Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Portugali majanduse analüüs (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Portugali majanduse analüüs
Karl Kõiv 11B
  • Looduskeskonna mõja Portugali majandusele.
    Portugalis on peamiselt mereline ja mahe kliima, mis tähendab, et talved ei ole väga külmad ja suved ei ole liiga palavad ega kuivad. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood on aprillist septembrini. Riigi põhjaosa on pigem jahedam ja vihmasem, lõunaosa on seevastu soojem ja natuke kuivem.Portugali riigi mandriosa on keskelt poolitatud Tejo jõe poolt, kus põhjapoole jäävad olad on rohkem mägised ja lõunapoole jäävad alad rohkem
  • Portugali majanduse analüüs #1 Portugali majanduse analüüs #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karl828 Õppematerjali autor
    See materjal räägib 4 teguri mõjust Portugali majandusele : looduskeskonna mõju Portugali majandusele, majandusgeograafiline asend, rahvastiku protsessid, kultuuriline omapära ja väärtussüsteem

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    ....................................................223 Hümni sõnad..........................................................................................................224 Kasutatud kirjandus........................................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed ­ kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine

    Geograafia
    thumbnail
    28
    docx

    Riikide kokkuvõte

    Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3% hõlmavad kaitsealused alad. Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi, kruusa, savi, liiva ja kipsi). Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa väliskapitali kaasamine. Läti elektrienergiast u. 60% tuleb kolmest Daugaval töötavast hüdroenergiajaamast ning veidi üle 30% imporditud maagaasist. Tähtsaimad tööstusharud on toiduaine- (üle 21%), metsa-, puidu-, tselluloosi-, paberi-, masina-, metalli-, kerge- ning keemiatööstus. Põllumajanduslikus kasutuses 25% territooriumist, millest 61% põllumaad ja 38% looduslikud rohumaad. Veidi üle poole kogutoodangust annab loomakasvatus (piim, liha

    Maailma majandus ja poliitiline geograafia
    thumbnail
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele.

    Turismiettevõtlus
    thumbnail
    180
    doc

    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

    LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

    Maastikuarhitektuuri ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun