, avamere-, kui ka ookeanipüüki. Portugali ranniku lähedal leidub kõige rohkem makrelle, anšoovised ja sardiine. Kalapüügiga tegelb umbes 20000 kalurit. Aastal 2008 püüti Portugalis 137500 tonni kala.

Majandusgeograafiline asend
Portugali asend on neid väga palju majanduslikult aidanud, kuna neil on võimalik heade tingimuste tõttu kasvatada, nii karja, vilja, viinamarju, kui ka tegeleda kalapüügiga. Enamasti tegeldakse põllumajanduse riigi lõunaosas, kus on maa tasasem põhjaosa on rohkem mägisem ala. Portugali loodusvaradeks on kork , rauamaak, vask, tsink , tina, hõbe, kuld , uraan , volfram , marmor , savi, kips ja sool.

Rahvastiku protsessid.
Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 miljonit elanikku. Majanduslikult aktiivsed on nendest umbes 50%. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Kuna aina enam inimesi kolib elama linnadesse, väheneb kokuaeg põllumajanduse tähtsus. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor moodustab 22,8% Portugali tulust ja 28,5% inimestest töötavad töötleva teenistuse sektoris. Viimane ja kõige tähtsam sektor Portugali jaoks on teenindussektor . Teenindusseektor pakub tööd 59,8%-ile töötavast elanikkonnast ja toob riigile sisse kõige rohkem kolme sektori peale ehk teenindussektor toodab74,5% Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast tulevate immigrantide tõttu.

Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem
Kõige levinum usund Portugalis on roomakatoliku usk mida usub 94% elanikest. Teisel kohal on protestantism. Portugalis on enamus väiksematest poodidest lõunal suletud, kuna kohalikud elanikud peavad liiga kuuma ilma ja traditsooni tõttu siestat ehk siis peavad väikse uinaku pärast lõunasööki. Enamus väiksematest poodidest on suletud ka pühapäeva hommikul , kuna enamus inimesi on usklikud ja käivad sel ajal kirikus. Osad portugaalased ei ole seetõttu linna kolinud, et peres on näiteks olnud traditsioon, et pere tegeleb mingi kindla asjaga, näiteks veini tegemise või karja kasvatamisega, sest seda tööd on perekonnas tehtud põlvest- põlve ja muutunud juba perekonnas traditsiooniks ning ei oleks kombekas seda traditsiooni mitte jätkata.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 18 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karl828 Õppematerjali autor

See materjal räägib 4 teguri mõjust Portugali majandusele : looduskeskonna mõju Portugali majandusele, majandusgeograafiline asend, rahvastiku protsessid, kultuuriline omapära ja väärtussüsteem

portugali majandus portugali majandusgeograafiline asend portugali rahvastiku protsessid

Sarnased õppematerjalid

226

doc

Portugali põhjalik referaat

....................................................223 Hümni sõnad..........................................................................................................224 Kasutatud kirjandus........................................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine

Geograafia

docx

Riikide kokkuvõte

Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3% hõlmavad kaitsealused alad. Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi, kruusa, savi, liiva ja kipsi). Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa väliskapitali kaasamine. Läti elektrienergiast u. 60% tuleb kolmest Daugaval töötavast hüdroenergiajaamast ning veidi üle 30% imporditud maagaasist. Tähtsaimad tööstusharud on toiduaine- (üle 21%), metsa-, puidu-, tselluloosi-, paberi-, masina-, metalli-, kerge- ning keemiatööstus. Põllumajanduslikus kasutuses 25% territooriumist, millest 61% põllumaad ja 38% looduslikud rohumaad. Veidi üle poole kogutoodangust annab loomakasvatus (piim, liha

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele.

Turismiettevõtlus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk